tere! registreeru salasõna ununenud kalastuskalender ilmateade hea teada Kalale.ee
Kalale.ee - Kalamehe võrgukodu - reede, 30. juuli 2010
E-pood foorum ajakiri galerii päevik
kasutaja: salasõna:
reede, 30. juuli 2010 - 33561 kasutajat
 Ajakiri:
› Kuhu minna
› Artiklid
› Uudised
› Võistlused
› Reisikirjad
› Varustus
› Jagatud kogemused
› Kalamehejutud
› Keskkonnainspektsioon
› Noorte nurk
 Meie sõbrad:
Country metsatehnika
Pühajärve Kuldkala
Koos Kalale MTÜ
Palkmajad, puitmööbel
Trükised PrintBoxist
Keskkonnainspektsioon
Reisid24.ee
Keskkonnaveeb.ee
turismi teeb turismiweb
Kokaraamat
Piiripurikas
 Hetkel sirvib Kalale.ee-d
70 registreerinud kasutajat ja 187 külalist.

 Kalale.ee statistika
Metrix, Mediaindex


Pärnu paadirent
Husse


 Jututuba - hüppa sisse!

saada see leht sõbrale emailiga saada sõbrale | [<-][V][->]
saada artikkel: uudised@kalale.ee

Ajakiri ›

Artiklid 211 kuni 220:
Rohelised seavad kahtluse alla vee-energia loodussäästlikkuse
Kuigi vee abil saadav energia ei saasta õhku ning kuulub seega rohelise energia alla, rikuvad hüdroelektrijaamad keskkonnakaitsjate sõnul loodust rohkem kui toovad kasu. Nii Eesti Loodushoiu Keskuse juhatuse liikme Jaak Tambetsi kui ka keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Herki Tuusi sõnul ei saa väikesemahulise hüdroenergia tootmist nimetada keskkonnasõbralikuks, kuna Eesti oludes rikub see rohkem looduskeskkonda kui sellest saadud väike energiahulk tulu toob. Sama seisukohta kinnitati Tuusi sõnul ka Euroopa sisevetekalanduse nõuan... loe edasi

Naine püüdis Paide järvest rekordkala
Paide tehisjärve ääres võis eile hommikul sündida Eesti naiste kalapüügirekord, kui Virve Krass sikutas veest välja üle meetri pika ja kümme kilo kaaluva haugi. Eile varahommikul Paide tehisjärve äärde kalale läinud Krassil ei olnud alguses püügiõnne. Pärast kolmveerand tundi tulutuid katseid otsustas ta kohta vahetada ja läks teisele poole järve, kus õnn pöördus kohe. «Nagu seal esimese viske tegin, tundsin, et lant jäi kuhugi kinni,» sõnas ta. Kättesaadud purikas osutus mõõtmisel 1,15 meetri pikkuseks ja täpselt kümne kilogrammi raskuseks suureks hau... loe edasi

Ämbriga naine rikub kaluri päeva
Märkmikud on avatud, diktofonid töötavad. Kuidas võrke järvele pandi, alustab Leedu teadlane juttu Kallaste vana kaluri Demintjan Aleksiniga. «Aga mis seal ikka oli,» vastab viimane. «Oleks noorem, näitaks ette.» Napisõnaline algus Vilniuse ülikooli slaavi keelte kateedri dotsenti, vene vanausulisi uurivat lingvisti Nadežda Morozovat ei peletanud. Morozovaga Eesti vene vanausuliste folkloori koguma tulnud Vilniuse pedagoogilise ülikooli professor, folklorist Juri Novikov ja Venemaa Teaduste Akadeemia vene keele instituudi teadlane Olga Rovnova on kindlad, et 13. augustil 92-aastaseks sa... loe edasi

Kalatööstusest avastati ligi tonn alamõõdulist kala
Keskkonnakaitseinspektorid koos veterinaar- ja toiduameti töötajaga avastasid eile Peipsi-äärses kalatööstuses ligi tonni alamõõdulist koha. Vastavalt kalapüügieeskirjale on Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvest keelatud püüda koha, mille pikkus ninamikust kuni sabauime lõpuni on väiksem kui 46 cm. Ettevõttes avastatud alamõõduliste kalade pikkus oli aga 23 - 24 cm, teatas keskkonnainspektsioon. Keskkonnainspektsioon alustas kalapüügieeskirja nõuete rikkumisega seoses menetluse. Ebaseadusliku püügiga tekitatud keskkonnakahju suurus on täpsustamisel. &... loe edasi

Rasvane Läänemere heeringas ja lõhe sisaldavad ohtlikult palju mürgiseid ühendeid.
Hiljuti avalikustatud Maailma Looduse Fondi uuringu kohaselt sisaldas Läänemerest saadud kalasaak 1980. aastate lõpul ja 1990ndate algul iga aasta kokku 31 kilo polüklorobifenüüle. Saaste jõudis peaaegu kahtluseta inimeste toidulauale, kinnitab fondi uuringut saatnud avaldus. Rasvases Läänemere heeringas ja lõhes on ohtlikult palju ka mürgiseid furaane, dioksiine ja polübromineeritud bifenüüle. Läänemere heeringas võib olla kuni 50 korda rohkem mürke kui Atlandi ookeani liigikaaslases. Merre jõudnud saaste võib Läänemeres püsida 25–30 aastat, külm vesi aga aeglustab mürkide lagunemist. J... loe edasi

Soome ja Rootsi said loa müüa dioksiinisisaldusega kalu
Soome ja Rootsi said kuni 2011 aastani loa müüa Läänemerest püütud kalu, mille dioksiinisisaldus on kõrgem Euroopa Liidu määratud tasemest, kirjutab Helsingin Sanomat. Luba puudutab lõhe, räime, silmu, meriforelli ja rääbise müümist. Müügi üheks tingimuseks on see, et inimesi teavitatakse sellest, kuidas dioksiinisisaldusega kala peaks toiduvalikus kasutama. Lisaks peavad riigid teavitama Euroopa komisjoni eelmise aasta Läänemerest püütud kalasaagi dioksiinitasemest. Soome kalasaak Läänemerest oli 2004. aastal umbes 92 000 tonni, millest üle 7... loe edasi

Muutub avalikult kasutatavate veekogude nimekiri
Keskkonnaministeerium soovib muuta avalikult kasutatavate veekogude nimekirja, sest täpsustunud on veekogude andmed ja mitmel juhul on muutunud isegi veekogu nimetus. Hiiumaalt on nimekirjas 16 järve ja kümme vooluveekogu (neli jõge, kolm kraavi ja kolm oja). Veekogu avalik kasutamine tähendab veevõttu, suplemist, veesporti, veel ja jääl liikumist ja kalapüüki seaduses sätestatud ulatuses. Veekogu avaliku kasutamisega ei tohi rikkuda võõral maal viibimist reguleerivaid seadusesätteid. Keskkonnaministeeriumi veeosakonna spetsialist Margus Korsjukov ütles, et nimekirja muutmiseks ja täiendam... loe edasi

Olustvere tiikides ulbivad surnud kalad
Mõne nädala eest tekkis Olustvere mõisa tiikidele haisev vetikakiht ning praeguseks on veekogudes elanud kalad ja järvekarbid hinge heitnud. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli direktor Arnold Pastak ütles, et tiikide seisukord on võrdlemisi tülgastav olnud juba kolm nädalat. Eriti kole oli pilt umbes nädala eest, kuid meeldiv pole see ka praegu. Kui varasematel aastatel on tiikides leidunud väikeses koguses vetikaid, siis sedapuhku on need levinud kõikjale. Surnud kalad Ebameeldivat lõhna eritab veepinnal heljuv kogum, kuid seda teevad ka sii... loe edasi

Soome kalades on Tšernobõlist pärit tseesiumi
Soome järvedes elavates kalades on endiselt kohati märkimisväärses koguses Tšernobõli tuumaelektrijaama katastroofist pärit radioaktiivset tseesiumi, kirjutab Helsingin Sanomat. Haugide ja suuremate ahvenate tseesiumisisaldus on halvimal juhul tuhandeid bekrelle kilo kohta. Euroopa Komisjon soovib, et ELi territooriumil müüdava loodusest saadavate toiduainete maksimaalseks tseesiumisisalduseks oleks maksimaalselt 600 bekrelli kilo kohta. Tseesiumi sisaldus on erinev ka neis piirkondades, mille katastroofijärgne radioaktiivne saastatus oli sarnane.... loe edasi

Politsei avastas 191 ebaseaduslikku nakkevõrku
8 ja 14 juunil viisid Pärnu politseiosakonna veepolitsei ja keskkonnainspektsioon läbi operatsiooni, mille käigus avastati Kihnu saare lähedalt merest kokku 191 ebaseaduslikku nakkevõrku. Kahel päeval toimunud operatsiooni käigus avastati suurel hulgal ebaseaduslikke nakkevõrke, mis olid merre asetatud võrgupüügi keelu ajal. Pärnu politseiosakonna juhtivkonstaabel Artur Kase sõnul on keeluajal võrkudega püüdmine vastutustundetu ja kuritegelik käitumine, sest võrkudesse püütud alamõõduline kala üldjuhul hukkub ning vähendab oluliselt piirkonna kalavaru... loe edasi



« eelmised  1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45  järgmised »

 Viimased artiklid:
  Kalale.ee 2003 - 2010 | Kasutamistingimused  HOTMEDIA