
Päästevahendid
Päästevest on nõutud juba 2006. aastast kehtiva määruse „Väikelaevade kasutamise
nõuded” järgi, 2007. a määruses on lisatud, et varustuses peab olema vest kandejõuga
alates 100.st (C. ja D.kategooria) ja 150.st njuutonist (A. ja B.kategooria). Sellest piisab
enamasti nii lapse kui ka näiteks 120.kilose täiskasvanu pinnal hoidmiseks.
50.njuutonilise kandejõuga ujuvvest ei ole päästevest. ÄÄSTEVESTIDEST
Lõbusõidule või kalale minnes kanna alati päästevesti. Tänapäevased päästevestid
hobisõidu harrastajatele on mugavad ega sega veesõidukil liikumist. Vestide klassifitseerimisel
kasutatakse
mõistet
kandejõud.
Kandejõud
100
njuutonit
(N)
tähendab,
et objekti või isiku pinnal hoidmiseks rakendatakse tõstejõudu 10 N ühe kilogrammi
kohta.
Päästevestide kolm põhikategooriat vastavalt kandejõu suurenemisele on . 100 N,
150 N ja 275 N. Õige suuruse ja kandejõuga päästevest tõstab inimese kiirelt ja õiges
asendis veepinnale ning on varustatud ka helkurribade ja vilega. Hoiab vee peal ka
inimest, kes ei oska ujuda ja tagab abivajaja pinnalpüsimise vähemalt 24 tundi.
Päästevest tuleb valida õige suurusega, vastavalt oma kaalule. Näiteks laste jaoks on
need kaaluvahemikes 10.20 kg, 20.30 kg ja 30.40 kg. Täiskasvanute kõige suurem vest
on 90+ kg.
Ujuvvest kandejõuga 50 N on mõeldud vaid lühiajaliseks veesviibimiseks, eeldusel,
et pärast vettekukkumist saab või aidatakse inimene kiiresti veesõidukile või kaldale.
Kasutavad
peamiselt
veespordi
harrastajad.
Ujuvvestil
puudub
krae,
mis
toetaks
vettekukkunu pead, selle kandja peab pääsemiseni olema võimeline end ise pinnal
hoidma. Ujuvvesti kasutamine on eriti ohtlik siis, kui lähed veele üksinda.
100 N päästevest on mõeldud kasutamiseks peamiselt rannalähedastel ja kaitstud vetel,
heade ja keskmiste ilmastikutingimuste korral.
150 N päästevest (paukvest) sobib kasutamiseks erinevate ilmastikutingimuste korral.
Enamik neist avanevad vette sattudes automaatselt. Odavamad paukvestid on käsitsi
aktiveeritavad. Gaasiballooniga vestid peavad läbima tootja poolt määratud perioodilise
kontrolli. Paukvest on inimesele kaaluga 40 kg ja enam.
275 N päästevest on mõeldud kasutamiseks avamere karmides oludes.
Neis riikides, kus on tehtud statistikat väikealustega juhtunud veeõnnetuste kohta, on
jõutud järeldusele, et suurem osa vees hukkunud inimestest oleks päästevesti kandes
pääsenud eluga. Kanadas ja Ameerika Ühendriikides kogutud andmetele tuginedes,
võib väita, et päästevest puudus ligi 90 protsendil vees hukkunutest, suur osa elu
kaotanud alajahtunutest kandis ujuvvesti (buoyancy aid).
Sageli on päästevestid veesõiduki varustuses olemas, kuid neid ei kasutata. Sellest ei
piisa, kui vest on ainult käeulatuses, on enam kui kindel, et kukkudes ei jõua keegi seda
selga panna.