OHUS ON AJALOOLISTE LÕHE KUDEALADE TAASTAMINE JÄGALA JÕEL

Ohus on ehitismälestis. Kalahaiged võivad oma molusid siniseks kakelda ka allpool paisu.

Mismoodi see ehitis ohus on? 

Hakkab jälle pihta !

Kellelgi on kinnisidee, et kõik paisud tuleb lammutada.

 Kõige markantsem näide paisutamise vastalistele on ilmselt Pirita jõgi.Kunagine kuulus lõhejõgi millest väidetavalt püütud Eesti rekordlõhe.Kas Vaskjala pais Tallinna veevarustuse haardena tuleks lammutada ja linn veeta jätta?Samuti Paunküla veehoidla kui reservuaar põuaste aegade tarbeks.

Kilu miskit segamini ajab. Väidetav Eesti rekordlõhe 37+kg püüti ikka Keila jõest. Vaskjala tamm ei puutu ka enam asjasse, sinna on tehtud kalapääs mis ka toimib.

Ma isiklikult usun et meie silmad seda ei näe et asjad sinnamaani jõuavad et keegi hakkaks töötavat hüdroelektrijaama Eestis lammutama.

Eks siis kordame seda mantrat, et on olemas looduslikud veereservuaarid - sood ja rabad. Jõgede vaenlased on kuivenduskraavid. Paisud rikuvad looduslikku harmooniat.

 Kui olla põhimõtteline idealist-miks keegi Narva hüdroelektrijaama vastu ei protesteeri.Pool jõge Eesti omand... "roheenergiat" ei mikrovolti meie vooluvõrku?

Linnamäe paisu ei lammuta keegi. Pais on muinsuskaitse all.

Küll aga hoonestuse alt saaks paisu avada sedasi, et kala pääseks kudele ning noorjärgud taas merre tagasi. 

Kas energia on roheline siis, kui seda toodetakse looduses kellegi elu hinnaga ?



Arenenud maailm üldiselt võtab paise maha jõgede pealt, et looduse tasakaalu taastada - tiba veider on see nõuka mentaliteet, mis siinsel maalapil paise ülistab ning püüab sotsiaalseid või esteetilisi tagatisi kitsale grupile kindlustada moel, mis tulevastele põlvedele keskkonnana suurt midagi edasi ei anna.



PS! AK tegi ka loo Linnamäest:

https://www.err.ee/650973/linnamae-hudroelektrijaam-jaab-ilmselt-erakatesse

Eks ma öelnud aga noh õnneks targemad EKS eesotsas kes teavad paremini. Paar kuud tagasi alles hõisati et päike sirab siirdekalade maailmas. copy paste FB lehelt



Eesti Kalastajate Selts 29. august · Natuke päikest siirdekalade maailma 



Eesti Energia tahab Linnamäe hüdroelektrijaamast lahti saada

Eesti Eenrgia teatas täna, et elektritootmise tulevik Linnamäe hüdroelektrijaamas on ebakindel ja pani hoone müüki.

DELFI.EE





Indrek Saviir Päikest? Kui eraomandisse läheb siis seal vast veel raskem midagi saavutada.

Manage

MeeldibVeel reaktsioone

 · Vasta · 17w

[Erki Tammleht]

Erki Tammleht Tsiteerin Mark Pahk-i:



Natuke fakte: 

1) 2.10 toimub enampakkumine

2) 1.01.18 lõpeb EE-l õigus toota elektrit ning Keskkonnaamet EI pikenda seda enam

3) Kui esimesel enampakkumisel keegi algpanusest üle ei paku, toimub aasta lõpus teine voor, kus alghinda on vähendatud ca 10%. Kui ka sellel keegi ei osale, oleks 3. voor, kus läheks vabahinnaga pakkumiseks. Füüsiliselt ei ole aga võimalik selle aastanumbri sees enam 3. vooru korraldada ning igal juhul oleks Keskkonnaagentuuril, ehk riigi esindajal eesostuõigus.

4) Isegi kui 1. või 2. voorus keegi teeb pakkumise, rakendub ostuga nõue tagada kaladele läbipääs ning siiani on KKA lükanud tagasi kõik kalapääsude ja liftide ja helikopterite ja muu jura lahendused. Erafirmade pakkumise korral on ikkagi ostu eesõigus riigil (ka Jõelähtme valla ees, kes on paisu haldaja). 

5) Praeguse seisuga on Keskkonnaministeerium teinud EE-le selgeks, et sellise summa eest nagu on alghind, nemad huvi paisu vastu ei tunne. Avestades asjaolu, et üks reaalsemaid siiani soovitatud kalapääsuprojekte oleks läinud hinnanguliselt maksma ca 1,2€ miljonit. Ehk põhimõtteliselt peaks EE maksma loodetavale uuele omanikule ca 550 000€ peale, et too jääks üldse nulli.



Minu arust paistab tunneli lõpus olev valgus juba natuke lähemal.

Manage

MeeldibVeel reaktsioone

 · Vasta · 17w

[Indrek Saviir]

Indrek Saviir No kui Keskkonnaministeerium pole huvitatud hetkel ostma siis ma siin küll mingit valgust ei näe.

See, et ostuga kaasneb nõue kalade läbipääs tagada on muidugi tore aga nagu teada pole seda nõuet aastaid juba täidetud või siis siiski on? Pidi ju ülihea kalapääs olema nii Sindi kui Linnamäe tammil.Noh uudistes vähemalt väideti sedasi kui kalapääsud valmis said. 

Uus omanik ostab ära, lubab lammutada aga siis teatab, et hetkel raha ei ole ja ikkagi liiga ilus ehitis ning sedasi see asi jääbki jälle aastateks.

Loodame muidugi, et sedasi ei lähe aga minuarust pigem ikka päike solgiämbrisse pigem maandub kui säravamalt paistab.

 

Vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 pikendamata jätmine



Vee erikasutusluba on avalikult kättesaadav Keskkonnaameti e-teenuste portaalis https://eteenus.keskkonnaamet.ee

 

Põhjamaade energeetika põhineb taastuval energial ehk hüdroelektrijaamadel, kõige odavam ja loodussõbralikum viis elektrit toota. Millegipärast on seal võimalik seal ka meeletult lõhelisi ja muid kalu jõgedest püüda. Meie keskkonnakaitse tited võiks minna ja harida ennest natuke. Vajadusel ehitatakse ka lõheliftid.

Vale on võrrelda meie jõgede väikest hüdroenergiapotentsiaali, mis kataks vaid 1-2% meie energiavajadusest, põhjamaade jõgedega, millede potentsiaal katab peaaegu kogu maa vajaduse. Seetõttu võrreldaksegi meie jõgesid tavaliselt sarnase hüdroenergeetilise potentsiaaliga Taaniga, kus juba alates 60-ndatest aastatest hüdroenergiajaamu ei ehitata.

Vale on Eestis nimetada hüdroenergiat kõige odavamaks. Maksame ju kõik elektriarvetes hüdroenergeetikutele kulukompensatsiooni taastuvenergiamaksu kujul.

Vale on pidada päästeingliteks kalalifte. Ei suuda need tagada kõikidele kaladele pääsu koelmutele ega päästa ka laskujaid turbiinidest. 

Nagel  puhta ämbrisse astus.  

Nagel uuri kõigepealt välja palju see Linnamäe elektrit toodab ja siis hakka rääkima.  Üksainus tuulik toodab rohkem kui see monstrum seal.  Energia tootmise kohapealt mõtetu ehitis to.

Täpsustaks, et üks 1 Mw tuulik rohkem ei tooda aastas, kui 1 Mw-ne hüdroelektrijaam, tuulik toodab üldiselt kordades vähem, aga vahet pole, kui jaama jooned on kaitse all, siis las vesi voolab kuidagi jaama alt, või kõrvalt läbi, nii, et hoonestus säiliks puutumatuna.

Taanis ei ehitata neid ilmselt selle pärast, et pole enam kuhugi ehitada. Ja kulukompensatsiooni oleme siiamaani ikka maksnud tuulikute omanikele. 

Juraka ja ddt juttu lugedes tunub, et olen sattunud EV valitsuse infotundi, kus võhikutest ministrid oma lolle ideid kiidavad ja ämbrite kolinat võidumarsiks peavad.

 Hüdroenergiast toodeti elektrit tänavu kolmandas kvartalis kaks gigavatt-tundi ja toetusteks kulus 111 431 eurot. (Ärileht 20. okt. 2017.)

 

Bravo Nagel, oled oma mittepüüdjaid kolmkante tehes tinast üledoosi saanud?  Tõmba tootmishoogu maha, nagunii mõtetud mittepüüdjad need.

Mehed palun minge jägalasse ja jalutage kosest 200 m allapoole ja kui te lõhe koelmutest natukenegi midagi teate siis saate aru et seal lihtsalt on ebasobiv pinnas ja vool. Mõned aastad tagasi kui vesi oli maas käisin kogu jõe korduvalt läbi (oli palju korraliku ahvenat )parimal juhul paar koelmu piirkonda .Jõe põhi on puhas paas nagu kose peal .Sinna lihtsalt ei tule teie unistatud lõhe paradiisi.

Keila jõgi ka uskumatult väikese kudepinnaga, aga vaata palju kala seal toimeteb.  Enamust jõest paas,,,,

Jurakas sa peaksid küll lõhest enam vähem kõike teadma ,lihtsalt mine ja jaluta natuke .Ma olen kindel et sa nõustud minuga .

Kopeerin siia Sepaonu lingi Soome1 teemast: https://areena.yle.fi/1-2691196



Dokumentaalfilm annab hea ülevaate Soome jõgedel korda saadetud tammitamisest ja sellest, millise hinna nad on selle eest maksnud ja veel tänagi maksavad. Ehk aitab avardada vaadet teemale. 



 

uusmees ajab jama juttu. Kosest alla on nii harjus, kui jõekas olemas.

To:mustakissa .Loe vähem muinasjuturaamatuid.Panen paar piltti spts sulle milline oli jõgi kui vesi maha lasti.

Ei tea kas muinasjutt, aga ihtüoloogiaalastes töödes on vahel märgitud, et Narva lõhe asurkond kudeski paepõhjal. Tsiteerin Mart Kanguri, Mari-Liis Viilmanni "Lõhe elupaigad ja asustustihedus jõgedes":

"Narva jões ei kaevanud lõhe pesa, vaid kudes paepragudesse. Privolnev 1962"

 

Lõhe koeb jõesuudmes kah, pigem on küsimus palju sealt järglasi tuleb .Eelmiseaastani lasti iga kevade  5000 kaheaasta vanust noorkala jõkke .Parem tehku kohustus lasta rohkem noori lõhesid jõkke .Jägala jõgi on nagunii ainus  jõgi  200 km raadjuses kus tohib lõhet sügisel püüda. Kunstlik asustamine on seal igal juhul vajalik .

Kala läheks edasi veel ju Jõelähtmesse.

Pidev asustamine tõstab ka saadava energia hinda. Püsiasurkonna loomisest paremat polegi.

Äkki leiad lehtedest ka numbri, palju maksti tuulikute omanikele? Millegipärast nad väidavad, et ilma toetuseta ei ole võimalik ära majandada.

Tegelikult mul ei ole midagi selle vastu, kui jurakas kunagi ülevalpool Linnamäe paisu mõne lõhe püüab. Aga enne peab ta ära tassima mõnikümmend miljonit tonni paisu tagust muda. Analoogne lugu on ju ka Sindi paisuga. Selle tagune paisjärv on praktiliselt triiki muda täis ning jutud paisu lammutamisest on ruttu vaibunud. Pigem jahutakse paisu kõrguse kärestiku ehitamisest. Päris põnev oleks vaadata sellise kärestiku 3D mudelit. Mõlema paisu puhul tähendaks muda allavoolu laskmine ökoloogilist katastroofi. Vt ka pilti http://www.kalale.ee/galerii/7A08. Veidi insenerimõistust omavatele soovitan https://et.wikipedia.org/wiki/Linnam%C3%A4e_h%C3%BCdroelektrijaam 

 

Seda mudajama on jah palju räägitud, eks sellele olemas ka rohi.  Tasapidi tammi laskmine pidi üks võimalus olema, või suurvee aeg hooga läbi,,,,

Usun et see pole probleem, et Jägala suguse kiire vooluga ja sirge põhjaga jões see 1,5km hooga merre lükata. Pärnu jah ehk teine teema.

Jõelähtme jõgi suubub enne loodusliku koske, seal juba leiab kudeplatse ka juurde.  

 

Jurakas - see viimane lause ei olnud sulle mõeldud.

uusmees, kui kala püüda ei mõista, siis...mine jälgi veidi jõepilti Jägala ja Jõelähtme jõe piirkonnas. Seal on nii jõekas, kui harjus olemas!

Vangis on kah vangid olemas ega nad sellepärast veel sündind pole seal .Ülevalt poolt koske tuleb peale .Kui vesi maha lasti siis oli suuri karpkalu  kah päris palju .

 

Muda on ajutine mõju ja sellega õigesti ringi käia, pole see ka mingi ületamatu probleem loodusele. Tammide mõju kestab täpselt senikaua, kuni tamm püsti, pluss mõned aastad.

Ma mäletan et 2002a. kui jaama ehitati oli ka vesi alla lastud. Mitmed korrad käisin seal kärestikes püüdmas kuna paisjärve ahvenad-haugid olid ennast kärestikele ajanud. Paisutatud osa ülemisest otsast oli vool juba jõudsalt muda minema kannud ja alt korralik kruusapõhi vastu vaatas. Isegi suvel madala veega oli selgelt näha kuidas jõgi ise ennast puhastab. Jõekat ja ühe harjuse sain ka.

Kas sa allpool kah kalal käisid ? All tapeti kõik elus maha ja siis hakati seirepüüke tegema, edasi kantti ette lõheliste varud nulli lähedased .Kuhu see muda teiearust läheb siis .Enne tammi avamist oli jaamast all pool 6 meetrine auk igasugust kala oli seal (käin vahel sukeldumas sellepärast tean )praegu on ühtlane 2 m vesi  .Muda pole 5 aastaga kugugi kadund veed on vahepeal vägasuured olnud . Kas mingi 400meetrise lõigupärast on õige kõikide teiste kalade elupaigad õigus likvideerida .Praegu käib jägalas kudemas vimb,särg,haug,koger,luts ja lõhe .Kui ülesse tekitada lõhele mingi 400 m koelmu ala ja samas kogu olemas olev likvideerida järgmiseks 100 aastaks kas see oleks ikka mõistlik .

Aga kas siis enam seal allvoolu üldse kala pole? Või on taastunud, nagu saan aru su postitusest, siis on ju taastunud, eriti kui arvestada, et sealt lasti seda muda alla nii lühikese aja jooksul mega koguses? ehk varem taastus 6 aastaga, aga kui nüüd pais eemaldada või avada, läheks millegipärast 100 aastat? tookord ju tõi tamm ka täpselt niipalju muda alla, kui jõgi oma sängi otsides suutis sisse uuristada, ainult et tookord toodi see alla ulmelühikese ajaga.

Ma väidaks, et kui tamm täielikult avada, oleks seal 5 aasta pärast vimba, lõhet, haugi särge oluliselt rohkem, kui täna, ilmselt ka silmu.

On üsna primitiivne arvata et vesi uuristab mudavälja sisse kanali ja sellega ongi asi lõppenud. Muda ei jää selle uue jõe kallastele püsima, iga vihm kannab seda jõkke. Saame pideva porijõe, mille kallastel vaimustunud lõhekütid munadeni mudas maadlevad.

Muda jutuga võib igasuguse tammi mahavõtmise ära nullida.

Kui kaladel on vanades kohtades mudane, siis liiguvad ja koevad ülevalpool, kus pole muda, niikaua kuni all jälle okei on.Päris arvestatava osa muda saab ka ülevalt kopaga välja rookida, ma kujutan ette nii, et kopp + järkjärgult alandamine.

Eks Valgejõgi saab olema hea näide, kuhu suunas asjad liikuma hakkavad ja kui ruttu sealt muda välja uhutakse ja milline mõju on kalastikule. Paari aasta pärast on pilt üsna selge. Seda muda jätkus seal allavoolu mu arust üheks sügiseks. Ainukesed, kes hädaldavad on kohalikud röövpüüdjad kelle sissetulek hõrenes seal selle võrra, et kala ei jäänud tammi taha kinni enam.

Ja saan aru muidugi, et mastaabid hoopis midagi muud, üks on nagu minimudel, aga järeldusi ja ülekandeid saab teha.
Vbl räägivad siin mõnel juhul hoopis hirmud umbes sellised, et jõgi läheb kinni või laiendatakse suudmekeeluala, kui tamm maas?

Ära muretse röövpüüdjad kolivad kosealla  üle .Vahet linnulennult ainult 1 km

Isegi kui paisu ei taheta alla lasta siis kalapääsu võiks rajada küll, et jõkke tulevad lõhed ja meriforellid saaksid ülespoole paisu kärestike juurde kudema minna. Kuid see sõltub ka sellest kuidas nad allpool paisu koevad.

Tegelikult on sellise paisu avamine keeruline ja sigakallis, kogu projekt vajab samuti keskkonnamõjude hinnangut. Uuringute käigus peab selgitama  muu hulgas muda koguse ja arvestades tseluloosivabriku heitvett ka keemilise koosseisu. See muda ei uju kaugele, jääb lahes jõe suudme ümbrusesse. Võib tekkida olukord nagu Vääna jões kus suue ummistub. Kogu selle projekti teostumisel on tõenäoline, et kalapüük keskkonnakaitse poolt igaks juhuks üldse ära keelatakse ja jurakas jääb ilma lõheta. Tõenäoliselt on ikkagi odavam mingi kalatrepp või asi välja haududa. Aga Eesti Energiale käis see üle jõu, nüüd loodab kohe pärast erakätesse minekut KK omanikult midagi välja pressida. Paistab et riik tõmbas kellelgi naha üle kõrvade. 

Kõigepealt teeme kala trepi ,siis keelame kalapüügi ja pärast võtame turbiinidest tulevat hakkliha vastu .

Küll see pliimürgitus on jube asi. Onju peetrike?

Laias laastus on meil tegemist kuivkempsu probleemiga. Kui suur peaks olema kogumiskast, kui tihti seda tuleb tühjendada, kes tühjendab ja kuhu?  Ajaloos puhastas Herakles Augeiase tallid nii, et juhtis neist jõe läbi. 

Laias laastus kasutatakse seda tüüpi setteid põlluväetiseks. Kui nüüd räägitakse, et muda on juba praegu tohutu probleem. Milline see probleem 100 aasta pärast siis on? Iga lisa aasta paisu suurendab ju mudahulka. Täna on seda muda märksa lihtsa-odavam kõrvaldada, kui näiteks meie lastelastel.

See muda võib olla probleem aastakest kaks-kolm. Siis on taimestik peal ja ei liigu see muda enam kuhugi.

Kiidjärve tammi maha võtmisega Ahjal selgines vesi ja puhastus jõepõhi aastaga ja seal ei võetud suurt osa muda ära. OK, tamm oli palju väiksem kui Jägalal, aga ka palju vanem.

Aga jah, võimalik et harrastajale ongi parem kui pais alles jääb. Muidu on nii et kui merekala joa alla pääseb kohe uued piirangud kukil. Võimalik et püügivahendina jääb siis alles ainult spinning ja lendõng, püügiks aastaringi vaja päevane kalastukaart + kuuajane keeld sügisel. Praegu tammist allavoolu alati laulupidu, ju siis on mida püüda ja pealpool tammi ka kõik kalad olemas ja püük vaba.

lasku vesi järk järgult alla... lõigaku tammi ühele küljele mingi lõhe sisse ... kalad pääsevad läbi ja ehitis kh säilib... simple ju või kaevaku kõrvale uus jõe säng

Pean vajalikuks uusmehe ja nageli spekulatsioonide ja arvamuste tõttu vajalikuks natukene kirjutada Linnamäest. Ehk teisi ka huvitab täpsem info peale kellegi puudulik arvamus. Et kogu asi oleks vähe selgem lisan ka allapoole natukene fakte. Kuid mõned punktid nende kahe mehe jutust..... Punkt 1. mis 400meetrist sa uusmees räägid, üleval pool tammi on 5ha potensiaalset kude- ja kasvuala. Joani on üle 2,5km paisust, 5km suudmest. Võrdluseks, Keilas on kogu kudeala pikkus joani 1,5km! 2. Uusmees, kas sa tõesti väidad et sa ei tea miks on 200m paisust allpool olematu vool?? Äkki sellepärast et looduslikku voolu takistab  pais, kus voolu reguleeritakse ning mis vooluhulkasid mudab? Täiesti nõus, et allpool pole väga head kudeala, kuid see on suuresti seotud ka tammiga. 2. Muda- lõpetage see rumal jutt muda laviinidest ükspäev ära. Mis kuradi jutt nagel, et iga vihm hakkab muda alla vedama?? Uusmehel on õigus, et viimane kord lasti kõvasti muda alla ja see tegi palju pahandust aga see oligi sellepärast et pais tühjendati ööpäevaga, mis on täiesti vale! Nad põhjendasid seda avariiolukorraga, mis vastab vast ka tõele. Paisu tuleb alla lasta sentimeetri haaval ja päevi, kui mitte nädalaid. Vesi vajub alla ja muda jääb täpselt nii nagu ta jäi eelmine kord seal (proovin enda tehtud video lisada) või siis aasta tagasi kotka tammil. Loodusel on suurepärane oskus ennast taasatada, see muda kasvab seal taimestikku täis ja muutub tavaliseks pinnaseks mõne aastaga. Kes ei usu minge Kotkale. Äärmisel juhul tuleks proekti käigus vahetult tammi eest muda välja kaevata, kuid meenutan, et riigil on 2milj kogu selle projekti teostamiseks. Ka teadlased eesotsas Kesleriga käisid seal eelmine kord jõge vaatamas ning tunnistasid fakti et ainult selle mõne päevaga hakkas järve osas jõe põhjast ideaalne kruusa põhi välja tulema. See sete mis jõe sängi jääb lähebki vaikselt allavoolu loomulikus tempos. Selleks on pisav lang ja vool. Leian hiljem äkki ka süstamehe ühe video kus on see kruus just järve alal kõik näha oli. 

Ning viimaseks taastuvelektri tootmine- unustage see üldse ära, tänaseks see on ainult vajalik ühe firma omanike stabiilse sissetuleku kindlustamiseks. Riigi ja rahva energia seisukohalt on see Linnamäe pmst 0. Nagu ka EE selle asja müügiga selgelt välja näitas.

Fakte siis nagu lubatud (allikas ministeerimi spetsialistide poolt koostatud dokumendid):



. Paisjärv on rajatud Jägala jõe suurima languga (Põhja-Eesti lõhejõed läbivad Balti klinti) lõigule, mistõttu omab antud ala kalastikuliselt märkimisväärset potentsiaali. Soome lahes esimesel kohal lõhe laskujate potentsiaali poolest on Kunda jõgi (18 500 tk), järgneb Valgejõgi (16 000 tk), Loobu jõgi (15 200 tk) ning Jägala jõgi –12 600 tk.

Lõhe elupaikade inventeerimine Jägala ja Jõelähtme jõgede alamjooksudel näitas, et jõelistes osades on lõhele sobilikke sigimis- ja noorjärkude kasvualasid kokku u 2,2 ha. Linnamäe paisjärve likvideerimise korral lisanduks sellele veel 5 ha hea kvaliteediga sigimis- ja kasvuala. Lõhe ja meriforelli loodusliku populatsiooni soodsa kaitseseisundi saavutamine ei ole ilma sigimis- ja noorjärkude kasvualadele ligipääsu tagamise ja paisutuse likvideerimiseta võimalik. Seeläbi võiks lõhe looduslik sigimine tõusta hinnanguliselt kuni 12 600 laskujani aastas ning Jägala jõe hoiuala võiks muutuda lõhe seisukohalt ülikõrge väärtusega kaitstavaks alaks. NB: Ülikõrge tähendab, et Jägala joa ja Linnamäe paisu vaheline ala on jõe hüdromorfoloogilisi tingimusi silmas pidades väga potentsiaalikas ja kavliteetne kudeala lõhele ja meriforellile (jõe lang on suur, mis teeb selle ideaalseks siirdekalade kudealaks). Eesti mõistes on tegemist ühe parima kudealaga. Jägala joa näol on ca 5 km kaugusel suudmest kaladele küll looduslik rändetakistus, kuid sellel 5 km lõigul on Jägala jõe hüdromorfoloogilised tingimused väga head ja kvaliteetsed, mis teeb Jägala jõest Keila jõe järel, arvestades lõhe laskujat/km kohta suhet, üheks parimaks lõhejõeks Eestis (Keila: 3611 laskujat/km; Jägala 2739 laskujat/km – kõikides teistes Eesti jõgedes on antud suhe alla 500 laskujat/km kohta).

Märkus: laskujat/km kohta = 12600 laskujat / 4,6 km = 2739 laskujat/km



Laskujate arv on leitud sobiliku kudeala ning seal ühe pindalaühiku kohta tekkivate noorjärkude arvu korrutisena. Viited teaduslikele metoodikatele: http://www.envir.ee/sites/default/files/akp_2015_lohe_meriforelli_aruanne.pdf

Linnamäe paisust allavoolu säilinud kärestik võiks maksimaalselt anda alla kuni 4% kogu Jägala jõe lõhe potentsiaalist. Kui aga kogu elupaik oleks lõhele avatud kuni Jägala joani, võiks see ca 5 km pikkune Jägala jõe lõik igal aastal anda 12 600 lõhe noorjärku aastas (võrdluseks: ligi 10 korda pikema ja rändetõketeta Selja jõe potentsiaal on 11300 laskujat/noorjärku aastas). Kui Jägala jõel avada rändetee lõhele, võiks jõgi maksimaalselt anda igal aastal 1890 täiskasvanud lõhet (15% potentsiaalist). Sellele lisandub veel meriforelli ja jõesilmu arvukuse kasv. Meriforelli arvukuse kasv on seotud ka Jõelähtme jõega, mis tähendab, et kui meriforell Linnamäes HEJ-st ülesvoolu pääseks, saaks meriforell asustada ka Jõelähtme jõge.

 

Ja täpselt selliselt see "hirmus" alla minev muda välja näeb. Video tehtud minu enda poolt 2011 augustis. 

https://youtu.be/G8zYD_8cb_s

Vasalemma jõe Vanaveski pais tuleks ära likvideerida Põllkülast.



Ja hetkel on kõige suurema lõhe laskujate potensiaaliga jõgi just Valgejõgi.