KOIVA ja Mustjõgi v. 9
(vaadatud 35379 korda)

Eelnevat infot loe siit: http://www.kalale.ee/sisu/NCwxMTIyNDM1LDUsMCwx/

Veel lisainfot: http://www.hot.ee/loodusmatkale/kanuu/must.html


Jääminek käes ja peagi on saabub aeg, millal kalamees valmistub kevadiseks püügiks. Loodame, et see hooaeg tuleb endisest meeldejäävam ja sisukam.
Kivi kotti!

rmk mehed rääkisid et mustjõgi peaaegu lahti

Käisime Koiva ääres kergel luurekal ja jõgi ainult äärtest lahti. Palju es tihanud ringi mürrata, sest teedelagunemise aeg.
See-eest kraavid ja ojad, mis Koivasse suubuvad on kohati perveni täis. Kuigi, jah, isiklikult arvan, et suurt uputust sel kevadel ei tule.

Kuna põhjakaga midagi goivast tulema hakkab? Vimb nt?

ooo, varsti saab säga ja harjust.

s.o.s, see (Koiva) 452 km pikkune jõgi on pikim Lätis voolav jõgi. Tuleb vaid mõni oma jope Koiva suudmesse komandeerida ja too annaks teada, millal vimb sääl näkib. Edasine kuulub matemaatika valda e siis palju kulub kalal aega vahemaa läbimiseks, mis jääb sinu püügipiirkonda.
Kas keegi tark oskab öelda, palju kudele tulev vimb läbib keskmiselt ööpäeva jooksul?

Makšķerēšanas noteikumi LR ūdenstilpēs
Printēt

--------------------------------------------------------------------------------

Aktuālā redakcija, spēkā no 21.04.2011.

I. Vispārīgie jautājumi
II. Makšķerēšanas, zemūdens medību un vēžošanas rīki un to lietošana
III. Atļautais loma lielums un pieļaujamais zivju un vēžu garums
IV. Vispārējie makšķerēšanas aizliegumi
V. Makšķerēšanas aizliegumi dažās ūdenstilpēs
VI. Makšķernieka pienākumi un atbildība
VII. Makšķerēšanas noteikumu ievērošanas kontrole



I. Vispārīgie jautājumi
Noteikumi nosaka kārtību, kādā fiziskās personas Latvijas Republikas ūdeņos var nodarboties ar amatierzveju – makšķerēšanu un zemūdens medībām, zivju (vēžu un citu ūdens bezmugurkaulnieku) ieguvi (turpmāk – makšķerēšana) ar šajos noteikumos atļautiem makšķerēšanas, zemūdens medību un vēžošanas rīkiem. Šos noteikumus nepiemēro ūdeņos, kas tiek izmantoti specializētai zivkopībai un mākslīgai zivju pavairošanai.
Makšķerēt Latvijas Republikas ūdeņos ir tiesības fiziskām personām (turpmāk – makšķernieki), kurām makšķerēšanas laikā ir klāt derīga makšķerēšanas karte, kurā norādīts makšķernieka vārds, uzvārds un personas kods, un dokuments, kas ļauj identificēt personu (vārds, uzvārds un personas kods). Vietās, kur noteikta licencētā makšķerēšana, papildus makšķerēšanas kartei ir nepieciešama licence.
Personām vecumā līdz 16 gadiem un personām, kas vecākas par 65 gadiem, kā arī invalīdiem atļauts makšķerēt bez makšķerēšanas kartes. Minētajām personām jābūt klāt dokumentam, kas ļauj identificēt personu (vārds, uzvārds un personas kods), bet invalīdiem vecumā no 16 līdz 65 gadiem nepieciešama invaliditātes apliecība.
Privātā ezerā, kurā zvejas tiesības nepieder valstij, ezera īpašnieks makšķerēšanas tiesības var izmantot pats vai atļaut tās izmantot arī citām fiziskām vai juridiskām personām saskaņā ar šiem noteikumiem un normatīvajiem aktiem par zvejas tiesību izmantošanu privātajos ūdeņos.
Ūdenstilpēs (arī šo noteikumu V nodaļā minētajās) var noteikt no šiem noteikumiem atšķirīgu makšķerēšanas kārtību, ja saskaņā ar normatīvajiem aktiem par licencētās amatierzvejas – makšķerēšanas – kārtību attiecīgajās ūdenstilpēs ir paredzēta zvejas tiesību izmantošana ar īpašām zvejas atļaujām (licencēm).
Vēžošanas rīku un paņēmienu izmantošana atļauta tajās ūdenstilpēs, kurās vēžu ieguve noteikta atbilstoši normatīvajiem aktiem par licencētās amatierzvejas - makšķerēšanas - kārtību.
Makšķerēšana īpaši aizsargājamo dabas teritoriju ūdeņos notiek atbilstoši šiem noteikumiem un attiecīgo teritoriju individuālajiem aizsardzības un izmantošanas noteikumiem.
Makšķerēšanas un zemūdens medību sacensību nolikumu saskaņo ar vietējo pašvaldību, Valsts vides dienestu, bet īpaši aizsargājamās dabas teritorijās – arī ar Dabas aizsardzības pārvaldi. Ja sacensības rīko nomātās ūdenstilpēs, sacensību nolikumu papildus saskaņo ar ūdenstilpes nomnieku, bet licencētās makšķerēšanas un licencētās zemūdens medību vietās – arī ar licencētās makšķerēšanas vai licencēto zemūdens medību organizētāju, ja vien minētās personas pašas nav sacensību rīkotājas.
Makšķerniekam makšķerējot ir tiesības bez maksas izmantot dabisko tauvas joslu: gar jūras piekrasti – 20 metru, gar privāto ūdeņu krastiem – 4 metru, gar pārējo ūdeņu krastiem – 10 metru posmā.
Zemkopības ministrija normatīvajos aktos par zvejniecību noteiktajā kārtībā pieņemto lēmumu par īslaicīgiem makšķerēšanas regulēšanas pasākumiem publicē laikrakstā "Latvijas Vēstnesis", kā arī nosūta informāciju par pieņemto lēmumu tās administratīvās teritorijas informatīvajam izdevumam, kurā atrodas attiecīgie ūdeņi.
II. Makšķerēšanas, zemūdens medību un vēžošanas rīki un to lietošana
Vienlaikus atļauts izmantot ne vairāk kā:
11.1. divus makšķerēšanas rīkus iekšējos ūdeņos, ja katram rīkam ir ne vairāk par trim jebkura veida āķiem. Vairākžuburu āķi uzskata par vienu āķi;
11.2. četrus makšķerēšanas rīkus jūras ūdeņos, ja kopējais āķu skaits nepārsniedz astoņus āķus un katram rīkam ir ne vairāk kā četri jebkura veida āķi. Vairākžuburu āķi uzskata par vienu āķi.
Ja lieto makšķerēšanas rīkus, nav atļauts izmantot:
12.1. aizciršanas paņēmienu, ja zivi aizķer ar āķi aiz citas ķermeņa daļas, nevis mutes;
12.2. dabisko ēsmu zivju – lašu, taimiņu, alatu un strauta foreļu – makšķerēšanai, kā arī uztveramo āķi (gafu) šo zivju uztveršanai;
12.3. mākslīgo ēsmu, kas abos galos aprīkota ar nekustīgiem āķiem un ar vēl vienu āķi (vai bez āķa) vidū starp tiem, ja makšķerē upēs ledus periodā;
12.4. brīvi peldošus makšķerēšanas rīkus tādā veidā, ja attiecīgais rīks pēc tā ievietošanas ūdenī un makšķerēšanas laikā līdz rīka izcelšanai no ūdens nav piestiprināts vai nostiprināts laivā vai to netur makšķernieks.
Ēsmas zivtiņu ieguvei atļauts lietot tīkliņu, kas nav lielāks par 1,5 x 1,5 metriem, ar linuma acīm, kas nav lielākas par 10 milimetriem.
Vēžošana saskaņā ar šo noteikumu 6.punktu ir atļauta, ja izmanto ne vairāk kā piecus krītiņus, kā arī vēžus ķer ar rokām.
Lietojot zemūdens medību rīkus, ievēro šādas prasības:
15.1. atļauts izmantot tikai ar muskuļu spēku uzlādējamu harpūnšauteni, kuras harpūnas uzgaļa platums nepārsniedz 10 centimetru;
15.2. aizliegts izmantot akvalangu vai citu autonomu elpošanas aparātu;
15.3. medību laikā zemūdens medniekam piestiprināma košas krāsas boja, kas norāda zemūdens mednieka atrašanās vietu ūdenī;
15.4. aizliegts atrasties ar pielādētu harpūnšauteni krastā vai ūdenī tuvāk par 20 metriem no krasta līnijas publiskās atpūtas vietās, kā arī vietās, kur pulcējas daudz cilvēku (piemēram, peldvietā, ūdenssporta un kultūras pasākumu vietā), un tuvāk par 20 metriem no apzīmēto peldvietu un ūdenssporta vietu teritorijas;
15.5. zemūdens medību rīkus atļauts izmantot zivju ieguvei tikai zem ūdens;
15.6. zemūdens medību rīku izmantošana nav atļauta bērniem vecumā līdz 16 gadiem bez vecāku vai pieaugušo uzraudzības.
Visu sugu zivju un vēžu ieguve ar jebkura cita veida rīkiem, kas atšķiras no šajos noteikumos minētajiem, Latvijas Republikas ūdeņos ir aizliegta.
III. Atļautais loma lielums un pieļaujamais zivju un vēžu garums
Katrs makšķernieks noķertās zivis uzglabā atsevišķi, izņemot gadījumus, ja vairāku makšķernieku kopējais loms nepārsniedz vienam makšķerniekam atļautā loma lielumu.
Vienā makšķerēšanas reizē vienam makšķerniekam lomā atļauts uzglabāt un paturēt:
18.1. akmeņplekstes, varavīksnes foreles, līdakas, līņus, mencas, sapalus, vēdzeles, vimbas, zandartus, zušus – piecus no katras sugas;
18.2. ālantus, salates (meža vimbas), samus, strauta foreles – trīs no katras sugas;
18.3. alatas, sīgas – vienu no katras sugas;
18.4. taimiņus, lašus, kas noķerti jūras ūdeņos, kā arī Buļļupē, Sausajā Daugavā un Daugavā, posmā no ietekas jūrā līdz Rīgas HES, – vienu no katras sugas, bet pārējos iekšējos ūdeņos – saskaņā ar licencētās makšķerēšanas nolikumiem;
18.5. asarus, kas noķerti iekšējos ūdeņos, un plekstes, kas noķertas jūras ūdeņos, – piecus kilogramus no katras sugas;
18.6. asarus, kas noķerti jūras ūdeņos, un salakas, kas noķertas jūras ūdeņos un iekšējos ūdeņos, – 10 kilogramu no katras sugas;
18.7. pārējo sugu zivis – bez skaita un svara ierobežojuma;
18.8. vēžus (platspīļu un šaurspīļu) – saskaņā ar licencētās makšķerēšanas nolikumiem, bet ne vairāk kā 50 gabalu;
18.9. trīsuļodu kāpurus un sānpeldes – 100 gramu.
Lomā atļauts paturēt zivis un vēžus, kas atbilst šādam pieļaujamam garumam:
19.1. lasi – sākot ar 60 centimetriem;
19.2. līdaku, taimiņu un samu – sākot ar 50 centimetriem;
19.3. salati (meža vimbu) un zandartu – sākot ar 45 centimetriem;
19.4. zuti – sākot ar 40 centimetriem;
19.5. strauta foreli – no 30 līdz 40 centimetriem;
19.6. mencu – sākot ar 38 centimetriem;
19.7. akmeņpleksti, alatu, ālantu, līni, sapalu, sīgu, varavīksnes foreli, vēdzeli un vimbu (izņemot vimbu, kura noķerta Daugavā, virzienā no Rīgas HES augšup pret straumi, un kurai pieļaujamais garums nav noteikts) – 30 centimetru;
19.8. asari, kas noķerts jūras ūdeņos, – 17 centimetru;
19.9. vēzi (platspīļu un šaurspīļu) – 10 centimetru.
Visu sugu zivju garumu nosaka, mērot attālumu no purna gala līdz astes spuras galam.
Vēža garumu nosaka, mērot attālumu no pieres dzelkšņa (asa izauguma pirms acīm) līdz astes plāksnīšu galam.
IV. Vispārējie makšķerēšanas aizliegumi
Aizliegts iegūt:
22.1. nēģus – visu gadu;
22.2. lašus un taimiņus:
22.2.1. iekšējos ūdeņos visu gadu, izņemot Buļļupē, Sausajā Daugavā un Daugavā, posmā no ietekas jūrā virzienā augšup pret straumi līdz 700 metru no Rīgas HES, kā arī licencētās makšķerēšanas nolikumos norādītajās vietās un laikā;
22.2.2. jūras ūdeņos no 1.oktobra līdz 15.novembrim;
22.3. līdakas – no 1.marta līdz 30.aprīlim;
22.4. zandartus – no 16.aprīļa līdz 31.maijam;
22.5. alatas – no 16.marta līdz 15.maijam;
22.6. sīgas, strauta foreles un repšus (ripusus) – no 1.oktobra līdz 30.novembrim;
22.7. vēžus (platspīļu un šaurspīļu) – no 1.oktobra līdz 30.jūnijam, kā arī vēžu mātītes ar redzamiem ikriem – visu gadu;
22.8. salates (meža vimbas) – no 1.marta līdz 15.maijam.
Par ēsmu aizliegts izmantot šo noteikumu 19.punktā minēto sugu zivis (izņemot asarus) un vēžus, kā arī šiem mērķiem aizliegts izmantot nēģu kāpurus (ņurņikus).
Visu gadu aizliegta jebkura veida makšķerēšana:
24.1. jūrā ietekošo upju un kanālu grīvas rajonā:
24.1.1. jūras piekrastes ūdeņos Ventas grīvas rajonā – 2000 metru rādiusā no ietekas, Daugavas, Salacas, Gaujas un Lielupes grīvas rajonā – 1000 metru rādiusā no ietekas, pārējo upju un kanālu ietekas rajonā – 200 metru rādiusā no ietekas, izņemot makšķerēšanu no moliem jūras pusē vietās, kas ir atļautas publiskai pieejai;
24.1.2. 200 metru posmā virzienā augšup pret straumi no līnijas, kas savieno upju un kanālu pretējo krastu vistālāk jūrā izvirzītos punktus, bet vietās, kur upju un kanālu grīvas rajonā ir izbūvēti moli, – iekšpusē starp moliem visā to garumā;
24.2. 100 metru posmā lejup pa straumi no aizsprostiem, slūžām, ūdenskritumiem un citām gultni aizsprostojošām ietaisēm;
24.3. no tiltiem un zem tiltu konstrukcijām;
24.4. ne tuvāk kā 50 metru attālumā no noteiktā kārtībā apzīmētiem rūpnieciskās zvejas rīkiem, zivkopības sprostiem un zivju ceļu konstrukcijām;
24.5. kuģu ceļā ostu akvatoriju robežās.
No 1.marta līdz 30.aprīlim aizliegta jebkura veida makšķerēšana:
25.1. no laivām un citiem peldošiem transportlīdzekļiem visās ūdenstilpēs, izņemot makšķerēšanu jūras ūdeņos un licencētās makšķerēšanas nolikumos norādītajās vietās;
25.2. kanālos un caurtecēs, kas savieno ezerus ar upēm, ezerus un upes ar Baltijas jūru vai ar Rīgas jūras līci, kā arī ezerus savstarpēji.
Aizliegts atrasties ūdenstilpēs vai to tiešā tuvumā:
26.1. ar zivju un vēžu ieguves rīkiem, ja to lietošana attiecīgajā laikā un vietā nav atļauta;
26.2. ar to sugu zivīm, vēžiem un citiem ūdens bezmugurkaulniekiem, kuru ieguve attiecīgajā laikā un vietā nav atļauta vai kuru daudzums vai svars pārsniedz šajos noteikumos vai licencētās makšķerēšanas nolikumos atļauto loma lielumu vai arī neatbilst pieļaujamam zivju, kā arī vēžu garumam.
Aizliegts atstāt ūdenī brīvi peldošus makšķerēšanas rīkus šo noteikumu 12.4.apakšpunktā minētajā veidā, kad tie nav piestiprināti vai nostiprināti laivā vai tos netur makšķernieks, kā arī atstāt jebkurus citus makšķerēšanas rīkus bez uzraudzības, attālinoties no makšķerēšanas rīka tālāk par 50 metriem.
Aizliegts patvaļīgi veikt šādas darbības:
28.1. pārvietot zivis un vēžus no vienas ūdenstilpes otrā, neievērojot Zvejniecības likuma 22.pantā noteiktās prasības. Zivis, kuras makšķerējot izmanto par dzīvo ēsmu, atļauts iegūt tikai tajā pašā ūdenstilpē, kurā tiek makšķerēts;
28.2. aiztikt vai bojāt rūpnieciskās zvejas rīkus;
28.3. veidot krāvumus un aizsprostojumus upēs, kā arī kanālos un caurtecēs, kas savieno ezerus ar upēm, ezerus un upes ar Baltijas jūru vai ar Rīgas jūras līci, kā arī ezerus savstarpēji.
V. Makšķerēšanas aizliegumi dažās ūdenstilpēs
Makšķerēšana visu gadu aizliegta:
29.1. Daugavā:
29.1.1. no Rīgas HES aizsprosta 700 metru posmā lejup pa straumi;
29.1.2. no Ķeguma HES aizsprosta 1000 metru posmā lejup pa straumi;
29.1.3. no Pļaviņu HES aizsprosta 1000 metru posmā lejup pa straumi;
29.2. no Ventas rumbas Kuldīgā 500 metru posmā lejup pa straumi un 200 metru posmā augšup pret straumi;
29.3. Salacā visā tās garumā;
29.4. Engures ezera (Mērsraga) kanālā;
29.5. Aiviekstē, no Aiviekstes HES aizsprosta 500 metru posmā lejup pa straumi;
29.6. Braslā, no Braslas HES aizsprosta 1000 metru posmā lejup pa straumi.
Makšķerēšana aizliegta šādos laikposmos:
30.1. Daugavas baseinā:
30.1.1. Aiviekstē, no Vesetas (jaunās gultnes) grīvas augšup pret straumi līdz Aiviekstes HES aizsprostam, – no 16.marta līdz 31.maijam;
30.1.2. Aiviekstē un Lubāna ezerā 100 metru posmā uz abām pusēm no slūžām – no 16.marta līdz 15.maijam;
30.1.3. Lubāna ezerā, Ziemeļu dambim piegulošajā daļā 1400 metru posmā gar krastu un ezerā 600 metru posmā no krasta (no Rēzeknes upes grīvas līdz dambja pagriezienam), – no 1.oktobra līdz 30.aprīlim;
30.1.4. Rēzeknes upē, no grīvas (pie Lubāna ezera) augšup pret straumi līdz tiltam pie apdzīvotās vietas "Žogoti", – no 1.oktobra līdz 30.aprīlim;
30.1.5. Daugavā, no moliem un no tās ietekas Rīgas jūras līcī 6,5 kilometru posmā augšup pret straumi līdz augstsprieguma pārvadam Rīgas pilsētas teritorijā, kā arī Buļļupē, Loču kanālā un Sarkandaugavā – no 1.maija līdz 31.maijam;
30.2. Lielupes baseinā – no 1.aprīļa līdz 31.maijam:
30.2.1. Lielupē, no Staļģenes tilta augšup pret straumi līdz Mūsas un Mēmeles satekai lejpus Bauskas pilsdrupām;
30.2.2. Mēmelē, no grīvas līdz gājēju tiltam Bauskā;
30.2.3. Mūsā, no grīvas līdz tiltam pie autosporta kompleksa;
30.2.4. Slocenē (Pulkainē), starp Valguma ezeru un Kaņiera ezeru, Vecslocenē un Slocenē, starp Slokas ezeru un Lielupi.
No 1.oktobra līdz 30.novembrim aizliegta:
31.1. jebkura veida makšķerēšana:
31.1.1. Daugavas baseinā:
31.1.1.1. Ogres baseina upēs – Līčupē, Naružā, Sumuldā, Taukātnē, Vedzē;
31.1.1.2. Pededzes baseina upēs – Akaviņā, Alūksnē, Ievednē, Virgulicā;
31.1.1.3. Aiviekstes baseina upēs − Aronā un tās baseina upēs – Bērzaunē un Talejā –, Kujā, augšup pret straumi no tilta uz Cesvaines–Gulbenes autoceļa, Vesetā, lejup no tilta pie Lejaskroga Vietalvā;
31.1.2. Gaujas baseinā:
31.1.2.1. Amatā, no ietekas Gaujā augšup pret straumi līdz ūdenskrātuves aizsprostam Kārļos;
31.1.2.2. Amatas baseina upē Kumadā, no ietekas Amatā augšup pret straumi līdz Vidzemes (Pleskavas) šosejai;
31.1.2.3. Braslā, no ietekas Gaujā augšup pret straumi līdz Braslas HES aizsprostam;
31.1.2.4. Lenčupē, Lojā, no ietekas Gaujā augšup pret straumi līdz Katrīndzirnavu HES aizsprostam, un Strīķupē;
31.1.2.5. Līgatnē, no ietekas Gaujā augšup pret straumi līdz aizsprostam pie "Anfabrikas" klintīm;
31.1.2.6. Raunā, no ietekas Gaujā augšup pret straumi līdz dzirnavu aizsprostam Raunā;
31.1.2.7. Raunas baseina upēs – Raunī, no ietekas Raunā augšup pret straumi līdz Vidzemes (Pleskavas) šosejai, un Vaivē, no ietekas Raunā augšup pret straumi līdz Vaives dzirnavu aizsprostam;
31.1.2.8. Tirzas baseina upēs – Vilaunē un Azandā;
31.1.2.9. Vecpalsā un tās baseina upēs – Rauzā un Šepkā;
31.1.2.10. Vizlā, no ietekas Gaujā augšup pret straumi līdz Vizlas HES aizsprostam;
31.1.3. Irbes baseina upēs – Ostupē un Raķupē;
31.1.4. Salacas baseina upēs – Jaunupē, Korģē, Ķirelē, Noriņā, Melnupē, Glāžupē, Iģē, Piģelē, Ramatā;
31.1.5. Ventas baseinā:
31.1.5.1. Abavas baseina upēs – Mellupītē, Valgalē, no ietekas Abavā augšup pret straumi līdz tiltam Valgales ciemā, Virbupē (Kāronē);
31.1.5.2. Ciecerē, no ietekas Ventā augšup pret straumi līdz Pakuļu ūdenskrātuves aizsprostam;
31.1.5.3. Edā un tās baseina upē Šķēdē, Kojā, Lētižā, Šķērvelī un tās baseina upē Dzeldā,
31.1.6. Rīgas jūras līcī ietekošajās mazajās upēs – Aģē, no ietekas jūrā augšup pret straumi līdz Aģes HES aizsprostam, Inčupē, Ķīšupē, Liepupē, no ietekas jūrā augšup pret straumi līdz Tallinas šosejai, Lāčupē, Melnsilupē, Pēterupē, Pilsupē, Svētupē, no ietekas jūrā augšup pret straumi līdz tiltam pie Krūzmaņu mājām (autoceļš uz Ērgļu purvu), Zaķupītē;
31.2. makšķerēšana ar mākslīgo ēsmu:
31.2.1. Gaujā, no ietekas jūrā augšup pret straumi līdz šosejas tiltam Strenčos;
31.2.2. Irbē;
31.2.3. Mergupē;
31.2.4. Rīvā, no ietekas jūrā augšup pret straumi līdz tiltam Rīvas ciemā;
31.2.5. Rojā, no ietekas jūrā augšup pret straumi līdz Lubes dzirnavu aizsprostam;
31.2.6. Sakas baseina upē Tebrā līdz aizsprostam Aizputē;
31.2.7. Užavā, no ietekas jūrā augšup pret straumi līdz tiltam Tērandē;
31.2.8. Ventā, no tilta pie Zlēkām augšup pret straumi līdz Latvijas–Lietuvas robežai;
31.2.9. Abavā, no ietekas Ventā augšup pret straumi līdz Abavas rumbai;
31.2.10. Vitrupē, no ietekas jūrā augšup pret straumi līdz tiltam Ķirbižos.
VI. Makšķernieka pienākumi un atbildība
Makšķernieka pienākumi ir šādi:
32.1. makšķerēšanas vietā uzrādīt kontrolei makšķerēšanas kartes, licences un citus dokumentus saskaņā ar šiem noteikumiem, kā arī makšķerēšanas rīkus un lomu;
32.2. izmantot visus nepieciešamos palīglīdzekļus un paņēmienus, lai zivi saudzīgi uztvertu un atbrīvotu no āķa, un nekavējoties atlaist ūdenī zivis un vēžus, ko nav atļauts iegūt un paturēt. Ja nav iespējams āķi saudzīgi izņemt no zivs mutes, makšķerēšanas rīka auklu pārgriež;
32.3. nosūtīt valsts zinātniskajam institūtam "Pārtikas drošības, dzīvnieku veselības un vides zinātniskais institūts" (Rīgā, Daugavgrīvas ielā 8) zivij piestiprināto numurēto zīmi ar zinātniski pētnieciskās iestādes nosaukumu vai abreviatūru, ja lomā ir iegūta pētījumu nolūkos iezīmēta zivs;
32.4. lomā paturamās zivis nogalināt uzreiz pēc to noķeršanas, izņemot gadījumus, ja zivis uzglabā ūdens vidē dzīvas un peldus stāvoklī, kā arī makšķerējot uz ledus. Tad zivis nogalina, tiklīdz makšķerēšana ir pabeigta;
32.5. saudzīgi izturēties pret dabu, nepiesārņot ūdenstilpes un to piekrastes joslu.
Šo noteikumu pārkāpēji saucami pie administratīvās atbildības vai kriminālatbildības normatīvajos aktos noteiktajā kārtībā. Šī atbildība neatbrīvo pārkāpējus no pienākuma atlīdzināt zivju resursiem nodarīto zaudējumu saskaņā ar pamattaksi piedzenamās summas aprēķināšanai par zaudējumu, kādu fiziskā persona nodarījusi, nelikumīgi iegūstot zivis, vēžus un citus bezmugurkaulniekus Latvijas Republikas ūdeņos (2.pielikums).
Lai pilnībā kompensētu zivju resursiem nodarītos zaudējumus, šo noteikumu 2.pielikumā minēto pamattaksi piemēro:
34.1. trīskāršā apmērā – par makšķerēšanu bez makšķerēšanas kartes un makšķerēšanas licences, kā arī tad, ja pārsniegts atļautais loma lielums un pieļaujamais to sugu zivju garums, kuras nav minētas šo noteikumu 34.2.3.apakšpunktā;
34.2. pieckāršā apmērā:
34.2.1. par makšķerēšanu aizliegtā laikā un vietā;
34.2.2. ja izmanto aizliegtus makšķerēšanas rīkus, zemūdens medību un vēžošanas rīkus un paņēmienus, kā arī aizliegtus zivju un vēžu ieguves veidus;
34.2.3. ja pārsniedz atļauto loma lielumu un pieļaujamo garumu īpaši aizsargājamo ierobežoti izmantojamo sugu zivīm – alatām, lašiem, salatēm (meža vimbām), sīgām, taimiņiem, kā arī strauta forelēm.
Zivju resursiem nodarītā zaudējuma kompensācijas apmēru, kas noteikts saskaņā ar šo noteikumu 33.un 34.punktu, atlīdzina, pamatojoties uz Valsts vides dienesta vai Dabas aizsardzības pārvaldes amatpersonu lēmumu, un ieskaita lēmumā norādītajā valsts pamatbudžeta kontā Zivju fonda dotācijas ieņēmumu veidošanai.
VII. Makšķerēšanas noteikumu ievērošanas kontrole
Valsts vides dienesta un Dabas aizsardzības pārvaldes amatpersonai, kā arī Valsts vides dienesta pilnvarotai personai Latvijas teritorijā un vietējās pašvaldības pilnvarotai amatpersonai attiecīgās pašvaldības administratīvajā teritorijā, veicot makšķerēšanas kontroli, ir tiesības pārbaudīt lomu un makšķerēšanā izmantotos rīkus, sastādīt protokolu par šo noteikumu un licencētās makšķerēšanas noteikumu pārkāpumu, kā arī normatīvajos aktos noteiktajā kārtībā izņemt nelikumīgi iegūtās zivis un pārkāpuma izdarīšanas rīkus un līdzekļus. Sadarbībā ar valsts un pašvaldību amatpersonām un pilnvarotajām personām zivju resursu aizsardzībā un uzraudzībā piedalās arī privāto ūdeņu īpašnieki, kuriem pieder zvejas tiesības, un zvejas tiesību un ūdenstilpju nomnieki.

Õngitsemine Läti poolel
Google versioon (paremat pole kusagilt võtta)

-------------------------------------------------- ------------------------------

Praegune versioon kehtib alates 2011/04/21.


Üldsätted
II. Kalapüük, jaht ja vähid veealuse vahendid ja nende kasutamine
III. Lubatud suuruse püügipiirangute, kala ja vähid pikkus
IV. General püügikeelu
V. Püügikeelu mõnedes veekogudes
VI. Kalamees kohustused ja vastutus
VII. Täitmise kontrollimine kalandusalased õigusaktid



Üldsätted

Määrused ette kord, mille füüsilised isikud, Läti Vabariigi vetes võib tegelda harrastuspüügi - kalapüük ja veealuse jahi-, kala (jõevähi ning teiste veeselgrootute) kaevandamine (edaspidi - kalapüük) nendel tingimustel ning lubatud kalapüük, jahindus ja scuba käigul jõevähi. Neid sätteid ei kohaldata vesi, mida kasutatakse spetsialiseeritud kalakasvatus ja kunstlikuks paljundamiseks kala.
Läti vetes kala püüda Vabariigi õigus füüsilised isikud (edaspidi - kalurid), mille jooksul püük on õngitsemine kehtiva kaart näitab Fisheri nimi, perekonnanimi ja isikukood ning dokumendi kindlaks isik (nimi ja ID number). Piirkondades, kus teatud litsentseeritud Kalastusretked lisaks kaardile vaja litsentsi.
Alla 16-aastased ja üle 65-aastased ja puuetega inimestele on lubatud kala püüda ilma kalastuskaarti. Nimetatud isikud peavad esitama dokumendi, teha kindlaks isik (nimi ja ID number), kuid puuetega inimesed vanuses 16 kuni 65-aastased vajavad sertifikaati puude.
Private järv, püügiõigust riigile mittekuuluvate omanik järve kalapüügiõiguse võib kasutada eraldi või lubada kasutada teistele füüsilistele või juriidilistele isikutele vastavalt nendele reeglitele ja eeskirjadele kalapüügiks era vetes.
Veekogude (sh sätted peatükis osutatud V) saab määrata nende erinevad eeskirjad kalapüügi kord on sätestatud seaduste alusel litsentseeritud harrastuskalapüük - õngitsemise - eeskirjad, mis on asjaomaseid asutusi veega kalapüügiõiguse kasutamise kalapüügilube (litsentsid).
Jõevähi vahendid ja meetodid, on lubatud need veekogud, kus vähid kindlaks kooskõlas seaduste ja määruste litsentseeritud harrastuskalapüük - õngitsemise - eeskirjad.
Kalapüük spetsiaalselt looduskaitsealadel vetes peavad vastama nende tingimustega ja saidi individuaalse kaitse ja kasutamise võimalusi.
Kalapüük ja jahipidamine veealuse võistlusmäärusi kooskõlas kohaliku, riikliku keskkonnateenistuse, kuid eriliselt kaitstud looduslike alade - sealhulgas looduskaitse amet. Kui korraldatud konkursi renditud vesi, võistlusmäärusi lisaks vett vastavalt üürnike, vaid litsentseeritud kalanduse ja jahinduse valdkondades litsentseeritud veealuse - litsentseeritud õngitsemise või litsentseeritud veealuse jahi korraldaja, kui see isik ei ole sama võistluse korraldamine.
Angler kalapüük on õigus tasuta kasutada looduslikke towpath: mööda mere ääres - 20 meetrit mööda kallast erasektori vetes - 4 meetrit piki kallast muudes vetes - 10 meetri etapil.
Põllumajandusministeerium seaduste ja määruste kalastamise kindlaksmääratud korras otsuse lühiajalisi meetmeid kalapüügitegevuse kontrollimiseks ajalehes "Läti Journal", samuti saada teavet otsuse oma halduspiirkonna, uudiskirja, mis sisaldab vett.


II. Kalapüük, jaht ja vähid veealuse vahendid ja nende kasutamine

Samal ajal on lubatud kasutada rohkem kui:
11,1. 2 püügivahendite sisevetel, kus iga vahend on mitte rohkem kui 3 konksu mistahes tüüpi. Vairākžuburu konksud käsitleda ühe konks;
11,2. 4 püügivahendite mereakvatooriumis, kui kogu konksude arv ei tohi ületada 8 konksud ja iga vahend on mitte rohkem kui 4 tahes tüüpi konks. Vairākžuburu konks pidada üks konks.
Kui kasutatakse püügivahendeid, ei ole lubatud:
12,1. haavates meetodit, kui kala haarab konksu taha teisi kehaosi, mitte suhu;
12,2. loomulik sööt kala - lõhe, meriforell, harjus ja forell - kalapüük, samuti tajutav konksud (GAFŪ) kalu püüda;
12,3. kunstlik sööt, mis on varustatud mõlemas otsas kinnitatud masti ja teine ​​konks (või ilma konks) on nende vahel, jõgede jää õngeridvad kui ajavahemik;
12,4. free floating püügivahendeid nii, et kui tööriist pärast vee ja kalanduse enne net veest ei ole kinnitatud või varjatud paadi või kalamees ei säilita.
Bait kala on lubatud kasutada võrke, mis ei ole suurem kui 1,5 x 1,5 meetrit, mille silmasuurus ei tohi olla suurem kui 10 mm.
Jõevähi vastavalt lõikele 6 on lubatud, kui kasutatakse rohkem kui 5 värvipliiatsid ja vähid püüti käsitsi.
Kasutades veealuse püüniste järgmistele nõuetele:
15,1. võib kasutada ainult koos laetav harpūnšauteni lihasjõudu, mis harpuun tip laiusega kuni 10 cm;
15,2. keelatud kasutada scuba või mõni muu kompaktne hingamisaparaat;
15,3. jahi käigus veealuse jahimees peab eredavärvilised poi, näidates asukoha allveelaev jahimees vees;
15,4. keelatud teha laetud harpūnšauteni kaldal või vees väiksem kui 20 m rannajoont avalik puhkealade ja kohtades, kus suur hulk inimesi (nt ujumine, veesport ja kultuuriürituste kohapeal), ja vähem kui 20 m tähistatud supelrandade vee ja spordi alal valdkondades;
15,5. veealune püüniste võib kasutada ainult tootmise kala vee all;
15,6. veealune püünised ei ole lubatud lastele alla 16 vanemliku või täiskasvanu järelevalve all.
Kõik kalaliigid ja vähid muude vahenditega, mis ei erine märgitud eeskirjade Läti vetes on keelatud.


III. Lubatud suuruse püügipiirangute, kala ja vähid pikkus

Iga merikurat püütud kala hoitakse eraldi, kui koguarv kalameeste saagi kohta merikurat ei ületaks lubatud suurust rolli.
Üks merikurat kalapüügi korraga roll lubatud hoida ja säilitada:
18,1. kammeljas, vikerforell, haug, linask, tursk, turb, luts, vimb, koha, angerjas - 5 iga liigi;
18,2. ide, asp (mets vimb), säga, forelli - 3 iga liiki;
18,3. harjus, siig - üks iga liigi;
18,4. meriforell, lõhe püütud akvatooriumis, samuti Bullupe, kuiv ja Daugava jõe Daugava vahel suu mere Riiga HPP - üks igast liigist, ja teiste siseveekogude - vastavalt litsentseeritud õngitsemise;
18,5. ahven sisevetest püütava, ja lesta püütud mereakvatoorium - viis kilo iga liigi;
18,6. ahven püütud mereakvatooriumi ning haises püütud mere-ja sisevete - 10 kg iga liigi;
18,7. teiste liikide - mitte number ja kaalupiirangut;
18,8. vähid (vähid ja kitsa nõuti) - vastavalt litsentseeritud õngitsemise, kuid mitte rohkem kui 50 tükki;
18,9. Midge vastsed ja sānpeldes - 100 grammi.
Rolli, võivad püüki jätkata ja vähid, mis vastavad vähemalt järgmistele pikkus:
19,1. lõhe - algusega kell 60 jalga;
19,2. haug, forell ja säga - alates 50 cm;
19,3. salat (mets vimb) ja koha - alates 45 cm;
19,4. angerjas - alates 40 cm;
19,5. paalia - 30-40 cm;
19,6. tursk - alates 38 cm;
19,7. kammeljas, harjus, säinas, linask, turb, siig, vikerforell, luts ja vimb (va vimb, mis püütud Daugava jõe, Riia HPP suunas ülesvoolu ja lubatud pikkus ei ole määratud) - 30 cm;
19,8. ahvenat, püütud mereakvatoorium - 17 cm;
19,9. vähk (kitsa nõuti vähid ja) - 10 sentimeetrit.
Kõik kalaliigid pikkuse määramiseks mõõdetakse kaugus koonu ots saba fin.
Vähk pikkuse määramiseks mõõdetakse kaugus tipust kõnetoolist (terav Mügarik, silmade), et saba lõpus plaadid.


IV. General püügikeelu
Keelatud on saada:

22,1. silmud - aastaringselt;
22,2. lõhe ja meriforelli:
22.2.1. siseveekogude aastaringselt, välja arvatud Bullupe, kuiv ja Daugava jõe Daugava, mis voolab merre vahel suunas ülesvoolu ja 700 meetri kaugusel Riia HPP, samuti litsentseeritud õngitsemise määruste määratud aegadel ja kohas;
22.2.2. mereakvatooriumis 1. oktoobrist kuni 15. november;
22,3. haug - 1. märtsist kuni 30. aprillini;
22,4. koha - 16. aprillist kuni 31. maini;
22,5. harjus - alates 16 märts - 15. mai;
22,6. siig, jõeforelli ja rääbis (ripusus) - 1. oktoobrist kuni 30. novembrini
22,7. vähid (vähid ja kitsa nõuti) - alates 1. oktoobrist 30. juunini, samuti naissoost vähid muna - aastaringselt;
22,8. asp (mets vimb) - 1. märtsist kuni 15. maini.
Söödaks on keelatud kasutada käesoleva sätte punktis 19 nimetatud liikide (va bass) ja vähk, ja neid on keelatud kasutada silmud vastsed (tobias).
Terve aasta vältel keelab igasuguse kalapüügi liik:
24,1. Sea sissevoolav jõgede ja kanalitega lähedal
24.1.1. rannikuvetes Venta jõe suudmealal - 2000 m raadiuses suust Daugava, Salatsi, Gauja ja Lielupe suhu ala - 1000 meetri raadiuses suus, ülejäänud jõgede ja suudme ala - 200 meetri raadiuses suus, välja arvatud kalapüüki lainemurdjate merepoolne kohad mis on võimaldanud üldsuse juurdepääsu võimaldamine;
24.1.2. 200 meetrit suunas etapp ülesvoolu sirge, mis ühendab jõe kanal ja vastupidi kaldal kaugemal tõstatatud mere ääres, kuid kohtades, kus jõed ja kanalid on ehitatud muulide ala - sees lainemurdjate kogu pikkuses;
24,2. 100-meetrine etapp allavoolu tammid, lüüsid, kosed ja muud merepõhja rajatiste blokeerimine;
24,3. Sildade ja struktuuride silla all;
24,4. mitte lähemal kui 50 meetrit ettenähtud korra tähistatud kutselise kalapüügi vahenditega, kalakasvatus puuride ja teedeehituses;
24,5. faarvaatri sadamas kraanikaussi.
1. märtsist kuni 30. aprillini keelab igasuguse kalapüügi liik:
25,1. alates paadid ja muu ujuva veekogusid kõikide sõidukite suhtes, välja arvatud kalapüük mereakvatooriumis ja litsentseeritud õngitsemise määratletud piirkondades;
25,2. kanalid ning ühendades järved jõed, järved ja jõed, et Läänemere ja Liivi lahes kui ka vahel järvedel.
Keelatud on veekogude või nende vahetus läheduses:
26,1. kala ja vähki tööriistad, kui te kasutate seda ajal ja kohas on keelatud;
26,2. kala-, vähi-ja muud veeselgrootud, kaevandamise ajal ja kohas on keelatud või kogus või kaal ületab neid eeskirju või litsentseeritud õngitsemise positiivset rolli suuruse või ei ole vastuvõetav kalad ja vähid pikkus.
Keelatud on jätta vesi vabalt ujuv püügivahendite 12.4.apakšpunktā selle sätte eelpool mainitud viisil, kui neid ei lisatud või sisseehitatud paadi või kalamees ei ole, ja jäta muude püügivahendite järelevalveta eemal püügivahendite rohkem kui 50 meetrit.
Keelatud on omavoliliselt teha järgmist:
28,1. liikuda kala ja vähid ühest veekogust teise, eirates artikkel 22 Kalanduse seaduse nõuetele. Kala makšķerējot kasutatakse elussöödaga võivad saada sama veekogu kus kala;
28,2. häire või kahju kutselise kalapüügi vahenditega;
28,3. moodustada korstnad ja takistusi jõed ja kanalid ning ühendades järved jõed, järved ja jõed on Läänemerre või Liivi lahes kui ka vahel järvedel.


V. Püügikeelu mõnedes veekogudes

Püük on keelatud aastaringselt:
29,1. Daugava:
29.1.1. Riiast HPP dam 700 meetrit allavoolu etapis;
29.1.2. Kegums tammi vahel 1000 meetrit allavoolu;
29.1.3. Pļaviņas of Hüdroelektrijaama jooksul 1000 meetrit allavoolu;
29,2. Rummu alates Venta Kuldiga 500 meetri vahel allavoolu ja 200 meetrit ülesvoolu etapis;
29,3. Salaca kogu selle pikkuses;
29,4. Järv (Mērsrags) kanali;
29,5. Aiviekste alates Aiviekste HPP dam 500 meetrit allavoolu etapis;
29,6. Ford, alates Brasla Hüdroelektrijaama vahel 1000 meetrit allavoolu.
Kalastamine keelatud järgmistel perioodidel:
30,1. Daugava jõe valgalal:
30.1.1. Aiviekste alates Veseta (uus alt) suu eelnevatel Aiviekste HPP tamm - alates 16. märtsist 31. maini;
30.1.2. Aiviekste Lubans järv ja 100 meetri vahel kaks külge lukud - alates 16 märts - 15. mai;
30.1.3. Lubans järve tammi kõrval põhjaosas 1400 meetri vahel kaldale ja 600 meetrit järve vahel kaldal (alates Rezekne jõe suudmest kuni tammi pööre), - alates 1. oktoobrist kuni 30. aprillini;
30.1.4. Rezekne jõe suudmest (Lake Lubāns) eelnevatel silla juures paikkonnas "varastamine" - alates 1. oktoobrist kuni 30. aprillini;
30.1.5. Daugava jõgi, mutid ja suust Liivi lahes 6,5 km ülesvoolu ajal kõrgepinge edastamiseks Riia linn, samuti Bullupe, Pilot Channel ja Sarkandaugava - alates 1 mai - 31. mai;
30,2. Lielupe jõgikond - alates 1 aprill - 31. mai:
30.2.1. Lielupe alates Staļģene silla eelnevatel Musa ja allavoolu liitumiskoht Memel Bauska varemed;
30.2.2. Memel, suudmest kuni jalakäijate silla Bauska;
30.2.3. Musa, suudmest kuni silla juures motospordi keeruline;
30.2.4. Slocene (Pulkainē) vahel, järve ja Valgumsi Kanieru, Vecslocene ja Slocene, Sloka järve-ja jõe.
Alates 1. oktoobrist 30. novembrini, on keelatud:
31,1. igat tüüpi püük:
31.1.1. Daugava jõe valgalal:
31.1.1.1. Ogre vesikonna jõed - Līčupes, Naružā, Sumuldā, Taukātnē, VEDZE;
31.1.1.2. Pededze vesikonna jõed - Akaviņā, Aluksne Ievednē, Virgulicā;
31.1.1.3. Aiviekste vesikonna jõed - Arona ja selle valgala jõgede - ja Tale Berzaunes - kuja, ülesvoolu silla teedel Cesvaine-Gulbene, Vesetas, alla silla juures Lejaskroga Vietalvas;
31.1.2. Gauja jõgikond:
31.1.2.1. Office, suust Gauja ülesvoolu kuni tammini veehoidla Charles;
31.1.2.2. Amata vesikonna Kumada, in-Office suu eelnevatel Vidzeme (Pihkva) maanteel;
31.1.2.3. Ford, suust Gauja jõe eelnevatel Brasla Hüdroelektrijaama;
31.1.2.4. Lenčupē, Loja, suust Gauja jõe eelnevatel Katrīndzirnavu HPP tamm ja Strīķupē;
31.1.2.5. Ligatne, suust Gauja jõele ülesvoolu kuni tammini on "Anfabrika" kivimid;
31.1.2.6. Rauna, suust Gauja jõe eelnevatel veski tammi Rauna;
31.1.2.7. Rauna vesikonna jõed - Rauna, Rauna suust eelnevatel Vidzeme (Pihkva) maanteel ja Vaiva, Rauna suust eelnevatel Vaive veski tamm;
31.1.2.8. Tirza vesikonna jõed - Vilaune ja Azanda;
31.1.2.9. Vecpalsā ja selle vesikonna jõed - Rauza ja Šepkā;
31.1.2.10. Mica, suust Gauja eelnevatel Mica Hüdroelektrijaama;
31.1.3. Irbe vesikond - ja Ostupē Raķupe;
31.1.4. Salatsi jõgikond jõed - Jaunupe, Korg, Ķirelē, Norin, Melnupe, Glāžupē, IgE, Piģelē, Ramat;
31.1.5. Venta jõgikond:
31.1.5.1. Abava vesikonna jõed - Mellupīte, Valgalē, Abava suust eelnevatel silla Valgales küla Virbupē (Karon);
31.1.5.2. Ciecere, suust Venta jõe ülesvoolu kuni tammini veehoidla Pakuļi;
31.1.5.3. Sõin ja selle vesikonna skede, kai, Lētižā, Šķērvelī ja selle vesikonna DZELDAS,
31.1.6. Liivi lahe ietekošajās väikesed jõed - Age, suust mere eelnevatel tammi HPP Ages, Inčupe, Ķīšupē, Liepupes, suust mere ülesvoolu kuni Tallinna maanteel, Lacupe, Melnsilupē, Pēterupe, Pilsupē, Svētupe, suust merest üles eelnevatel silla juures Krūzmaņu kodus (maantee Eagles soo), Zaķupītē;
31,2. püük kunstlik sööt:
31.2.1. Gauja, suust mere eelnevatel maantee silla Strenci;
31.2.2. Partridge;
31.2.3. Mergupē;
31.2.4. Riva, meri suust eelnevatel silla külas Riva;
31.2.5. Roja, suust mere ülesvoolu Lube veski tamm;
31.2.6. Algab vesikonna tammini Tebra sümpoosioni;
31.2.7. Užava, voolab merre eelnevatel silla Tērandē;
31.2.8. Venta alates silla juures Zleku eelnevatel Läti-Leedu piiri;
31.2.9. Abava, suust Venta River eelnevatel Abava keskus;
31.02.10. Moreenseljandikud Leedus, voolab merre eelnevatel silla Kirbizi.


VI. Kalamees kohustused ja vastutus

Fisherman on järgmised ülesanded:
32,1. kalapüük praegu kontrollida kalapüügi kaardid, litsentside ja muude dokumentide Nende reeglite kohaselt, samuti püügivahendeid ja saaki;
32,2. kasutama kõiki vajalikke vahendeid ja tehnikat jäädvustada kala hoolikalt ja vabastage konks ning vabastaks viivitamatult veega kala ja vähki, mis ei ole lubatud, et saada ja hoida. Kui ei suuda kergelt eemaldada konks kala suhu, kalavõrk nöörist lõigata;
32,3. saadetakse riigi Research Institute "Toidu ohutus, loomade tervise ja keskkonna-uuringute instituut" (Riga, Daugavgrivas Street 8) külge kala nummerdatud märk teadusasutuse nimi või lühend, kui see roll on saadud teadusuuringute eesmärgil märgistatud kala;
32,4. roll jääb kala tappa viivitamatult pärast nende püüdmist, va juhul, kui kalu hoitakse veekeskkonnas elavad ja ujuda positsiooni ja ka kalapüük jääl. Siis kala tapetakse nii kiiresti kui kalapüük on lõpetatud;
32,5. ravida ettevaatlikult laadi, mitte reostada vett ja rannajoont.
Rikkujaid nende määruste võtta kriminaalvastutusele või halduslikult võib seadusi ja määrusi. See vastutus ei vabasta rikkujaid kohustus hüvitada tekitatud kahju kalavarudele vastavalt pamattaksi taastunud arvutama tekitatud kahju füüsiline isik, ebaseaduslikus hankimises kalad, vähid ja muud selgrootud Läti Vabariigi vetes (lisa 2).
Selleks et täielikult kompenseerida tekitatud kahju kalavarudele, kohaldatakse lisas 2 pamattaksi kohaldata:
34,1. kolmekordne summa - kalapüügi ilma kalastuskaardi ja püügilitsentsi, ja kui ületas lubatud suurus saagi ja lubatud pikkus loetlemata liikide seda reeglit 34.2.3.apakšpunktā;
34,2. 5 korda suurem:
34.2.1. keelatud kalapüük aeg ja koht;
34.2.2. kui kasutatakse keelatud püügivahendeid, veealuse jahindus ja vähid tööriistu ja tehnikaid, samuti on keelatud kala ja vähki mustrid;
34.2.3. rohkem kui lubatud suuruse ja rolli lubatud pikkus piiratud kasutamist eriti kaitstud liikide - harjus, lõhe, salatēm (mets vimb), siig, forell ja paalia.
Kalavarudele tekitatud kahju ning hüvitise suurus kindlaks vastavalt paragrahvis 34 on 33.un tuleb hüvitada riigi keskkonnateenistuse või looduskaitse Juhatuse otsusega ametnikke, sealhulgas otsus ning antud riigieelarve konto Fish Fondi toetuse tulu tehes.


VII. Täitmise kontrollimine kalandusalased õigusaktid

Riigi Keskkonnateenistus ja Loodushoiu Nõukogu ametnik, samuti riikliku keskkonnaseire Guard volitatud isik Läti territooriumil ja kohaliku omavalitsuse volitatud ametnikul haldusterritooriumil poolt kalapüügi kontrolli, on õigus tutvuda rolli ja kasutatavad püügivahendid, registreerimine nendele reeglitele ja eeskirjadele litsentseeritud õngitsemise rikkumise, samuti õigusaktid, et kõrvaldada ebaseaduslik saak ja kuriteo tööriistu ja funktsioone. Koostöös riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikud ja volitatud isikute kaitse kalavarude ja osaleda järelevalve era vee-omanikud, kes oma kalapüügiõigust ja kalapüügiõiguse, veekogude ja üürnikud

NATU INFI

Puudutab tõugja ja harjuse püüki Koivas, selles lõigus kus jõgi voolab kahe riigi piiril.
Ei jäänud muud üle kui tuli selles küsimuses kontakteeruda Valga Maavalitsuse Keskkonna kalastusspetsialistidega.

Nendepoolne otsus oli järgmine: tõugjat ja harjust Eesimaa poolsest kaldast püüda ei tohi. Isegi Läti kalastuskaardi olemasolul. Niisiis sõuad paadiga üle jõe ja palun. Püüa niipalju kui jõuad vastavalt Lätis kehtivatele püügiseadustele.

Kui oled tõugjaga (harjusega) tagasi Eesti poolel ja Läti kalastuskaart taskus, pole inspektaril kalamehe hõlma kuidagi haakida.

Paadist püüdes ei tee seda enam keegi kindlaks, kustpoolt kala püütud on. Siin on seaduses sisuliselt tupik. See tähendab, et võib Läti kalastuskaardi alusel ülalmainitud kalaliike püüda.

Kuna Koiva on ametlikult ka forellijõgi, siis forelli ja lõhet võib püüda Eesti poolt kaldast vastavalt meil kehtivatele püügiseadustele. Lisaluba – või lisaleht pole kohustuslik.

Kalakogus, mis võimalik Läti pool püüda.

haugi (щуку) 5 tk, L50 (keeld 1 märts – 30 aprill)
koha (судака) 5 tk, L 45 (keeld 16 aprill – 31 mai)
angerjat (угря) 5 tk, L 40?
vikerforelli (радужную форель) 5 tk, L30
turba (голавля) 5 tk, L 30
linaskit (линя) 5 tk, L 30
lutsu (налима) 5 tk, L 30
vimba (сырть, вимбы) 5 tk, L 30
säinast (язя) 5 tk?, L 30

tõugjat (жереха) 3 tk, L 45 (keeld 1 märts – 15 mai)
jõeforelli (ручьевую форель) 3 tk, L 30-40 (от 30 до 40 см) (keeld 1 oktoober – 30 november)

lõhet (лосося) 1 tk, L 60
meriforelli (кумжу) 1 tk, L50?
harjust (хариуса) 1 tk, L 30 (keeld 16 märts – 15 mai)

ahvent (окуня) siseveekogust (5 kg), merest (10 kg) L17

Särg, roosärg, viidikas, teib, nurg, latikas? Alammõõt puudub, kogus samuti – без ограничения количества и веса.

KUI NÄED VIGA, SIIS PALUN AITA!

Suuremat jõeforelli kui L40 ei tohigi siis püüda või ? Nagu sugukala ???
" jõeforelli (ручьевую форель) 3 tk, L 30-40 (от 30 до 40 см) (keeld 1 oktoober – 30 november) "

19. В улове разрешается оставлять рыб, которые соответствуют следующей допустимой длине:
19.1.
19.2.
19.3.
19.4.
19.5. форель ручьевую– от 30 до 40 см;

Tea jah, kuidas seda viimast lauset tõlkida?

Viide siit võetud http://www.fishing.lv/teorija/maknot2010_ru.htm

tamka sust polnud kasu...

Seda tarka pole, kes ütleb missugusel kuupäeval ta tuleb. Vaja käia ja varem või hiljem vimmale peale ka satub. Pakun, et aprilli keskpaiku tuleks valmis olla. See suht isiklik arvamus, mis millelegi ei pretendeeri.

eelmine aasta sain juunis .... aga targemat rääkisid jh et varem...

s.o.s ise olen vimmba saanud Mustastjõest kuni juuni keskpaigani. Aga seda ainult sissesöödetud kohtadest. Niisama hilisel ajal pole ussi otsa ükski sattunud.

ma sain juuni algul kõrgepervelt ca 30tk... kõik sellised 40cm... 2 nädalat ennem saime lutsu kõvasti aga kõik nagu ühe vitsaga 35cm (ca).... mingit söötmist ei teinud:D

Jää läheb kolinal ja veeseis tõuseb mühinal.

sos räägi pikemalt kuidas sa need vimmad püüdsid. võib olla saaks see aasta mõned ka

mis seal rääkida... ööussid põhjaka külge ja tina kiiresse vette... ootad veits killadi kolladi haagid... ja olemas...arvan et sattusin otse keset liikumist- vedas..

Huvitav, kas see oli tõusev või laskuv kala? Kui laskuv, siis pidi juba kudenud olema.

Luureandmed nätiavad, et Koiva triiki vett täis. Möödundaastaste üleujutusteni veel tiba arenguruumi on, a nii mõnigi perv ja käärd juba praegu minema uhutud...

madalamates kohtades juba ujutabki

Tamka: Ei tea kas 27. aprillist kuni 2. maini mõni vimba kah juba Riiast kohale jõudnud?

Kus kandi peal te vimba püüate.

Loodame Rasmus, loodame. Tegelikult ehk isegi varem, aga kõik oleneb sellest, millal jõgi sängi kukub. Ei jõua enam ää oodata, millal juba jõe veerde tonkatama saaks...

wixa, kas oled enne koivamas käinud?

Ega te Mustjõest viimasel ajal harjust pole saanud? :-)

Kuidas kobrastega on? Kas piisavalt, või vähe?

Koiva on kobraste paradiis. Võimalused kopraauku sadada või lanti puunotti jätta täiesti olemas.

kas vesi juba langenud ja kuskil püüda ka saab

Jõgi ilusasti sängis. Kraavid, ojad ja muidu nired enam mingit vett juurde ei tooda. Läks suht valutult see kevad.

saagid??

Saake pole. Sai lihtsalt luurekal käidud... Üllatavalt kiiresti suurvesi ää kadus ja järgmine kord juba tonkad kaasa...

tamka kui tonkaga püüad mis raskuse paned ja kust püüad et seal nii lai on
?

Just seon siin tonkasid ümber... Praeguse seisuga 60-100 g tinad. Suvel saab kergematega ehk hakkama.
Püügikohad muutuvad kogu aeg ja ülerahvastatud kohti püüan vältida. Mul ei ole püsivust koguaeg ühe augu veeren passida. Käin ja muudkui leiutan. Aga üldjuhul kusagil käärus toimetan, kus sügavamat vett all. Nii siinpool kaldas kui vastaspool. Tegelt Läti pool need magusamad tonkatamise kohad ongi.

Eile hommikul kuni lõunani tonkad sees. Vimba ei ole veel. Ike väga vara veel ilmselt.

Veeseis langeb päris suure hooga. Ilm om illos. Ainult, et vimba netu.

Tamka, ega ta enne kuulõppu kohale ei jõua. Jääminekud merelt ja jõel, suurvesi, vee temperatuuri tõus need enam vähem samad eelmise aastaga. Aind suurvesi ligi 1m madalam.

ras987, eks ta ole. Kõik näitajad ütlevad, et tiba vara, aga miski asi tõukab vägisi jõe veerde.
NB! Ettevaatust, puugitõprad juba tegutsevad!

ras987 millal siis eelmine aasta tulema hakkas

soolaräim: aprilli viimased päevad + mai algus ning juuni- enne jaani. Sel ajal viimasel kahel aastal saanud. Aga iga järgnev aasta võib palju erinev olla.

mul olid eelime aasta kah juuni või juuli algul head saagid....

Vesi kõrge , vool suur ja sodi täis . Lutsukese sain pisikese 4 tunni peale .

hea seegi...

Ei tea miks vesi uuesti tõusma hakkas ? Ülevalpool oli juba normaalne nüüd jällr kõrgem.
See vesi võis tulla veel Haanja mägedest?

Eks metsa alused, sood ja vihmad seda vett veel tõstavad.

ras987, kusjuures Koivasse suubuvad nired, kraavid ja ojad juba suviselt madalad. Need küll jõge enam ei toida. Ju siis Haanja keeras mingid kraanid lahti ja kui isegi midagi sääl niristab, siis loodetavasti kuu lõpuks olukord stabiliseerub.
PS Kustkohast sa seda Mustjõe veeseisu vaatad, ehk saab linki?

http://www.emhi.ee/?ide=21,466 siit leiab. See jaam sanatooriumi sillal. Selle järgi aretan, kui seal 190cm +, siis Hargla alla hakkab jõgi üle tulema.

Luhasoo sulamine vast tõstis.

arvad, et noil talunikel ka netivõrk olemas?

Mitu meetrit võrku siis leidsid?

Röövpyydjatel käsi maha http://www.valgamaalane.ee/819218/verejanuline-hunt-pornitseb-inimesi/

ras987, mulle juuks õkva sülle ja muudkui paterdi, kuda latik ja haug võrku roniva...
Tõsel mehel niisäände, a las too kõnel uma loo esi.

no tuleb juva või ei tule?

No jama lugu küll, kõik teised loodavad tamka peale, kuna ta esimese vimma välja katkub ;)

Ras kas täna?

Homme lõunast kohal! Terveks nädalks lõunasse kalavetele komandeeringusse.

Sai täna vanades Mustajõe jõekäärdudes kala otsimas käidud, enne lõunat sai isegi leitud koha, kust sai ilusaid labaku suuruseid särgi ning mõned ahvena pätsid vahele.

Sai eile otsitud metskonna all kala ning lõpuks ei leidnudki. Kahe tunniga 2 väikset särge, kas see on normaalne?

Keegi hooldekodu all ei ole proovinud?

Vast ikka ei ole, aga panin täna tähele, et kala ikka on, kuid maru ettevaatlikult võtab. See hooldukodu all lai mõiste, aga eks ma kusagil seal kandis vast olin. (neid lompe seal ikka on)

Esimesed vimmad(kokku kamba peale 9 tk) said juba 20 ja 21 aprillil Koivast välja püütud.Aga erilist pidu polnud, sest vesi oli suur ja sogane.

Tubli antonius - start tehtud! Ise ei saa enne kui kesknädalala või nädalalõpus. Edu kõikidele vimmatajatele.

Aga ka paljud teised kalavad saavad priiloa.

haugi (щуку) 5 tk, L50 (keeld 1 märts – 30 aprill)
vikerforelli (радужную форель) 5 tk, L30
turba (голавля) 5 tk, L 30
linaskit (линя) 5 tk, L 30
lutsu (налима) 5 tk, L 30
vimba (сырть, вимбы) 5 tk, L 30
säinast (язя) 5 tk?, L 30

tõugjat (жереха) 3 tk, L 45 (keeld 1 märts – 15 mai)
jõeforelli (ручьевую форель) 3 tk, L 30-40 (от 30 до 40 см) (keeld 1 oktoober – 30 november)

meriforelli (кумжу) 1 tk, L50?
harjust (хариуса) 1 tk, L 30 (keeld 16 märts – 15 mai)

ahvent (окуня) siseveekogust (5 kg)

Särg, roosärg, viidikas, teib, nurg, latikas? Alammõõt puudub, kogus samuti – без ограничения количества и веса.

KUI NÄED VIGA, SIIS PALUN AITA!

haugi keeld on 30 aprillini? 10 maini ei ole ?

Need Läti mõõdud ja ajad

Rasmus, millal lähme, praegu on paras aeg!

Eile 5 lutsupoega , 1 turb ja 1 nurg tonkaga ..olin 3,5 tundi ja keskkonna inspektorid ka kontrollisid mind . Tublid ,et on liikvel !

Ükskõik kuna, anna aind ette teada ja olen valmis tulema!

Ras ma olen järjekordselt tel ää uputanud. Paluks numbrit?

Planeeto olid Musjõel? Kas inspektar midagi vimma kohta teadis?

ok

Hetkel välja helistada ei saa, kuid teeks järgmise kokkuleppe. Tule lõunapaiku suvila peal ja sealt läheme vimmatama. Mis arvad? Ilm illos ja vimmad muudkui vahivad suu ammukil.

Koival olin ikka

Esimene vimmapüük tehtud. Saak suht nurmull, vimmad ilusad prisked. Kaaspüügina sai veel 7 erinevat kalaliiki.
Vimmad suitsuahjust läbi käinud ja pintslisse pistetud. Mõmus!

Ja veelkord. Sellist puugiuputust, nagu see aasta, varem ei teagi. Nii et ettevaatust!

püüa wiidikaid

Kui tuleb aeg, siis jah. Hetkel ike vimmateema.

Mis liiki veel tuli?Pakuks ahven,särg,teib,kiisk,roosärg,latikas ja harjus.

nu kõige rohkem tulid teivid, aga ka särge, lutsu, ahvenat, paar viidikat, 1 nurg ja 1 harjus.

Sama siin sai ka käidud, vimb on kohal ja ennast ilusaks söönud...

Kus kandis te seda vimba püüdmas käite?

PowerPig, homme lähen Valka Läti kalastuskaarti tegema. Ainult 2 nädalat on veel jäänud... Kas sul varustus juba valmis?

KristjanR, eks igal mehel omad kohad. A tuntumatest kohtadest ehk Mustjõe suue, Kõrgeperve, Jõekääru puhkekoht jne. Koht üksi ei tähenda veel midagi, suurem probleem võib-olla kala ülesleidmine.
Keskmine reegel selline, et tuleb leida paraja sügavusega liivase põhjaga nukk, astang, järsak, perv -st koht kus kalatee.

Ma tõesti ei tea mis kalu ma täna sain , aga võttis toredasti lõpuks ...käisin erinevatel kohtadel ..lõpuks leidsin miski püütava koha . Siis kui feedri sööt otsa sai ,siis võtt vaibus ka ja imelik tavalise tinaga oli poole kehvem kõik.

Ehk oli tegu teiviga? Ta särje suurune, kuid saledam ja seljapealt laiem. Silm valkjas. Paistab, et hetkel on tal võtmisega tõsi taga - näksab nii, et viib ridva ridvaaluselt minema.

Ülemine teib http://fotoalbum.ee/photos/tamka1/61429375, http://fotoalbum.ee/photos/tamka1/89390031/

http://fotoalbum.ee/photos/tamka1/61429375, kas lemine on tõesti teib??

Foto pole kõige parem, a teib, mis teib. Vbl siin natu paremini tuntav http://fotoalbum.ee/photos/tamka1/89390031/

Millest tunneme ära teibi?

Karplaste sugukonna liikide üksteisest eristamine on enamuse jaoks omajagu keerukas ettevõtmine ja selle muudavad veelgi raskemaks sageli esinevad liikidevahelised ristandid ehk hübriidid. Aga väikeseid juhiseid saab orienteerumiseks karplaste maailmas siiski anda.
Kõige esimesena hakkab välisel vaat-lusel silma teibi kehakuju. Nimelt on teib kõige enam "kalakujuline" karplane. Mida see tähendab? Eks ikka seda, et erinevalt teistest sama sugukonna esindajatest, on teib saleda keha ja ümardunud kõhuga kala. Seega ei ole tal üldsegi tüüpiline külgedelt lapiku ja kiilja kõhuosaga karp-lase välimus. Ju on sellest talle külge hakanud ka üpris robustne hüüdnimi – teivas, mida olen kuulnud õngemehi oma kõnepruugis kasutavat.
Teine, aga juba tähelepanelikumat vaat-lemist nõudev tunnus on teibi pärakuuim. Nimelt on see, võrreldes teiste sama sugu-konna kaladega, lühike ja üksnes teivile ainuomaselt nõgusa servaga. Pärakuuim on tavaliselt kas hallikas või õrnalt kollaka alatooniga hall. Hästi hakkab silma ka see, et teivil on küljejoonelt loetavaid soomusridu vähem kui ülejäänud karp- lastel.
Põhjatoidulise kalana on tal alaseisune suu, mille lõhe ei ulatu silmade alla. Parimaks abivahendiks karplaste eristamisel on muidugi neeluhambad, kuid nende leidmine vajab mõningaid teadmisi ja kättesaamine teatavat vilumust. Teibi sile-dapinnalised neeluhambad paiknevad kahes reas. Sise- rea neli tagumist hammast on haakjalt paindunud otstega.


Tasub teada http://kalakoht.ee/kala/teib/

Paraku juhtub jõe ääres ka vägagi inetuid asju http://fotoalbum.ee/photos/tamka1/61443855. Sai 3 sellist võrku välja võetud, mis olid paksult surnud kutelatikat täis.

Täna 3 mehe peale 1 vimb. Paisteb, et vimmaga sel hooajal ühelpool. Ahven ja teib nibistas, aga sedagi minimaalselt.

Lätlased võtsid landiga ca 5 kg havi välja. On ika osavad sellid.

Käisin reede vastu laupäeva. Vimbasid ainult kaks. Öösel paras lutsujebla oli - rakendus sisse 5 min ja luts otsas nii pea 3 tundi. Suuremad 500g, 420g ja 350g. Kilone jäi seegi kord saamata. Laupäeva hommiku lõppes ilusalt - 1,5kg latikaga, kes ilusti kudenud ning hästi söönud - sisikonna ümbrus veel rasvane. Muudest kaladest teiba, viidikat, särge, nurgu.

Vimmapidu hakkab jah otsa saama! Ras mis kellaajal luts liigutas? Kuskandis kükitasid?

Kusagil 23-st täpselt 2-ni, olin Kõrgepervest mingi maa Koikküla poole, üks laugem kurv.

suur jõgi... kas kuskil latika möllu pole nagu emajõel..??

s.o.s, olen siin sellest ka varem rääkinud, a ladna kordan veel. Kevadel vimmatonaktamise ajal tundsime jões mingit vastikut haisu, kuni ühel vennel jäi konks nii kõvasti kinni, et andis välja sikutada. Mees sai siiski oma rakenduse kätte, paraku koos tapjavõrguga, mis oli paksult 1-1,5 kg surnud latikaid täis. Hiljem leidsime veel 2 sellist võrku... Need võrgud võisid sel olla oma paar nädalat...
Juhtus see Laanemetsast veidi Koikküla poole. Nii, et keegi pidi väga täpselt teadma, millal ja kuhu...
Õnneks pole enamus kalamehi sellised, a lugu ja vaatepilt oli ike väga õõvastav.

Kas kalakitsesse ikka teatasite? Sellisel juhul tuleks teha kindlasti avaldus Keskonnakaitsesse või politseisse.

kas haug ka juba lanti närib

Eile sõber hommikul helistas: 2 kala, mõlemad mõõdus, suurim 1,7kg.

Kuidas hauega lood on?

Paar h sai lanti pillutud, haugi O. A sihikul oli nagunii hoopis teist masti kalaliik...

millega üldse hetkel kõige targem jõe äärde minna on ? tonka? käsikas?

tundub, et tekib üks vaba õhtupoolik sealkandis

Lihtsat vastust nagu põlegi. Millega meeldib püüda, sellega püüagi. Käsiõngega püügiks eriti palju kohti küll pole, tonkatamiseks rohkem. Ise eelistan hetkel hoopis spinnaga vett piitsutada.

kõrgeperve kandis eile null haugi

Käisime Lätis uusi lante testimas. Valge kiskja mulistas ja laksutas paar korda ühe käärus, aga nagu tavaliselt tabada teda ei õnnestunud.

Ma ka Koivat 4-5 päeva tagasi külastasin. Mina kaugelt nurga mehena kõrge veega püüda ei oska. Vaatasin nii Mustjõge kui Koivat paari koha pealt, mitte ainsatki viset ei teinud, vesi ilgelt sogane ka, no aga ilgelt kõrge.... kas nüüd on mõne päevaga alla läinud...?

Vesi ike suht all, aga kui see sogane oli, siis võib jääda selline mulje, et vesi sügav. Ja sogases vees eriti spinninguga kala ei püüa, vähemalt nimetat jõgedes.

Tamka, kusjuures vesi oli nädal tagasi üllatavalt kõrge... Sai ka korra nullitamas käidud!

Koivas on vaja 24 tunni andmeid , nädal on seal ikka jube aeg ja veeseis võib 3 korda muutuda :) Kuna hetkel vihma sajab ,siis ei lähe isegi uurima ...nagunii õngehargid veeealll

Huvitav siis küll. A Mustjõe nimi ise räägib enda eest. Üks kõvem vihmasadu ja lisajõed, ojad ja kraavid toovad mõne tunniga sellist soga sisse, et hoia alt.
Koivas ka täheldanud, et ööpäevaga võib veeseis 0,5 m kõikuda. Hetkel ka peab ootereziimile jääma enne kui uuele katsetusele saab minna. Röövkala lihtsalt ei võta lanti ja kogu lugu.

Spinnameestele - vesi üpris väga sogane.

Täemba sai päris pikk paadimatk ette võetud. Kahe mehe peale käis 3 nolki paadis, mõõdukala O. Vesi veel iks suht sogane.

eile sai ka siis koival käidud üks korralik haug paar äraminekud ja ei midagi erilist

data007 mis landiga püütsid

Täna taas korralik paadimatk selja taga, mis algas äkseniga kui haugivolask viis paaremihel landi koos trossiga kaasa. Vahepeal oli tükk tühja maad või siis käis kordamööda mõni kupuvaht kummalgi landi otsas. Püük lõppes samuti äkseniga kui mingi koll haaras pisikest pöörlevat ja sellega mööda põhja jõulist sõitu tegi ning täieliku segaduse paadis korraldas... Karotse, pinnale me teda ei saanudki... ja jäigi teadmata, mis kalaliigiga tegu. Ahvenal suu täiesti lukus.

Nonii, tundub et Koiva kollid hakkavad liigutama, sõber sai eile 3,5 kg haue!
Ise pole kahjuks jõe äärde jõudnud veel!

PowerPig, huvitav, mis landiga sõber kala sai? Ise püüdsime heledamates toonides vurride ja kummilutudega.

Vobler, nime ei tea, hõbedane külg punakas kõht ja selg...!

Värske info kohaselt hetkel pidid hauele peale mine kummilutid ja voblerid. Värvidest valge, punane, hõbe/hall, oranž, need mis sogasemas veel rohekem silma paistavad. Pühapäeva õhtul Mustastjõest saadud 3,2kg haug + muud väiksemaid.

sai reedel varstu silla juures tehtud paar viset, lant jäi võrku kinni, keegi oli võrgu üle sopi tõõmanud. Ühtegi kala võrku kinni jäänud ei olnud.

kõrgeperve kandist ülesvoolu , kaldalt lõpuks üks mõõduhaug

http://www.kalale.ee/sisu/NCwxMjg2NjA1LDMsMCwx/ Info "Mustjõe kalapäev 2012" koht!

Ahhoi, kuda jõe ääres olukord on? On mõttet müttama minna ?

On ikka. Vesi küll suht sogane, a täna õhtul 2 haugi kotti, 1 tagasi kasvama ja 1 rabeles lahti. Muu kala ei ilmutand ennast.

Mustjõest tuli 10cm kummilutiga ilusat ahvenat 150-300g. Sekka ka paar hauginolki.

Kas veeolud on väga hullud?

Ikka sama küss?

Täna hommikul pöörlevatega 3 haugi.
Lätlased taas hoos, võtsid landiga järjekordselt ilusa kolli välja.

kala on võttma hakanud?

Laupäeval võeti siis 9,9 kg haug Koivast.

Neid numbreid ei suuda ette kujtada. Ehk tead, kui pikk selline elukas Koivas võiks olla? Voolveekogu ja muud jõest tulenevad faktorid? Pakuks et tubisti pikkem kui järvedes sellised kollid.

vaata aga vaata võistlused on tulemas http://www.valgamaalane.ee/892526/kalastuspaev-kutsub-huvilisi-ongitsema/

Soolaräim: täpsem info siin: http://www.kalale.ee/sisu/NCwxMjg2NjA1LDMsMCwx/

eile sain mustj6est 4 kg kaaluva ilusa haue... mepps black furry nr.2-ga söitu tegi ilusat ca 7 minutit enne kui ära väsis :) NB! Tamka, selle sain siit samast silla juurest kus me viimati kokku saime kui sa harglasse paadiga s6itsid...

Tubli Hassipoiss! ... väikeste pöörlevate aeg. Kas mõni triibu ka tuli? Ei tea, mis värk on, aga pole kummastki jõest see hooaeg ühtegi ahvunni saand.

ära räägi mul meeletult selle samaga triibusi tulnud... pole veel ahvenast ilma jäänd :)

Igatsugu vurre, pöörlevaid, keerlevaid ja tiirlevaid nõnna palju, et tõnekõrd om raske valida määnsest neist kalaaju segamine ja pöördesse lätt...

jep seda kindlasti :)

Täemba hommugu käisime kontrollmas kas jutt ahvenavõtust vastab tõele. Vastab jah. 15 ilusat triibut. + havvenolkarid päälekauba, milles osa läts kotti ja allakilo poisi tagasi uima.

Reede õhtu läksime kalale pm sinna sanatooriumialla, algul oli kuum ja võtte polnud, mingi kell oli kaheksa kui sain 3kg läksin seltskonna juurde tagasi kus oli kah just saadud 3,2kg pm yhelajal. Pühapäeva hommikul sõitsin kuutsisillast raudsillani ning võtte oli 6 kätte sain kaks yks oli 2,2 peaaegu ja teine 1,1 sai lastud nolk tagasi , yks ilus kupuvaht läks ära ja kaks võtsid lanti.
Jõepeal on maruhuvitavaks äkitselt läinud.

Palun infot, kus Valkas/Valmieras saab Läti kalastuskaarti teha. Siinse info põhjal igas suvalises kalapoes?

Jah, igas suvalises kalapoes ja postkontoris.

Tamka, võin ma sulle helistada? Plaanin su kodujõele - Gaujale minna paariks päevaks.

Aga palun.

VESI SUUUUR JA SOGANE!!!

Pole mitu päeva jõele saanud. Teadjamehed, kuidas lood Mustjõel või Koivas on? Veeseis ikka tõuseb või on pidama jäänud või ehk isegi langema hakanud?
Paluks inffi?

Langema vaevalt et hakkab.Kohe hakkab tõusma.

Tamka mainis, et väikeste pöörlevate aeg. Vene ajal, kui Koiva jõel vabariiklikud võistlused tulemas olid, ütles Jaan Luht seenior, et kui devonit landikarbis ei ole, siis Koivale ka asja ei ole.

Tinka võiks mõne reaga vanu aegu meenutada: mida võistlusel põhiliselt välja püüti, kui suured jne.
Nendest Devonitest ennegi jutte lugenud, aga kuidagi nad silmist lipsanud. On ehk pilti või linki üles panna?

Sama küsimus ka teistele spinnameestele: Kas praegu ka Devonitega (vene imedega) püüab? Mida saadud?

Tõugjat!!!

Minu mäletan, et käisin Mustjõel Valga rajooni meistrivõistlustel ja hiljem Koiva jõel, kas vabariigi meistrivõistlustel või kaheksa klubi võistlustel ja aasta oli 1979 või 1980 (vana juba, mälu veab alt). Mustjõel olin püügiajast poole ära raisanud ja ühe alamõõdulise haugi tagasi lasknud, kui vanamees mind jõe äärest kätte sai ja selgeks tegi, et kala on vanajõe sootides, mitte jões. Vanal endal oli käsi lahases ja kaelas aga täiskasvanute võistluse pani kinni. Ise tulin noorte arvestuses pjedestalile (kas I, II või kolmas ei mäleta) aga rajooni koondisesse sain ja Koiva võistlustel sain vist paar ahvenat aga ühel Haapsalu mehel vedas kala landirõnga sirgu ja läks koos kolmikuga. Mees pidas seda lõheks aga vana Luht tõugjaks. Need, kes heitlust pealt nägid, arvasid, et tegemist oli 5-6 kilose kalaga.

http://www.fishingmag.co.nz/trout-old-gear-devon.htm devonites üks link kah.

Seda on päris raske uskude, et kunagi 5-6 kiloseid tõugjaid välja tõmmati. Aga niimoodi räägitakse...
Tinka, palju omal rekordiks tuli, või ka isal, kes oli vist kange kalamees?

Tamka, kas Sa mõtled Koivast Ja Mustjõest saadud rekordeid või üle üldse?
Vana on siiamaani kõva käsi veel.

Koivast ja Mustjõest neh.

Üleüldse oleks huvitav teada, missuguseid elukaid ja millises mõõdus kolle vanasti sealt landi või õngega välja kangutati?

Haug 13,9 kg,tõugjas 3,7 kg,harjus 1,230 kg ,lõhe 12 kg.Need, viimase 10 aasta andmed ,mis siit jõgdest saadud.

Merikas oli vist 3,5 kg?

aali, kui suurt säga siit saadud on? Olen vanade püüdjate käest üht-teist kuulnud, aga põhiliselt kirutakse kungi Saru lauatehase poolt tekitatud reostust, mis kõik ilusa ära hävitas.

Vanamehel oli võistluste käigus üks korralik koll otsas aga kuna tal oli käsi õlast väljas ja sidemega kaelas, siis kalast jõud üle ei käinud. Seegi kala tuli vanajõe soodist otsa.

SÄGA MA NÄGIN ISE OMA SILMAGA ,RAUDSILLAPEALT KUI OLIN 13 AASTANE ,MÄLUJÄRGI- OLI OMA 2 MEETRIT PIKKUST AGA SEE OLI JUBA AMMU. PS. 6 aastat tagasi, oli hargla all mull üks kontakt, kus kala oli otsas aga ei jõud ega varustus ei pidanud vastu ,siis juba ,mul oli punutud nöör peal ,võitlus temaga -oli oma pool tundi,kusjuures selle ajaga ta viis minu, koos kummipaadiga oma 600meetrit vastuvoolu ega tulnud põhjast pooltmeetritki ülespoole.ära ta siiski läks, sealjuures ei näinutki mis kalaga tegu oli.Kui kala pääses ,oma 2tundi käed ja jalad värisesed, sellest adrenaliinilaksust ,mida see ELUKAS mulle andis.

See võis vabalt Läti allveelaev olla.

:))) Jahimehed ja kalamehed on muhedad vennad ikka.

Tegelikult ongi nii, et mis vähegi veekogu nimetuse välja kannab, omab ka omad elukad ja kollid. Või vähemalt kunagi omas. Ja kes teb, ehk luurab veel nii mõnigi kuskil kalda all...

Kindlasti on ka "Kirpitskas" oma hiid 3+ koger .Tglt nii ongi , ka kõige lootusetum veekogu võib üllatada !

On vahepeal keegi vähemalt üritanud?

Kuidas veeolud on allpool ikka kõre ja sogane?

Tamka: Pühapäev üritasin, aga jõe äärde ei jõudnudki, kuna jäin paduka kätte ning uus vihmakindel jope polnud kohe üldse vihmakindel.

Kas see, et koivas Eesti piirini lõhe ülesse ronib on legend või on see stabiilne reegel? Kuna viimati saadi? Kas see on iga aastane lugu või mõni üksik uitaja sinna eksib?

Niipalju kui mul inffi, siis pigem ikkagi üksikud uitajad, keda väga vähestel õnnestub landiga elu jooskul näha-tabada. Ja kui tabatudki, siis tavaliselt paneb kogu varustusega jeehat, sest kaladele on satutud suht juhuslikult mingi muu kala püügi käigus..., ja kuna puudub spets varustust ning kogemus sihandaste kollidega võiltlemiseks.
Jõe ääres on olnud õnne suhelda nii mitmegi elupõlise koivajaga ja pea igmees on elu jooskul vähemalt ühe ka kätte saanud. See 10ne, 20ne või isegi 30 a jooksul.
Käiakse teda ka spetsiaalselt püüdmas, aga need mehed hoiavad arusaadavalt asju enda teada.
Isegi võrgutjad kaebavad, et viimastel aastatel aint mõned üksikud...

Lätlased ise ei püüa siitkandist teda jms ka tõugjat üldse. Ikka erilubadega kusagilt kesk- või alamjooksult.

Sai Koival mõnda kohta kaetud, vesi justkui söökla kohvilurr.

Endal õnnestus Roosikult selline kätte saada http://www.kalale.ee/sisu/Nyw5NDEyNzAsMyx3aXhhLDE/ ei teagi kas lõhe või merikas. Sai sabapidi väljavõetud.

Täna sai Mustjõge landiga kammitud. Õhtul poole 8 kuni 22.30-neni. Sobiva landi otsimine võttis umbes tunni ning siis hakkas ka kala tulema. Paati tuli ahvenat ja hauge kaks suurimat 1kg ja 1,2kg, kes jões edasi ujuvad. Tegijaks oli pöörlev hõbedane abu.

Esmaspäeval, enne raju, ilus ahven lausa pöördes. Siis tuli selline kõu ja padukas, et karju appi... Järgmine päev vesi umbesogane ja päeva peale 0 võttu.

kust tasuks ahvenat otsida jões?
olen koguaeg proovinud, aga siiamaani tulemuseta ainult aastajooksul mõned üksikud.

Esmaspäev oli juba ammu, tamka. Täna oli Koivas vesi selge, poole jõe pealt oli näha, kui keegi landile järgi ujus. Suuremad olid kuskil varjus, hauenolkide ja turbade rabamised, üks kobedam ahven käis ka korra õhku hingamas.

Eile õhtul landiahven pärias usinalt rabas lanti, täna nagu kaevus. Mustjões veeseis ilus madal, see-eest suht sogane.

Eile sai ka üle tükiaja paadiga Mustaljõel käidud.
Tulemus 5-6 hauge käis paadis + 3 ahvenat. Äraminekuid oli ka oma kümne tuuri. Suuremad haued ca 1.5 kg ahvenad ca 100-150g.

Kanuuga 3 päeva Gauja peal Valmierast Siguldani. 1000kond viset pundi peale ja 0 võttu, 0 kala.

Lutiga paljandi alustest, pinnalandiga kärestikust, voblerid, pöörlevad. No ei ole seal kala :)
Lendõngemeestel oli turba, 10kond salatonkat sai kah välja tiritud. Püüavad konnade ja jämeda kapronnööriga.

Jooseps, pole vahet kas püüad Mustjõest või Koivast, aga katseta nr 1, 2 või nr 3 pöörlevaid. Vahest heledamaid, vahest tumedamaid. Pole võimalik, et midagi ei saa. Kõik saavad, kel vähegi pealehakkamist. Edu!

KristjanR, kui viitsid, siis kriba nati pikemalt, milliste lantidega püüdsid?

Ohohoh, seda on lausa raske lugeda, et O ring... Eesti poolt vaadatuna on kuini Strenči sillani on lätlastel lausa kultuspaigad, kus nad püüdmas käivad. Sealt Valmierani aint kiviga visata. Ise pole ka kaugemale Gajuas püüdmas käinud, aga no sinnamaani tuleb landikala lahedalt...

http://www.kalale.ee/sisu/Nyw1NjA5NjIsMiw1NjEwMDIsMQ/

Mul kah plaan paadiga mööda Koivat liuelda, Hargla kandist Mustjõele peale ja maksimumprogramm samuti Siguldani. Kui enne kopa ette viskab siis tuleme varem maha.
Kuna paat on kuival maal tassimiseks üsna raske (vineerpõhjaga kummikas) ja minek kahekesi, huvitaks eelkõige jõe laevatatus - ons elektrijaamu, tamme, räga, risu, tõkkeid sel teel? Igasugu muud tähelepanekud ja nõuanded kah väga teretulnud. Aitüma juba ette.

Ma pole läbimatut räga kummari jaoks Harglast Läti piirini kohanud .Lätis juba nii lai jõgi ,et seal vaevalt enam takistusi tohiks olla . Peaks olema lollikindel marsuut .

Harglast peale minnes on paar-kolm kohta, kus tuleks silmad lahti hoida ja ennatlikult juba õige kurss võtta. Kui sa lähed sisse pärast Hargla oja suubumist Mustajõkke, siis esimene üks ohtlikemast kohtadest on vana puusilla jäänused. See on ~3-5min liuglemist mööda voolu. Järgmistes paaris kohas on suuremad puud poole jõe peal, aga need paistavad kaugemalt ette, lihtsalt varem tuleb õige kurss võtta, kuna kurvide peal voolu suund muutub ning reeglina kisub paadi vooluga just sinna kuhu pole vaja.

Eile õhtuse tulemusega päris rahule võib jääda, 26 triibut. Tulid nad põhiliselt komlmest-neljast kohast, suuruselt keskmised. Ei tea kas ahven hakkab vaikselt parvedesse kogunema?

Tamka, kas sa Mustjõe-Koiva kandis kohalik? Kas sulle helistada võib, et sutsu nõu küsida?

Jukuj, kas said asjad korda? Ja jaga siis meile operatiivselt infi ka. Edu!

Sain ka Mustjõel käe valgeks,üks mõõdus hauginolk tuli Meppsi otsa.Läks kosuma :)

Eile õhtune kolmetunnine paadimatk Hargla all pani panni ilusti särisema. 1,7kg haug + kümmekond 150g+ ahvenat, ning lisaks pisemaid ahvenaid ja hauenolke, kes jões oma toimetusi edasi ajavad.

Eile Koival O päev, mida tuleb vahel ikka ette...

Ras, kas püük ikka selle hõbedase Blue Foxiga?

Mustast viimane kord savage gear´i nr 2 landiga: http://www.lant.ee/rotex-spinner-firetiger-2-5-5g.html, sõber sai oma saagi selle hõbedase blue foxiga.

Jukuj, vasta telefonile või kirjuta mõni rida. Sinu pikaleveninud paadimatka pärast ollakse juba kegelt mures.

Kõik kontrolli all, muretsemiseks pole põhjust. Reis venis seepärast pikemaks et mõnus oli, ei viitsinud-raatsinud punnitada.
Sõit siis Harglast Siguldani, kokku 9 päeva. Vaikset vooluga kulgemist ja vahepeal veidi aerutööd kah. Igati suurepärane kogemus, nagu mingis teises maailmas oleks viibinud need päevad. Vaheldumisi kaks seisundit: magamine (telgis) või vee peal sõitmine, vahepeal hommiku- ja õhtusöögid. Kellaaeg või nädalapäev täiesti tähtsusetud.
Koiva ja Mustjõe ilu ja võlu ma üldse kirjeldada ei üritagi, kes tahab, mingu vaadaku ise, üliväga müstiline, kaunis ja meeldejääv loodus.
Kala sai normaalselt - haugiga-ahvenaga polnud mingit probleemi, iga päev võtsime kaks kilost või ühe pooleteist-kahekilose haugi õhtu/hommikusöögiks, ülejäänud lasime tagasi. Lõkkes küpsetatud haugist on nüüd mõneks ajaks siiber igatahes. Kohalikud urgitsesid enamasti mööda kaldaääri roigaste ja puutüvede vahelt viiemeetriste visetega kummilutiga haugikolakaid välja, meile see püügiviis ei istunud, sest umbes pool aega läks lantide lahtikangutamise peale - panime ikka nagu bojaarid keset jõge ja suure kaarega. Pea kõik kalad tulid kärestike kõrvalt/järelt või vees vedelevate takistuste ümbrusest, kus vool keerutab. Sügavast ja vaiksest veest ei saanudki vist midagi. Landil polnud mingit tähtsust - vahepeal vahetasin meelega lanti, kui üks kala oli käes, et tõestada, et ka järgmise landiga saab kala. Värv polnud minu meelest kah oluline, sobis kõik, mida vähegi näha on. Pöörlevatega sai kupulehtede ja heina äärest ahvenaid, Mustjõest kohe päris ilusaid, Koivast väiksemaid.
Lisaks õnnestus veel üks turb ja üks jõeforell paati saada, muid kalu ära ei meelitanud. Nägin küll ka tõugjaid, nii jões ujumas kui ka kohalike kalameeste näpu otsas rippumas. Läti kalataadid on väga lahked ja jutukad, valmis sulle kõik oma saladused ja nipid jooksu pealt ette laduma ja muud mula ajama, valitsust kiruma ja kildu rebima.
Loomi-linde-kalu sai veel igasuguseid nähtud (jaaniussi moodi tegelased augusti keskpaigas!), ja muidu oli kah suurepärane matk. Negatiivse külje peale ainult üks mõttetult kärestikus purunenud aer ja üks puuk, kõik muu oli tip-top.
Eraldi special thanks tamkale ja aali123-le praktilise abi ja kasulike nõuannete eest!

Kas ma Koiva jöest pilti vöin panna siia? ;) Ise pildistasin täpselt nädal tagasi!

Jukuj´l siis positiivne kogemus sellest suvest käes. Jõgi on tõesti kaunis ja kala saamine justkui boonus. Natu kahju, et tõugjat kätte ei saanud. Selle tubli võitleja pärast tahaks reisi veel ja veel korrata.... Edu!

Täielik "Viimne Reliikvia" kalavetel ! Müstiline liivalkallastega jõgi , hea oli kohe reisikirja lugeda

Kellelgi äkki huvitavaid uudiseid jõelt?
Keegi tõugjaga pole kohtund?

huvitav küsimus? Ei jõa ää ooata, millala jälle vimmatama saaks.
Viiamsest korrast sain sihandase tuulrtõmbuse, et siamaai koikureziimmmi....

Vaatame, tervis joones, siis peaks ühe hea kääru välja tuhnima ja tonkatama minema.

Kuidas all pool kalaga?
Ülevalpool küll on see nädal päris normaalselt võtnud sai täna isegi nabitud 3kg haug kinni ridva ta murdis aga kätte ma ta lõpuks sain.

säält SAAB elktriga PALJU kalla... ;(((

... KES SAAB ;
(

Kala on seal täitsa olemas, Aga erga taeriti kohapeal passi. Tal sep peiduurkaid küllaga Huvitav, et pol selllhooajal õhtegi turvast ega säinust landiga saanud. Sama hharjuse ja tõugjaga. Luba hakkab varsti läbi saama ja tõugjas on üldse ära aurand.

Linaskipüügi asemel sai hoopis proovitud püüda Mustjõest latikat, mis ka sel korral proovimiseks ka jäi. Üldine võtt oli väga kehva, vast ilm keerutava tuule ja vahelduva pilvisuse ja päikesega mängis oma rolli. Selleks ajaks muidu igal aastal üht-teist ilusat saanud.

kuda hargla all sägaga on lood on kellegil kokkupuutumist olnd,trehvamist.

Sai siis 31 august pisike paadipüük Harglast Kõrgeperveni tehtud, ilm oli hea, aga lanti tahtis ainult haug, suurim jäi pooleteise kilo peale. Ahven oli kahtlaselt vaikne, paar järele ujumist ja kõik. Teised landikalad ei näitand end üldse. Vesi oli selge, aga üllatavalt kõrge. Polnud ammu jõe äärde jõudnud, päris mõnus oli ...

havimees1 - Hargla all on sägaga OK ! Praetud varblane karriga 15m augus toimib alati , on vaja ainult kannatust ...peamine on oodata :)

mõni tuvi oleks pisu rasvakam

Kuda seis on? Vesi pole sogaseks läinud?

eile sai käidud varstu ja hargla all1 haug ja pisike ahven , ja kogu lugu vesi kh kõrge mõlemad kalad tulid enne koivat 0,5 km u ja läksid tagasi.
kalamehi on seal kll kõvasti , muda lausa välja tatsatud
,kuis muidu saagid kh on keegi midagi saand kh . õhtul jõudsime veel roosiku all käija sõber sai 2 mõõdu havi blue fox3ga vesi sealgi kõrge.

PowerPig: Täna õhtul vesi Hargla all samal tasemel nagu suvel ja selge.

Sai tonkatamas käidud. Peamine kala kes isukalt ussi rabas oli aheven ja teib. Suuremad 100-250g+. Kahjuks enne kella üheksat saabunud torm lõpetas püügi, ehk veab järgmisel nädalal püügiajaga rohkem.

Nu siis peab ilma jälgima ja sutsaka ära tegema!
Kurjad keeled räägivad, et lutsupoiss on ka hakkand vaikselt nina välja pistma, keegi oma silmaga ka midagi näinud juba?

Sel nädalal püügiajaga taas ei vedenud. Kolm hoovihma sai ilusti üle elatud, aga neljandat, mis üle 30min ainult pangest kallas enam mitte. Mustjõe veetase sama, mis eelmine nädal, kergelt sogane. Ahven ja teib võttis isukalt, kuid midagi märkimisväärselt suurt ei saanud.

PowerPig, kas ainult mulle näib või ongi nii, et "valget kiskjat" sel hooajal suht vähe puaugutamas näha?

Kuidas lood on jõel?
tuleb ikka midagi?

varstu all ikka mõni havi tuleb
vesi kh ok

jooseps kus kandis mudu kalastad kh

Kle teib on muidu kohal ja üks õhtu jõe ääres olles näitas ennast tavalisest rohkem, pole enam jõudnud kaema, aga kui jõuan annan teada!

Havimees1
Ma katsetan igalpool

Kisub sügisesse, siis teib ike hunnukus koos ja vähemalt teoreetiliselt peaks sinna ka tõugjas kogunema. Aga mida pole näinud, seda pole... Ei tea kas kisub see aasta tõesti nullipoisiks.

Eilne õhtune tonkatamine Mustal oli päris lõbus. Tuli hulgim ilusamat särge ja teiba. Võttis isukalt kõike mis pakkusin: öökat, kompostiussi, maisi. Ahven himustas aind öökaid. Pimedas sai paar esimest libetikku ka kaldale meelitatud.

ras987, mis kellaaeg libedik nokitsema hakkas ja kas ka mõni kobedama said kätte?

Kusagil pärast üheksat hakkas nokkimine pihta. Sõna otseses mõttes nokkimine. Ühe ööka või kalatüki kallal mässati 1min ja rohkem, enne kui koksuotsa jäädi. Pidev kellukate helin hakkas ära tüütama. (proovisin ka eri suurustega konkse -tulemus sama). Mõõdud olid pliietsitest kuni üks 300g. (midagi erilist) Vast 2-3 nädala pärast isukamalt võtab?

ras987, vaatasin, et sa praegu arvutis. Räägi uudiseid ja kõlakaid kas keegi punase peale ka juba trehvanud.

pole veel mingit infot kuulnud.

vesi nii sogane ja kõrge mustasjões isegi särg ei võta

kuidas koivas lutsuga??

kas päeval kh keegi on proovind lutsu.ja kas on juba liikuma hakanud

Luts alles hakkab liigutama. Proovisin laupa õhtul Mustast. Ööka kugistamine võttis tükka aega, kalatükiga läks natu kiiremini. 2-3 nädala pärast peaks juba pimedal ajal lõbusam olema.

mis varasemad saagid on kh olnud ja kus kandis mustas.no vesikh sis madalam.ve lutsul sellest suva
.3se konksuga püük ve .pole kunagi püüdnud ei tea sellest suurt midagi

Püüad ikka tavalise tonka rakendusega. Konks ühearuline ja suurema poolne, parem kui pikema jalaga. (minu teada, kolmearulist konksu tohib seaduse kohaselt kasutada ainult undadel ja lantidel - tava püügis mitte) Söödastad ussipuntra, öökate, kalatüki või millegi muuga. Luts väga ablas õgija, tavaliselt saad konksu tal seedesüsteemist otsida, kui kala kaldale saad. Püüdmine käib pimedal ajal, kuna tegu öise eluviisiga kalaga. Lihtsam sul leida mõni tutav, kes vahel lutse kimbutanud on ning end kaasa lasta võtta, siis saad asjast parema ülevaate.

äge värk , lased õlli ja kala tuleb..aga ty ma kh proovin.annan teada

ma olen kui aus olla sii koivast kõigeparemad lutsusaagid saan kas oli mai lõpp või juuni algus enam ei mäleta aga kunagi tollelajal oli... ja ööussiga... kõik olid 38cm pikad .. nii kui sisse viskasid nii kelluke helises ja see jama kestis õhtul kella 10set kuni hommikul 9ni

Esimene lutsujebla siis tehtud, erilist midagi polnud, aga lutsud sai ära nähtud... kala väiksemapoolne ja tahtis pigem öökat kui kalajuppi! Kõrvale tuli veel kiiska ja rünti.

Kustkandist seda lutsu proovida võiks? Ilmselt Roosiku küla alla üles ei tule?...

Miks mitte, ega ta mingi rädkala minuteada pole! Vaata mõni sügavam auk ja proovi ära, hetkel vist tsipa vara, aga paar nädalat veel kui vesi külmem siis anna aga minna ja proovi järele!

roosiku all polegi sügavamat kohta kui 1,5 m
seal vaevalt on midagi

Aga Varstu, Sänna? Seal tundub sügavamaid kohti ka olevat

ei saa võrrelda sänna pärlikat varstu mustaga kus on 4 m sügavust,sännas pole ju üle 1,5m kohakesi

Sai jälle Koival lutsu proovitud eile öösel, ilma ilus ja selge, aga see teda ei häirind võttis ilusti ussipundart, kala küll pisike aga igav ei hakkand! Vahele tuli imestuseks ka üks ilus vimb, mari juba sees ja ootab vist kevadet!

Kas kalatükiga ka proovisid? Mul suuremad lutsud just kala või selle tükiga saadud. Komposti- või ööussi puntra otsa alatasa pisemad end söövad.

PowerPig, kas õhtul või hommikul kusagil tõugja mängu ka nägid?

Ras, kuna sai uue koha peal katsetatud ja aega oli ka vähe siis ainult ussi, järgmine kord saab juba kollalikumalt katsetada!

tamka öösel päris paugutab juba

http://eestielu.delfi.ee/eesti/vorumaa/moniste-vald/elu/fotod-metsavenna-talus-toimus-elektriga-kalapuuk-valja-tommati-12-kalaliiki.d?id=65097436

merikas ikka väga kaugele jõuab...

Olen lugenud, ei uskunud. Nüüd vaatasin, hakkasin uskuma! Homme on jõekalles spinnapehi täis:) Vai elektrikke Valgast, MNJAH;(

Kuidas lood on jõel?
Vesi suur ja sogane?

jobu kari mitte eesti mehed.

Need keskonna ameti mehed IMPULSIGA püüdsid,nad iga aasta kalu loendavad sept lõpus saadi sealt 8kg lõhe ,proovipüügi küigus.PS KESKONNAAMET jälgib neid jõgesid väga hoolikalt!!!

Luts on liikvele läinud, Mustjõe ääres igav ei hakanud. Suurimad 500g+.

Kas veeseis on normaalne enamvähem ?

Enamvähem jah. 80g tinad jäid ilusti paika

Ras, kas luts tuli Mustast või Koivast? Kusjuures ei tea miks, aga eriti suuremaid isendeid pole ka ise saanud. Ikka sinna 500 g kanti, kuigi on terehvanud ka suuremaid. vist oli 850 g.

Mustast seekord, muide 500g-sed tulid öökate peale. Kalatükke himustasid pisemad. Lisaks oli veel mingi kalaga tegu, kes väga osavalt ussipuntra või ööka konksu otsast ära nätsutas. Siin jõgedes on ka suuremaid isendeid. Saru ja Mõniste kandis elab paar kõvemat kalameest, kes on Mustast saanud ka 1,5kg-seid lutse.

kas keegi võiks lutsujeblast pikemalt kirjutada. kuidas see värk käib

Kui keelt ei oska, siis vaata tähelepanelikult. Neljapäval üritan püüdma minna.http://ribalka.ucoz.org/publ/video_o_rybalke/nasha_rybalka/nochnaja_lovlja_nalima_osenju/90-1-0-738

sänks. täiega hea vido eest

Kas jõel sama vaikne kui siin foorumis? :D

kuidas veetase ja kas luts ka liikvel?

Luts liigib kindlasti, aga kas Sa nad heinamaa pealt üles leiad? Mustjõgi üle kallaste, Koivat ei tea.

Eelmine reede sai käidud Mustjõel, vesi on üle kallaste aga luts liigub ja mingil määral sööb. Neli kala õnnestus kätte saada: 2x300g ja 2x150g.Püük17.00-22.15.

Soomuskarp, kus kandis õngitsesid?

Kas Mõniste all ka jõgi üle kallaste

Vist küll.

To: ras987 umbes kilt enne Musta ja Koiva kokkusaamist, sööt räime tükk ja latika tükk.

kes võiks koiva veeseisust pajatada..on mõttekas nädalavahetusel LOTA LOTA-sid kiusama minna??täna oli öökaid ringi sebimas nii et mustas.

Mida Mustjões luts kõige paremini võtab?
Kui jõuan siis lähen täna proovima.

Vesi langeb http://www.emhi.ee/?ide=21,466

Koivalt siis tagasi 28 lutsu kotti,suuremad 475-360-345-290g kõige pisem 40g ja kokku siis 5,7kg,päeval võttis paremini räimetükki,pimedas oli tegija öökas.suuremad kalad tulid päeval ja enne võtu lõppu23-00.püügikoha valisin täitsa suvalt,et poleks pikalt kõmpida.

Kas keegi Mustjõest põhjakaga angerjat on saanud?

Aastal 85 saadi, aga kas keegi hiljem saanud on, pole kuulnud.

Keegi hauge ka on proovinud püüda?

Mõnistes lutsud ikka kole väikesed.Reedel 3 tunniga 2 lutsu. 7 õngest võttis ainult 1 õnge ja ööussi, ülejäänud õngi ei puutund ka. Huvitav, kas rakenduste erinevus ka mõjub. See mida võttis oli õlaga rakendus, ülejäänud olid lihtsalt lips pealiinile seotud.

Kui rasket raskust kasutasite?

20-60g

kirjutiste järgi võib arvata et kõva lutsujebla käib. on see tõesti nii ja mida peaks püügikoha valikul silmas pidama

Koivalt 25 lutsu,põhitegija oli öökas võttis ka ahvena fileed ja ka üks sealiha tükk õnnestus sisse sööta,sel korral valges ei snäkkinud.4.8kg..normaalne.

Kus kandis Koival käid.

Kikkülast alla jõeäärde ,tuuseldasin mööda kaldaid ja järeldasin et voolukohtades oli võtt parem.

Tänud. Kikküla ei leidnud kaardilt, eeldan et mõtlesid Koikküla.

näpukas!!!

PALJU lutsukilo poes maxab? Om keegi Mustjõest üle kilo lutsusid ka saanud?

vöiksed lutsud ju...

aali ja muud kohalikud prohvid vast ikka on...

http://www.kalale.ee/sisu/NywxMDIwNTg5LDMsYWFsaTEyMywx/ Pole rohkem kuulnud,et suuremaid oleks saadud.Aga mine tea,paljud ei räägi oma saakidest.

mis ma ütlesin:D

Kas kõrgekaldal tasuks proovida(koikküla kandis) ja mis kellast alates hakkab aktiivne võtt tavaliselt?

kix sa mõtled seal rmk platsil jh... sügist ei tea aga juunis tuli korralikult sealt...

mine käi ja räägi kuidas oli... see ainuke koht kus käin muidu

mine käi ja räägi kuidas oli... see ainuke koht kus käin muidu

Mnjah, sina saan austoga ligi, muidu käin koival Läti poolel. Aga homme plaan minna, eks kaeme...annan teada! mingi 20.00ni olen vast...

Kix mõtleb vast Kõrgepervet.

kix, kust kandist start on, kus pesitsed

Tere Tero, kas tahad Koivale lutsule minna? Ms Kõrgepervel, all vaskus nurgas, põõsaste vahel ilus käärd. Potensiaalne kalakoht mida kümneid kordi kiiganud, aga suvel lõkkeplats alati ülerahvastatud - seega pole sobinud. Praegu seal ilmselt vaiksem.

istuks jah mõnele sabasse,kui võetasse.aga kus ise kadund oled Tarmo?

Mina tartust homme ca 13.00 stradin ja kaheksani kannatab kükitada! Autos ruumi on

Tea jah kuhu see sügis nii kiirelt om lännu.

kix, aga ma Valgas

Plaanide muutus! Lähen laupäeval, kui soov, siis saan valgast pealekorjata.

kahjuks lauba-pühabe tööl,tänud ikkagi.

Keegi homme ei soovi liituda lutsujeblale Mustjõel?

krt lutsu tuleb ja mina pesitsen tarus :S

Kuhu täpselmalt plaanid minna,Mõniste alla või

Hargla alla

Täna kusagil kella 18 paiku lähen Hargla kanti Mustjõele lutse kimbutama, kui keegi soovib liituda, siis nr konto all olemas.

Ma lähen ka Koivale proovima eks näib kas trehvab mõne kobedama kala peale ka.

päeval spinnaga koivast kolm tundi suur ümmargune 0

Mõniste all lutsuga halvad lood,ei tule teist.Kui tuleb otsa siis mahub peopessa ära.Kolme püüdja peale 4 lutsupoega.Enamus võtte olid vaevu märgatavad.

Mitu viina lutsu peale kulub? :P

Reedel Mustast üks 620g luts, paar tükki 150-200g ja peoga pliiatseid. Laupäeval suurim 100g ja 10kond pliiatsit. Vaatab mis täna Koiva pakub?

laupäeval koivast 26 lutsu enamus väiksepoolsed 1latik 400g ja 2 häslikut,püügikoha valisin expromt kuna järeleproovitud koht oli lõunanaabrite poolt hõivanud

Eile kõrgeperve alune pakkus 12 lutsu. Kõik väikesed ca 150gr. Aga tegutsemist oli küllaga. Võttis karpkala fileed kella16.00-20.00.

Koivast eile 15 lutsu, kaalult kuni 200g + üks väiksem säinas. Võtt samuti kuni kusagil 20.30-ni, sealt edasi ainult mõned üksikud. Eelistas öökat.

ras ,kus kandis elutsed?

Mind leiab üle Eesti, aga kui rohkem vaba aega on, siis Harglas.

Tero, kas käisid Koival? Kuda saagid?

Pühapäeval Mustastjõest 450g , 200g ja hulga peenikest püügi aeg 18.3o-23.20, söödaks öökas. Järgmine mats ilmselt Koiva ääres.

Täna siis nabisin Koivalt päris jõhkrad kollid kinni ! Päris julmalt pidi võitlema ja sidur laulis uljalt ... vahel oli ikka kõva kärsakas üleval , üks ritv tõmmati käigu pealt kinni ja pani Sigulda poole jugama ...tra . http://fotoalbum.ee/photos/planeeto/100282341

Mida täna luts imustas, fileed v ussi? kas koiva?

ussi, jaksasin 2 tundi olla selle plöga käes . Koiva lutsud on kuidagi eriliselt väiksed ,tõin need koju kuna tahtsin kassile ja lastele siukseid elukakesi näidata . Omal ajal Reinu all olid ikka lutsud alates 400gr ja vahel hüppas mõni kilone ka sekka . Kuna siuke püük on mulle suht masendav ,siis pole käinud ka eriti :)

Ega sina Planeeto ei tea, kes on Reinu all- sinna maja(Pikasilla poolne, vana laagriplats) üles löönud isik?

ilusad kollid Koiva kohta :)

See on legendaarne Reinu talu , milles ka Rudolf Sirge peatus . Ma tahtsin seda kunagi vabariigi alguses ära osta ,aga oli väga keeruline omandireform ...mitu subjekti oli . Lõpuks õnnestus see talu ühel Tõrva ettevõtjal ära osta keda ma ka tunnen . Kaevas sinna kalatiigi isegi lähedusse . Praegu on talukoht edasi müüdud ,aga täpseid isikuid ma ei tea . Mu elu unistus nr 1 oli juba lapsena see talukoht endale saada ,aga see unistus vist ei täitu kunagi :)

Imelik öelda, aga siis meil sinuga sama unistus:) Maja vaadates hetkel on mul tunne, et elama ei asu sinna keegi ja mõtlesingi, ehk saab omaniku teada, saaks ehk bizneesi ajada:)

Kellelgi infot, kuda jõgi on? Suppi ujub veel ve, või kannatab püüda?

Eile käsime mõnedes kohtades vaatamas. Vesi kõrge ja jääd polnud.

Ei tea kuidas vanajõgedel jääolud on ?
Kannaks juba?

Ehk oskab keegi öelda, kuis sootides/sonnides jääl paksust? 10 või 15cm+?

hentsikolgas peaks peale, saama metsaääres kala küllaga:)

kuidas varstu , mõniste all kalaga on jõgi ja soodid kannavad ve

Kuidas mõniste silla juures kalaga on.

Tuleb !!!:)

vaat mis huvitavaid elukaid spetsid kaldale rebivad http://www.kalale.ee/sisu/NywxMzQ1OTAzLDAsMCwx/

suurim lõhe viimase 15 a jooksul peaks sealt olema 16 kg

Tamka, ega jaanuari kuus maale kalu hirmutama pole plaanis tulla?

Tere! Oleneb mis ajavahemikul sa seal ise liigud? Mõnda lumpi võiks kiusama minna küll.

Hetkel ju igal pool Peipsi kuum teema, aga suhteliselt microtriibud enamuses. Kusagil metsajärvel võiksid šansid korralikku triibut saada ehk isegi paremadki olla.

Olen siin kandis hetkel kuu lõpuni, naudin puhkust! Lisaks metsajärvedele saab ilusamat ahvenat ka jõgede sonnidest.

Ei tea kas Koivas ja Mustjõel on jää alla langenud ja uus jääkiht peal?

Sai täna Hargla kandis Mustjõe sootide peal käidud. Kala see kord ei näinud. Jää enamikes kohtades 25-35cm, aga oli ka kohti, kus lume all ainult ~10cm. Jõgi kallaste vahel ja vesi sogane.
Ehk keegi oskab öelda, kuis jääolud Mõniste, Varstu kandis?

ras987, kas sikusid kah tagusid?

Jah. Üle jõe vanasse jõekäärdu ei julenud veel minna, vast nädala lõpus lähen sinna proovima. Seal alati kevadel ja sügisel kala on olnud.

Sai ka eile Koiva soodil käidud, jääle jõudes sikuga uskumatult hea võtt, polegi vaja Peipsile sõita. Vesi ikka ulmeliselt kõrge olnud, jää alla vajunud kohati jõgi lahti, eriti ei julgenudki tatsata seal!

Tere õhtust!
Kuulge Hassipoiss võik keegi teine teadja. Kas Sarus jõgi keskelt lahti või mitte? Mõtlen, et kas seal lanti annab kusagil loopida?

Tamka, ma ei oska sulle hetkel öelda kahjuks, kunas pole ise käinud seal pikalt... aga ma saan sulle homse päeva jooksul teada anda kuidas olukord on... sõber lubas uurima minna..