TALIÕNGED KORDA v. 18
(vaadatud 2895 korda)

Eelmised 17 lugu link

Õppematerjali kogumine jätkub...

Tindiralliks valmis link

Lipsude otsas on plastkirbud?

jah

kuli minu vidina kere 24mm.

allanlau, jah vägagi käepärane. link Riputasin kõik oma roikku moodi vidinad tamiili külge ja:
esiteks on nad absoluutselt tunnetatavad
teiseks, õnge asendit käes vt otsajätku otsapitsi järgi. Eks ta nati hirmutab, et õng nii kerge sai, a seda oligi vaja saavutada. Lihtsalt sel põhjusel, et otsustasin roikkudega püügil käe tunnetuse, mitte nooguti, kasuks.
Õige varsti annab tulemustest teada. Vaja nati pudru sissesöötmiseks keeta, tõugud osta jne. jne. Ootused on üles kruvitud.

Mis sa Tamka tavaliselt söödaks kasutad-keedad? Ma olen sellel talvel seda punast poesööta kasutanud aga ütlen ausalt ,et abi ei ole sellest küll olnud.

selge pilt:)

Traditsioonilised pudrud (mis kapis seisma jäänud). Aga särg, roosärg - neile maisimanna. Latikas - nisu. Kõik vanad pudrumaterjalid alla auku, nii paar päeva järjest. Kui särjeparve ükskord alla saad, annab üles venitada...

Simkin, suvel olen latikat, linaskit, särge sisse söötnud nisuga segatud kama, riisi, tatart, maisimannapudru. Vanad leiva-sai koorikud sisse, mõni kartul puruks pigistada, herneterad sees ei tee paha. Täiega nuummaterjal. A lisadena tiba vaniljesuhkrut, õli rohkelt. Vanasti oll hää kraam Podsolnotsnoje maslo e poslamalsa. See lausa kiirates viib lõhnad vee all laiali. Sissesöötmisega tuleb kannatlik olla ja parem teda kohta ka, kus söötma hakkad.

Tänud Tamka .Katsetan ära.

Nii palju veel küsin ,et lased mõned pallid august alla ja püüdma mõne tunni möödudes? Või püüad ikkagi järgmisel päeval.

Ikka tuleb katsetada. Pudrud keedab ike kokku. Õng olemas link a kuda need roikud tööle saab link link , see on suht tundmata maa.

Simkin, 2.3 päeva käin söötmas. Korraga paar kg möksi august alla. Tuttav söödab koguni 2-3 mulku korraga.
Särjepuru võib ju kohe alla sattuda, latikas tavaliselt mitte. Kui juba latika võtma saab, võib ühest mulgust talv läbi püüda. Ööseks katad mulgu lumega kinni, homikul kaabid vaikselt lahti.

ma paneks selle tillu roikusiku teistpidi

Roikkukomplektiga täna O. Sikuga ka O. Põlegi sel talvel veel nii olnud, et mittemidagi põle kohe olnud. Nullitamine kuulub paraku ka kalapüügi juurde.

tamka.kas said roikudest jagu?:)

allanlau, sattusime täna järvele kuhu ma roikkusid kaasa ei võtnud. Kahjuks! Tagusin sikut ja ajasin hoolega triibut taga. Iga kolme mulgu peale tuli 1 norm kala, siis microkad järgi, mis kõik järgmisest mulgust jälle alla- Pannitäie sai ike kätte.
Teised vennad läksid puhtalt särje peale. Püügisügavus 3-4m. Kui võtma hakkas, tuli ketina. Kirbule 2 tõuku ja muudkui jooksis ülesse. Küll sääl oleks olnud hää roikkut katsetada...
A sellest juba aru saanud, et see püügimeetod põle madala vee jaoks.

peaks ka asja käsile võtma särje suhtes.meil siin on väike särjesöökla kurtna järvistus:) link link

tamiiliga ühenduse jaoks pole häid konkse kohe mette meite kandis saadaval, proovin sellest midagi aretada link

sepaonu soovitas selliseid link

Tee ise. Võta sobiv konks, võta sobiva suurusega pärl(naistepuudust ju teiekandis ikka pole), fikseeri pärl kiirepo või sarnasega. Kui sobivaid pärleid ei leia, siis rüüsijuppidest areta. Lipsutirgul peaks ikka mingi raskusega kirptirgulaadne asi olema. Ketitirgul(millega saab samuti valget kala püüda) võib tavaline konks olla.

taliõngi tuleb ridamisi link

veel üks link

uut varustust kui palju link

mõnega on isegi saake saadud link

tamka mul sellised üle link kui kaubale saad võin posti panna.

militar.kas poe omad või oma kootud?

ah soo ja mis konksu nr. on?

Kuule allanlau mis järvele tasub püüdma minna sinna kurtna järvistusse?

Viimasel ajal nati roikutada saand, selle õngega link ja roikku ise pildil parempoolne link Keti vahetasin 9cm pikuse ja 01-se tamiilijupi vastu, sest ketiga varianti mitte edukalt tööle ei saand.
Huvitav, et väga kerge tirgu puhul (fotol vasakpoolne) ei ole kala võtt nii tunnetatav kui raksema tirgu puhul. Olgu kala tilluke või suurem, löök on alati väga tuntav.
Sepaonu jutt õige, et roikutamisel põle midagi ühist sikutamisega. Kala, eriti särg, tõstmise pealt võtab. Kui juba õige püügisügavus käes, põle muud kui roikku allalaskmine, vaikne kergitamine pausidega või mitte ja kala jääle venitamine. Igatahes omajagu põnevust ja elamusi see püügiviis on pakkunud. Seni saanud särge, triipu ja kiisajunne.

Lisaks veel, et madalast veest kirbuga ike etem õngitseda, roikkuga siis kui püügisügavus juba 3 ja + meetrit.

scorp.mis kala huvitab?üldiselt soovitan minna peipsile:)
varsti varsti lähen aknale särge nokkima.praegu vist järvele ligi ei saa,lund palju.

Ka poolemeetrisest veest saab roikuga edukalt püüda.

juhan04, pilt ei teeks paha, koos lisatud looga püügist.

Täpsustaks niipalju, selle roiku asemel kasutan stingerit.Mäng on erksam ja ka tundlikum. Kasutan seda varianti kolmandat talve kui mitte rohkem ja päris nulli pole kunagi jäänud.Muidugi toob välja ka vägaväikseid kalu.

Puhas roiku jah ulka raskem ja selle sügavamasse vette võib paremini sobida, aga ka tuimem, minuarust.Kui on võtmine väga õrn, siis raske märgata.

Olge selle siku+kett ja siku+lips teemaga avatumad, sest siku võib olla ükskõik millises kaalus, ka ülikerge.

juhan04, kas su õng noogutiga või ilma? Ise püüan ilma noogutita. Eks ta üks vigurpüük ole, mis harjutamist tahab. Nagu iga asi.
See, et ta kõik puru üles toob ei ole veel puudus. Ainult kirbuga püüdes, sattudes maimuparvele, võib samauti kõik kribu jääle tõmmata.
Viimati jääl käies sattusin särjeparvele ja ja roikutamise eelis kirbutamise ees selgesti tunnetatav. Püük 3,5 m pealt. Kui sügavus oli käes, kus kalaparv liigub, polnud vaja roikut enam põhjani lasta. Lasid kupatuse teatud kõrgusele alla ja lihtsalt väike aeglane liikumine üles, nätaki... Nii ca 20 tk. järjest. Hea tempoga.
Peab usinasti harjutama, särjekakkumiseni Peipsil põle enam väga palju. Eelnev püügikogemus ei tee paha.

tamka, minu taliõnged on kõik noogutiga, ainult tundlikuse vahe on.Aeglasele tõstele- langetamisele soovitaks vahel teha ka nn. sikumehe liigutusi.

Püüki alustades teen alati 2-3 põhja koputust ja siis aeglane tõstmine, teinegord värinaga tõstmine ja vahele mõni lühike ja kiire tõst- langetus.Kuni leiab selle sobivama.Järgmisel päeval ei pruugi see stiil enam sobida.

juhan04, millistest veekogudest jutt käib? Ja milliseid kalaliike on õnnestunud jääle venitada?

Täna näiteks Piigandi järvest 35-40 särge, aga tavaliselt Lämmijärv ikagi. Beresjest kuni meerapaluni.

Särjepüügil söödastad kirbu kärbseõuguga? Milliseid kirpe/marmõsse rakenduses kasutad?

Viis kuus särge sain just kiire tõstega.tamiil kipub jäätuma ja siis ei saa noogutist alati aru ja teen vahele kiireid tõsteid .

juhan04: kas pead silmas Kanepis asuvat Piigandi järve,mis on ühenduses Vähkjärvega?

tamka, kuldkalale tuled,võin näidata. mul on tavaliselt alati kaasas kuus seitse valmisseotud rakendust.

broximus, just seda.

juhan04: kuidas seal üldse kalaga lood,kas peale särje tuleb ilusat ahvenat ka? Sügisel sai seal lanti loobitud ja taga veetud,hea kui päevapeale üks haug trehvas...
Aga järv ise on ilus!

juhan04, rakendusi tahas nätta küll. Vbl. saad mõne pildi üles riputada. Kuldkalale ei tule, kuigi käin sääl ümbruskonnas nii mõnelgi järvel püüdmas.

Ilusat ahvenat olen ainult suvel saanud ja nii 8-9 m pealt.Suurema hauega on seal jah probleemne.Minuarust suurem ahven ika järve sügavamas osas.

Pole kunagi ühtegi pilti pannud.pean uurima targematelt, kuidas se käib.

(kavastukalur kustutatud postitus)

Kas keegi sihandasi vigureid mängitab link ja link , link Mis teadjad nende kohta ütlevad?