Otsi

Kalastuskaart


Keskkonnaminister võib kalavarude kaitse eesmärgil rakendada piiranguid kala püüdvate isikute arvu, püügivahendite, püügi aja või püütavate kalade kohta, ja määrata piirkonnad, kus on harrastuspüügil lubatud kasutada nakkevõrku (kuni 70 m), põhjaõngejada (kuni 100 konksust koosnev), liivi, kuuritsat, vähinatta ja vähimõrda. Nendes piirkondades ja vahenditega annab harrastuspüügiõiguse kalastuskaart. Kalastuskaart on alati tasuline ja selle annab Keskkonnaamet. NB! Õpetlik video kalastuskaardi soetamisest

Kalastuskaart on vajalik püügil nakkevõrgu ja õngejadaga, vähipüügivahenditega, liivi ja kuuritsaga, spinningu ja lendõngega püügil lõhe, meriforelli ja jõeforelli püük teatud jõgedes, püügil allveepüügivahenditega Saadjärvel ja Kuremaa järvel ning püügil Silma ning Endla looduskaitsealadel ja Matsalu rahvuspargis.

NB! Kalastuskaardi alusel püügil tuleb alati esitada püügiandmed. Video: kuidas esitada aruannet.

NB! Kalastuskaart on elektrooniline dokument keskkonnaregistris ning püügiõiguse tõendamine käib isikut tõendava dokumendi alusel.

Kalastuskaardi kehtivuse kontrollimine


Harrastuspüügiõigust (sh kalastuskaardi olemasolu) kontrollitakse püüdja isikut tõendava dokumendi alusel.

Enda kalastuskaardi kehtivust saab iga isik kontrollida nii www.pilet.ee keskkonnas sisse logides (ID-kaart, pangalink, mobiil-ID, kasutajakonto) kui ka Kalanduse Harrastuspüügi Infosüsteemist ID-kaardi abil sisse logides.

Lisainfo Keskkonnaameti koduleheküljelt.
Palun oota