Otsi

Liikumine looduses ja igaüheõigus


Eestis on loodus- ja kultuurmaastikul lubatud liikuda jalgsi, jalgrattal, suuskadel, paadiga või ratsa. Piiramata ja tähistamata eramaal võib liikuda igal ajal ja korjata marju, seeni, ravimtaimi ja mahalangenud või kuivanud oksi, kui omanik seda suuliselt ei keela.

Piiramata või tähistamata eramaal võib telkida kuni üks ööpäev, kui omanik seda suuliselt ei keela. Telkimise korral tuleb hoiduda väljapoole elumaja arvestatavat nähtavus- ja kuuldekaugust. Nii võõral maatükil viibides kui ka telkides tuleb hoiduda omandi kahjustamisest ja keskkonnahäiringute tekitamisest. Maaomanik võib lubada oma maal liikumist, kuid näiteks keelata telkimise või loodussaaduste korjamise. Sellisel juhul peab keeld olema selge - kas kirjalik (silt) või suuline keeld.

Kõiki õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega, nimetatakse kokkuvõtvalt igaüheõiguseks. Igaüheõigus ei puuduta spordi- ja muude massiürituste korraldamist maastikul. Nende organiseerimiseks tuleb taotleda maaomanike või muude maavaldajate, vajadusel ka kohaliku omavalitsuse nõusolekut.
 

Eramaa märgistus


Kui eramaa on piiratud või tähistatud, siis on selle läbimiseks ja sellel viibimiseks vajalik omaniku luba. Piiramiseks ja tähistamiseks ei saa lugeda üksikut piirikivi või vana lagunenud aeda. Siltide vahekaugus peab olema selline, et nende vahelt ei saa neid märkamata mööduda. Märgistus peab olema igaühele nähtav.

Maaomanikud ei või keelata liikumist avalikel ja avalikuks kasutamiseks määratud maadel, teedel ja veekogudel, samuti jääl ning kallasrajal. Maaomanik ei või keelata eratee ega raja kasutamist jalgsi, jalgrattaga ega muul sellesarnasel viisil liikumiseks, kui kasutus põhineb väljakujunenud taval ega ole talle koormav.


Kallasrajad ja veekogude juurdepääs


Kõikidel avalikel või avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel on kasutamiseks avatud kuni 4 meetri laiused kallasrajad. Kallasrada võib ulatuda laevatatava veekogu ääres kuni 10 meetri kaugusele veepiirist. Omanik ei tohi seda sulgeda isegi siis, kui eramaa on tarastatud või liikumiskeeluga tähistatud.

Kalda omanik või valdaja võib kallasrada tõkestada kohaliku omavalitsuse üksuse või põllumajandusameti kirjalikul nõusolekul ja põhjendatud vajaduse korral, näiteks loomade karjatamiseks või maa kuivendamiseks. Kallasraja võib sulgeda üldplaneeringuga ülekaaluka avaliku või erahuvi korral. Kallasradadel paiknevatel karja- ja muudel aedadel peavad olema läbipääsuks väravad. Suletud kallasrajal peab olema tagatud möödapääs.

Avalikus kasutuses ei ole ühe maaomaniku maal tervikuna paiknev umbjärv või mitme maaomaniku maadel paiknevad viiest hektarist väiksemad järved. Sellistel veekogudel liikumiseks on vaja maaomaniku luba. Kallasrada ei ole ka joogiveeallikana kaitstaval veekogul, kalakasvatusel või teisel erikasutuses oleval veekogul.


Looduses võib

  • Liikuda jalgsi, jalgrattaga, suuskade, paadiga ja ratsa kõikjal, kus see ei ole seadusega või seaduse alusel keelatud.
  • Viibida kõikjal, kus on lubatud liikuminegi, sh telkida ühe ööpäeva, kui maaomanik ei keela.
  • Korjata metsamarju, seeni, lilli, ravimtaimi, sarapuupähkleid ja muid loodusande, mis ei ole looduskaitse all. Eramaal võib omanik loodussaaduste korjamist keelata.
  • Kalastada ühe lihtkäsiõngega avalikel või avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel.

Looduses ei või

  • Liikuda kohalike elanike koduõuel, istandikes, mesilates, külvidel, viljas ja mujal põllumajandusmaal, kus omanikule tekitatakse sellega kahju.
  • Süüdata lõket ja telkida maaomaniku või maavaldaja loata.
  • Pidada jahti ja kalastada ilma vastava loata, välja arvatud lihtkäsiõngega.
  • Vigastada puid ja põõsaid.
  • Häirida kohalike elanike kodurahu.
  • Kahjustada metsloomade ja lindude elupaiku ja pesi, korjata nende mune, tuua neid kaasa koju ning tekitada neile muul viisil kahju.
  • Kahjustada looduskaitseobjekte ja kaitstavaid liike.
  • Kasutada mootorsõidukeid seal, kus see on keelatud.
  • Saastada loodust.

Teksti koostanud Keskkonnaministeerium
Viimati muudetud 25. august 2014

Palun oota