Otsi

2,25 kg - uma sanna takast.

Autor: mudakoger
Püütud kaldast elusöödaspinnaga 07. mail 2021. Haaras umbes 100 grammist hõbekokre.
Pääst , uimedest ,sabast ja selgrootsust keetsin kalasuppi. Ülejäänud läx pannile.  angelindecisionbroken heart
09.05.2021
10.05.2021 13:12
47
34
Ilus kala! 
10.05.2021 18:04
48
31
Igati tiptop!
11.05.2021 00:10
7
23
Kui pilti suuremaks klikkasin jäi mulje,et drooniga pildistatud.Aga kala on mõnus.

 
11.05.2021 09:21
41
25
Läx suicu sööt?
11.05.2021 09:21
40
25
Söör
11.05.2021 12:29
43
23
vennu - Pääst , uimedest ,sabast ja selgrootsust keetsin kalasuppi. Ülejäänud läx pannile.  
12.05.2021 13:02
36
23
Umbõ hää supp tuli vist.
14.05.2021 21:44
21
28
Keskmise hinde järgi on see pilt pask. yesbroken heartcryingyesangry
18.05.2021 02:10
16
4
"Teadke, et see unistus, nagu teie seda nimetate, läheb tingimata täide, uskuge seda, kuid see ei lähe täide praegu, sest igal asjal on oma kord. See oleneb hingest, psühholoogiast. Selleks, et maailma uut moodi ümber teha, oleks tarvis, et inimesed ise pöörduksid psüühililiselt teisele teele. Enne seda, kui sa ise tõepoolest igale inimesele vennaks pole hakanud, üldist vendlust ei tule. Inimesed ei suuda kunagi mingit teadmist ega mingit kasu oma omandi ja oma õiguste vallas ilmsüütult üksteisega jagada. Ikka saab igaüks vähe, ja ikka nurisetakse, kadestatakse ja hävitatakse üksteist. Te küsite, millal seesinane täide läheb. See läheb täide, kuid inimeste üksiolemise ajajärk peab enne mööda saama," kirjutab Dostojevski "Vendades Karamazovites".* ... "Ja mida me oma olemuse sügavusest siis leiame? Mida ma mõtlen „ülemineku all ühest maailmast teise?“ Kui me kaevame välja meie tsivilisatsiooni kõige sügavama kihini, leiame sealt loo, mütoloogia. See on seesama Inimsoo võidukäigu lugu, mida ma eelpool mainisin — see kujutab endast võrgustikku narratiividest, kokkulepetest ja sümbolitest, mis võtavad kokku selle, kuidas meie kultuur vastab elu kõige tähtsamatele küsimustele: Kes ma olen? Mis peitub sündmuste taga? Mis on elu mõte? Mis on inimloomus? Mis on püha? Kes me oleme üheskoos rahva või inimkonnana? Kust me tuleme ja kuhu me läheme? Ma üritan nüüd napilt sõnastada, kuidas meie kultuur nendele küsimustele vastab. Ma muidugi lihtsustan, tegelikkuses polnud meie maailmamüüt nii kõikvõimas isegi oma haripunktis möödunud sajandil. Kui teile jääb mulje, et paljud nendest vastustest on teadusele jalgu jäänud, siis nii see ongi: 19. ja 20. sajandi iganenud teadussaavutused vormivad siiani meie arusaamu sellest, mis on tõeline, võimalik ja elluviidav. Uus füüsika, uus bioloogia ja uus psühholoogia on alles praegu jõudmas meie tegevust juhtivatesse uskumustesse. Siin on vanad vastused: Kes ma olen? Me olen eraldi indiviid keset teisi eraldi indiviide universumis, mis on meist kõigist ka eraldi. Ma olen kartesiaanlik teadvusekübemeke, mis vaatab maailma läbi lihastest roboti silmade, kelle tegevust juhivad oma reproduktiivset omakasu maksimeerivad geenid. Ma olen psühholoogiline mullike, teadvuskeskus (asugu see siis ajus või mitte), mis on eraldi teistest teadvustest ja eraldi ka mateeriast. Ma võin pidada ennast ka lihasse topitud hingeks, mis on eraldi maailmast ja teistest hingedest. Aga ma võin end pidada ka massiks, elementaarosakeste kägaraks, mis allub füüsika ebaisikulistele jõududele," sekundeerib talle Charles Eisenstein oma raamatus "The More Beautiful World Our Hearts Know Is Possible"**.
21.05.2021 21:05
3
4
Pildi hinne 1.2 nagu mingil junnipildil???laughsurprisecryingyes
Palun oota