Vesi jääl Peipsil
(vaadatud 4973 korda)

Eile läks jutukas aruteluks mis põhjusel tekib Peipsi järve jääle keset talve lume alla vesi.Peipsi hundid väitsid põhjuseks olevat lumekoormuse mis väidetavalt jääle nii suurt koormust annab,et vee jääle tõstab.Seda moo loll pää mitte kuidagi uskuda äi taha.Igastahes põhjus väikesks diskussiooniks olemas.
Väidetavalt Peipsil jää paksust kuni 50cm,tihedat-vesist lund umbes sama palju, mille koormuseks võiks arvata max. 100kg/m2-le.
Probleem nüüd selles,et jää kandevõimet pea võimatu hinnata,rolli mängivad mitmed tegurid-vee soolsus,hapniku sisaldus jääs,jää tekke tingimused jne.
Rusikareegel see,et min.ohutuks paksuseks peetakse merejää(magevee kandvus oluliselt parem) 7-8cm inimese ja 22cm 2 tonnise auto kandmiseks.Kindlasti varukoefitsent 1,5x.Kunagi offroadi harrastades sai Väikest-Emajõge 5cm jääga ületatud,all oli 5m vett.Lainetas küll aga vastu pidas.
See selleks-50cm magevee jääd kannatab min. 40t koormustlink(„Jäätee rekkajuhid” hea saade) selle tõestuseks.
Arvestades auto pindalaks selle graafiku järgi , no ca 20m2 teeb 1m2 jää kandevõimeks 2000kg.Punktkoormusest ei maksa üldse rääkida.
Kuidas siis ikkagi 100kg koormust suudab mõjutada 2000kg-ise kandevõimega materjali?
Ise pakun vee jääle tekke põhjuseks veetaseme muutust,tuuled,hoovused jne..Kas Peipsi vesikonda mereveetaseme kõikumine mõjutab üldse? Sääl ju energeetikud oma lüüsidega veetaset reguleerivad.
Tehke loll targemaks....

ex ta selle jää ikka veits lohku vajutab ja kuskilt praost see vesi sinna jääle tuleb.

03.02.10.Valgjärvel (saare juures) jää pehme nagu pudru,andis puuriga läbi rammida.

See aasta on küll nii, et kui saad augu puuritud siis jookseb vesi august ülesse jääle. Ilmselt mingi rõhk seal ikka on...

(esna kustutatud postitus)

hea jää erikaal on 917...magedal veel 4 kraadi juures 1000, see tähendab et meeterxmeeterxmeeter jäätüki uputamiseks on vaja 83 kg lisaraskust.

Sellel aastal on jää väga eriline, pool jääst on kohati veeegune, mõnes kohas on jääd 10 senti , ülejäänud veepüdel jää.

Lumi on väga suure veeimamise võimega, kohati on jääpeal pea puhas vesi ja seda ruutmeetrile pool kanti...

eks arvutage kes viitsib....;)

mina ei viitsi...mul niigi selge

Kas tõus ja mõõn jääd ka mitte ei mõjuta? Kuigi Eestis ta suht nähtamatu piisab ju 10-20cm-sest kõikumisest,et jää mikropragusid täis lööks.Ja nii loogeldes peaks tekkima midagi vaakumi sarnast,mis ka vett murdepragudest välja saadab. See muidugi minu oletus aga eks helgemad pead ütlevad sõna sekka.

et siis 10cm paksu ja 1mx1m jäätüki uputab 8,3 kilo Esna arvutuste järgi?
Ei upu kuidagi,söukse tükiga käiakse meite väikesaartele toidu-ja arstiabi viimas kehvade oludega.

Selles teemas tõmbab õhtuks siukse "kasjaki" ülesse ...ullema ,kui vorelli teemas :)))) Praegu on veel leebe vaidlus ...

looduse vastu ei saa,kummikud jalga.

to kike mina seda rusikareeglit 7-8 cm kannab ilusti inimest väga tõepähe ei võtaks, see jutt rohkem sügise kohta, ega see 7 cm sind veepeal ei hoia, lihtsalt jää on nii tugev, et raskus jagatakse väga suure ala peale ära. Sügisel mina seiklen järvedel siis kui jääd 4cm vingub ja ragiseb, aga ei murdu, kevadel aga 10 cm mind jääle enam ei meelita.
Aga lume alla vee pressib ikkagi lume raskus:D

Nu mina kohe ei tea, aga tundub et lauba ja pühabä on vett rohkem jääl.
Vast need kümned tuhanded kalamehed on selles süüdi...

Vist jää koostisest sõltub see värk, kevadel ju tavaline asi, et jääd veel järgi 20+ cm ja vett ajab tasapisi jää peale, jää läbi vajub, paindub, püüad pool tundi ühe augu peal, siis ebamugava loigu pärast lähed püüad pool tundi 10 metra eemal.

To Sepa- jää vajub lohku väljapüütud kalade arvelt:)

Võibolla on jää tekkinud kihiliselt: jää-vesi-jää-lumi ja lumi ei lase allpool olevat vett ära külmuda. Siis raskuse tekkega surub kahe jääkihi vahelt vee üles otse lume alla ja seal ka ju ära ei sula kuna lumi kaitseb.

Vanasti olid kõikides hädades süüdi neetud kapitalistid,nüüd peab hakkama süüd ida poole veeretama.

Käisin järvel vaatamas ,kuis olukord on. Seal kus mu kolme päeva tagused augud, vesi aukudest välja pressinud julmalt.Kusagil 10-15meetri raadiuses. Mujal vett polnud.Läksin tossudega ja jalad läbimärjad.

Koormusarvestuse nurgakiviks oo vakt.Et üks kilpkonn jäksab vedada 3 elevanti.Mis aga äi tähenda, et protsessi käigus.Kilp äi dehvormeeruks vai jalad äi nõtkuks.
Jää ingeelu piale mõeldes kangestus sissejuhatuseks silme ette oopis sokolaad. Õigemini tema tükikese ulpimine sampuseklaasis.Vajub oma raskusega põhja,korjab gaasimullikestest päästevesti külge,tõuseb pinnale,vabaneb vestist,upub aga jälle.Ja nii lõpmatuseni-kuniks gaasi jätkub või ää süüasse.
Sarnaselt käitub ka jää.Kuigi ma ühtegi esna väidet juba põhimõtteliselt ei usu (mis tiab energeetik elust?).Lähtuks sedakorda erandina siiski tema uupi pihta pandud arvamusest.Et jää ja vee erikaalud suht lähedased, kusjuures esimene suurus muutuv tulenevalt loodusprotsessidest. Ehk jää massiivina ei seisa õhus nigu supipoti kaas, toetudes kallastele- vaid ujub. Kui sügavalt, sõltub erikaalude vahest( jäämäe ingeelu ) ja jäämassi pinnalaotusest. Siit koorub kurb järeldus (sry Kike!), et laias laastus surub jääd allapoole iga lumeelves. Ja jääpangal jalgu puhkav liblikas.Küll kärbsemusta jägu aga ikkagid.
Vaatamata välisele jäikusele on jääkaan elastne ja käitub nigu parv. Lapid koormat selga juure, vajub ja paindub, üritades jonnipunnina vabaneda liigsest taakamist. Seetõttu on jää sunnitud kaasa tegema
kõik tõusud ja langused, vesi jää peal või õhk jää(kui üldse) all tuleneb protsessi inertsusest (sokolaaditükk alles kerkib) ning jääkaan istub sees kord sügavamalt, kord madalamalt, sõltuvalt tausttingimustest.
Aga see oo lihtsalt arvamus,äi muud.
PS-talvel Velisel kike astumist kõrvalt kiigates.Vajub jää kui zelatiin.ja püiuaugust kukub vett purskama.Kut Geisrite Orus.Ja aru äi saa.Oo põhjus jääs vai mehes:)

jöle pikk ja segane jutt, mille vöinux resümeerida lühikese lausega: *asi on parasjagu nigu tahab*.

Asi ikka täitsa bljaa- Kodaveres 1,5km minek ja sealt tulek rohkem ellujäämistreeninguga võrreldav täna oli. Mahatulek igatahes pea 40 min võttis.Lumi üle poole sääre, all vesi. Üleval murdudes lumi kohati üle põlve.

Kuna adekvaatset põhjust siit ei saand(no kes see tarkpea suudab Peipsit ja shampust ühte patta panna),siis pöördusin küsimusega EMHI spetsialistide poole ja lahkelt säält ka vastati.
Tere,
>
> kas oskaksite paari sõnaga seletada mis põhjustel tuleb keset talve
> jää peale vesi.Jutt Peipsi järvest,tekkis arutelu selle üle.
>
> Lahendusi meie jaoks hetkel kaks-üheks veetaseme muutusest,teiseks
> lume koormusest jääl.Jääl paksust 50cm ja lumel vast samapalju.
>
> Vabandan tülitamise pärast,aga oleksin siiralt tänulik,kui küsimusele
> seletuse saaksin.
>
> Ette tänades
>
> Kristjan Siimpoeg
>
Tere!
Põhjuseks võivad olla järgmised klimaatilised tingimused Peipsi järve
piirkonnas: normist kõrgem (2,4^o C kõrgem)õhutemperatuur novembris ja ka soe detsembrikuu esimene pool selles piirkonnas soodustasid veetemperatuuri kauema püsimise normist kõrgemal tasemel. Kui vaadata veetemperatuuri üleminekut alla 10^ o C; 4^ o C ja 0,2^ o C, siis näeme et see toimus palju hiljem tavalisest: alla 10^o C Peipsi järvel Mustvee piirkonnas toimus see 2.oktoobril, alla 4^o C 4. detsembril ning alla 0,2^o C 14.detsembril (pikaajaline keskmine – 01. oktoobril, 05.
novembril ja 02. detsembril vastavalt). Akumuleerunud soojal perioodil veekogu soojussisaldus suurenes. (Kahjuks, praegu me seda ei arvuta tervest järvest andmete puudumise tõttu). Järsk jahenemine detsembri teisel poolel soodustas kiire jää tekkimise, kuid seejuures sademete suur kogus (lumikatte kõrgus detsembri kolmandas dekaadis oli Mustvee piirkonnas 35 cm) ei lubanud jää paksusust nii kiiresti kasvada ja vee kihte sügavuti jahtuda. Jää eraldab vee õhust, soojusvahetus vee pinnakihi ja atmosfääri vahel on minimaalne, eriti kui jääl on ka lumi.
Tähendab järvevee soojussisaldus on suur.

Teiseks põhjuseks võib olla see, et suurte külmadega tekkinud jää pragudest (Peipsi järvel on see tavaline nähtus ja sel aastal on
pragusid) ning suure lumekihti koormuse juures tekkiva rõhuga voolab vesi jääle.

Need oleksidki sellise olukorra tekitajad.
Tänavuse aasta Peipsi tingimuste kohta teab veel rohkem Oleg Okulov, kes ise käib järve jääl hüdromeetrilisi mõõtmisei tegemas: oleg.okulov@emhi.ee

Parimat teile ja ettevaatlikku liikumist Peipsi jääl!

Juta Kuik
Liidia Klaus



No näed,põhjus oligit milleski muus.Lume koormus võetakse ka kudagit veel teiseks põhjuseks aga ainult "võib-olla"
Shoklaadist pöle sönakestki:)

sulaselge vastus ju..

Teiseks põhjuseks võib olla see, et suurte külmadega tekkinud jää pragudest (Peipsi järvel on see tavaline nähtus ja sel aastal on
pragusid) ning suure lumekihti koormuse juures tekkiva rõhuga voolab vesi jääle.

Muu on nende ilmateadlaste visioon...füüsikast ei tea nad halligi;)

Arvestage ka seda, et võrreldes jää tekkimise ajaga on Peipsi veetase ka tublisti langenud. Ega see jää õhus ka ei püsi :-)

vaada Esna,selle lumekoormuse jutu,panin ma oma küsimusega neile variandiks ette.Pöleks küsind,poleks ka "võib-olla"variandiks pakutud.)

jah...lootusetust pommiaugust küsisid;)

Ma täna mõtlesin ,et kindlasti ahven liigub ka mingite hoovustega seal ringi . Miks alati nii on ,et kui ma tulen kelguga järvelt tagasi pole kala keegi õieti saanud . Aga kui kodu tulen ,siis loen et sellel kelgul olid jubedad kala kogused ? Äkki ahven vahel käib lumes püherdamas ja siis prakku tagasi ning vesi ka jääle . Jube segane versioon ,et ma ei saa oma loetustki aru tglt :) Mul pole ühegi surve kohta ühtki kahtlust , on vaid pisikesed kõhklused

Sa jeerum!Tuleb välja, et jää pial põle mitte vesi vaid kondensaat.Tingitud temperatuuride vahest.Umbest nigu keeva kartulipoti kaane all.Aint tagurpidi:)

Süda rahu ei and.Küsisin selle soojussisalduse asja espetsialistidelt järge.
Selgitus oli masendavalt lihtne.Nädalivahetusel oo Peipsil korraga tuhandeid kalastajaid.Puurivad kümneid tuhandeid auke.Loksutavad vees mijoneid kordi naljakaid metallist jublakaid.Tagatipuks mõned veel siristavad vette.
Kogu selle õõrdumise ja muu tegevuse juures.Eraldub nii pailu soojust.Et vee temeparatuur tõuseb 1 päeva jooksul 2-3 kraadi.Kuumenemisel vesi paisub ega mahu enam potti ää.Siis kukubki aukudest välja aama.
Pidada iga-aastane nähtus olema?

kukimuki sa oled ise üks kondensaat :D
iga järve peal on praegu mitukümmend tonni lund mis omakorda vajutab alla jääd ja sellega kaasneb rõhk jää alla.
Võib juhtuda et isegi augu puurimisega võib näkku lennata purskkaev!
Tõenäoliselt on seal neid pragusi piisavalt et vesi ise jää peale ronib.
Praeguseks on ka teada et kala on alate 8km kaugusel. See tuleneb ka sellest et mujal madalamal kaldal on rõhk suur ja kala ei taha seal olla. Kala koguneb sügavamale sest seal ei mõjuta see rõhk nende eluolu.

Seega kes tahab ahvunni normaalselt saada see pangu joostes 8 km peale vähemalt!

Ahjaa.. ja see rõhuvärk ja vesi jääpeal kehtiv kõigi järvede kohta. Suht jama seis on igal pool.

Kas 7,5 peal ei ole?

seda ma ei tea.. vb on aga onud kes käivad pidevalt need ütlevad et alates 8km.

:)

Päris huvitavad teooriad. Leppige sellega, et kus paksem lumi, seal vesi lume all.

ui krt!...kus ajavad lihtsa asja keeruliseks. Ma lassi kah kaks sortsu jääpääle...soolast ja sooja, äi pannud küll tähele jää vajumist;)

Ilmselt on jää nii soe et on kaotanud oma ülestõuke jõu ja samalajal vesi nii soe....erikaal hakkab lähenema soojale jääle ja siis veel see mõttetu lumi. Miks mõttetu...aa, ilma lumeta ka upuks juba.

10 tuhat kalameest.Siristavad 20000 korda päevas jäe piale.Ja imestavad siis -miks jalad märjad?
Kasutage Prostamooli-kohe puhtam ja kuivem tunne.

Sa kukimuki oled seda usku, et kui 100 miljonit matsi korraga õhku hüppavad, siis maa orbiit päikese ümber nihkub?

Äi ole.Kui ülejäänd 7 miljardit matsi jalad vasta maad suruvad.Äi juhtu miskit.Aga kui kogu ilma rahvastik korraga.Peipsi jääle siristab.Oo paras aeg pikad kummipüksid välla otsida.

Inimene pidi siis vana olema, kui piss enam jääd ei sulata. :)

Äi see pole õige...õige oo see kui piss enne jääd ää külmub. Siis oo aeg.....

Siis võin julgelt minna jääle. Mul tekkis juba hirm, et ma naisterahvas ja kui mehed seal sirtsutama hakkavad, kenasti selga keerates ja ringikujuliselt, et siis sulatavad jää ümberringi ära. Ma siis üksi sellel sõõrisel jääpangal triivima jään:)

veike loogika viga "kenasti selga keerates ja ringikujuliselt"...sa sis jääd nende machodega koos sellele söörisele.

Ei , ei. Küll nad üle serva hüppavad, kui nina alla vahtides näevad juba pragu tekkimas. Mina pea maas, teadagi:)Ja sa arvad, et machod?

ei usu jah, machod oleks jõulisemalt tegutsenud...näoga ringi keskele ;)

aga noh, nüid vähemasti asi klaar...kõiges on süüdi Kalameeste kusepidamatus.

ja mina mõtlesin, et need kollased laigud lume hanges on "LUMEUSSIDE" tehtud käigud, aga tuleb välja, et kalameeste pissu hoopis

Reflex palju kala said?

Kas peipsile atv-ga saab peale ja kust kohast ?

igaltpoolt. iseasi, kui kaugele saad.

Kenn, seer rõhujutt on sul küll nata vigane.
"... See tuleneb ka sellest et mujal madalamal kaldal on rõhk suur ja kala ei taha seal olla. Kala koguneb sügavamale sest seal ei mõjuta see rõhk nende eluolu."
Huumorit tehes võiks vähe ette hoiatada.

7-8sm kannab inimest. Kike kujutab vist ette, et kannab nagu sild. Toetuspunktid Peipsi kaldad ja üksikud saared. Kahjuks ei suuda raudbetoongi hästi üle 100m sillata. Raamkonstruktsioonidega suudetakse veidi enam. Siin ikka peab arvestama ujuvusega. Kui lume koormus ühele ruutmeetrile on suurem kui jää ujuvus ühe ruutmeetri kohta, tuleb vesi jääle mikropragude ja lõhede kaudu. Lihtne loogika ja elementaarne füüsika. Jää ujuvus sõltub selle tekkeoludest ja vee koostisest. EMHI ilmaspetsialistid pole staatikas just kõige tugevamad selgitamaks vee jääle tuleku tehiolusid.

aimar123456 parem mitte.

Jääle mõjub vees üleslükkejõud. Jämedalt arvutades 1m3 jääle mõjub üleslükkejõud ca 100 kg. Jää paksus ca 50 cm seega üleslükkejõud 1m2 ainult 50 kg. Lume erikaalust on juttu teemas lume raskus. 50 cm lume kaal 1m2 kohta sõltuvalt lume vanusest (struktuurist) 50- 100 kg. Lumi ei vajuta jääd järve põhja sest vee tungimisel jääpeale hakkab ka lumele mõjuma üleslükkejõud.

Ma siiski nimetaksin seda üleslükkejõudu ujuvuseks. Aga kõik tugineb Archimedesele.

kle corwin. oled sa kuulnud siukesest värgist nigu hüdraulika.

Viik, mis seos on hüdraulikal ning jutul, et vedeliku saba ülaosas on rõhk suurem kui all pool, mida ju sisuliselt kenn väitis

see emhi tädide jutt jumala loogiline ja mõistlik tundub

See EMHI tädide jutt on jumala rumal. Kui jää ja vee vahel oleks õhukiht peaks ca 50cm jääkoorik olema maailma tugevaim aine. Inimmõistus on seni suutnud sillata kusagil 1500m. Sedagi mitmesaja meetri kõrguste püloonide abil rippsildadel. EMHI tädide jutu järgi sildab jää koorikkonstruktsioonina kümneid kilomeetreid. Ma ei viitsi jää surve ja tõmbetugevusi välja otsima hakata, aga see jääb terasele ning betoonile tunduvalt alla kindla peale. Need tädid võiksid oma abikaasadele süüa teha ja lapsi kasvatada, aga mitte füüsikaga tegeleda.

Pai, tädid väidavad ju, et õhu ja vee vahel on jää, mitte kuskil pole kirjeldatud mingit õhukihti.... või kust sa seda välja lugesid?

ei tea kus need EMHI tädid sillast rääkisid? Kui siis ,,külmasillast" nimetusega jää, vaid ;)

"Jää eraldab vee õhust, soojusvahetus vee pinnakihi ja atmosfääri vahel on minimaalne, eriti kui jääl on ka lumi. 2

Jää on vee ja atmosfööri vahel, mitte õhk ei ole jää ja vee vahel, et sildade juttu ajada.

Ai kurat jah, eksisin. Tegemist oli vee eraldatusega atmosfäärist. Aga siiski ei ole temperatuurist tekkiv mahukaalu erisus nii suur. Jää ise on veest kergem ja ujub vee peal. Võtab vastu koormust vastavalt oma ujuvusele ja lumikate on koormus. Nii või naa pole EMHI tädide jutt adekvaatne. Füüsika seisukohast on minu seletused mõlemil juhul õiged. Ainult ülesande püstituses eksisin alul. Ei lugenud tädide juttu kuigi põhjlikult.
Wuudi, mine parem olümpiale sporti tegema või sukeldu paragraafidesse. Kui miski asi on kahele või rohkemale tugipunktile toetatud, siis nende vaheline ala on sille. Sille on paneelide vahel, vahelagedel, treppidel, sildadel jne.

mis teie jaurate :) lume ja jää raskus võmbab vee peale lisaks praod ja murdepunktid sest lumi ja jää on erineva paksusega ja suurel pindalal tekkivad praod ja murde punktid.
Jää tekkib samast veest Jää on paksem kui vesi sellega lükkab vee ülesse .
Arhimeedese seadused kehtivad siin :) ja muud füüsika seadused kah

Väikse järve peal tegime 10 jääauku ja järg päev oli pool järve 15senti vett :)

Jälle tükk maad targem:) Mudu olin kõikse aeg arvamisel.Et vesi oo nigu kipkonn.Ja jää nigu 3 elevanti.Aga tuleb välja, et oopis soojusmahtuvus,Archimedes ja EMHI oo tegijad.
Uvitav, et teemaalgataja ise.Oo kõrvad lonti lasnd.Kuigi just betoonis ja koorikelemendis.Piaks teine nigu kala jääs olema?

mis mis paipoiss? ise ei loe, aru ei saa mis sitta kirjutad...ja jälle wuudi süüdi?

Äkki läheksid ise abikaasale süüa tegema, sest mõned asjad sul liiga rasked?

dim123 on nüüd küll uut füüsikat avastamas. Jää on paksem kui vesi? Ja lükkab vee ülesse? Aiai, see on kild läbi aastatuhandete. Seda oleks hea Archimedesele endale rääkida. Meil on sitaks vedanud, et jää ikka nii kindel kilp on vetel ja tänu oma paksusele jää alla ei vaju! Kui nüüd kehtiva füüsika raamesse jääda, on kalakeseke jutt jummala täpne ja võiks ka teema ära lõpetada punkti panekuga.

ma väga ei usu, et jää peale tulev vesi mõjutab lund ülesslükkejõuga kuna lumi "imab" vett. Samas on siiski siis minu meelest juba kõik selgeks tehtud.
Meil kohaliku järve peal jõgeval jooksis suure külmaga jääpealne vett täis kuna lumekiht avaldas niivõrd suurt mõju, et vajutas järvejää lohku. Peipsis sama teema. Peipsil aga on asi veel eriti lihtne, kuna pragude juures vajub jää eriti hästi alla poole. see nagu supikausiga. Kui paned kausi veepeale ujuma siis kausikeskele rõhku avaldades pead kasutama rokem jõudu, et seda veealla vajutada aga servale vajutades läheb palju kergemalt vee alla.

Arvan ma...

Arvan ka .

to saarmas
võib olla väljendasin valesti :) ma ei mõelnud tihedust. Pidasin silmast et 1 m3 külmunud vett on umbes 1,1 m3 jääd :)

kas vesi ikka peal w. on hakanud jäätama vaikselt?

Käisime eile Mustveelt lärvel saani ja kelguga. Mönes kohas vett lume all nii palju et jäime kogu kupatusega kinni. Rassisime oma pool tundi .Neil pikk köis kaasas .Rakendasime saani tagant ära,pusisime mootorsaani kuidagi supi seest kõvale pinnale ja köiega kelk välja.

Pühapäeval Kalmalt peale minnes vahepeal ikka täitsa ekstreem oli, kahlamine võttis ikka võhmale.
Uus pragu tekkinud, kus vee ja lume segu pea munadeni lühematel meestel
ulatus. Ka püügirajoonis pressis vesi aukudest välja ja sõelakohtades oli vesi pahkluuni ja rohkem.

Nats! kui kaugel te käisite kus selline vesi oli? Ma ka saaniga sõitsin taaliku kandis ja ei vajunud kuskil sisse! Seal kus oli ka vesi peal olnud oli piisavalt jäätunud läbi kohe mitte vajunu!

Läksime peale külalistemaja juurest, uus pragu kuskil 2,5 peal. Peremees vedas kahe kelguga, teine teiselpool pragu. mootorsaan kihutas hirmsa hooga tühjalt üle, mehed sumpasid jala. Üleval vesi suure kuuse juurest paralleeltee poole ja seal kus jää on sõelaks puuritud oli ka seis nutune. Selline seis oli siis pühapäeval.

Olin ka pühapäev seal Vananats,sama saaniga.

Täna juba parem Ranna all. Vesine väheke kalda all 300m peal ja 1 km peal pidi saani kaevama ja kelku sikutama . Edasi oli juba normaalne käisin kuni 5 km , saan läbi enam ei vajunud.

ega ei oska keegi öelda kuda mustveest minnes jääle ,mõtlen vee olukorda

Täna Mustvest minnes 15km kõik nagu ok oli aga tagasi tulles uus pragu oli enne kallast c 3km ja Viktor lajatas saani ja kelguga sisse mida usinalt välja kaevama hakati ,teine kelk koos saaniga ka läbiei läinud mis sest et mehed maas olid lõpuks aidati veel buraanimees ka samast lobjakast välja

Ega autoga pole vast miskit peal teha, isegi saanidel liikumine problemaatiline,