Jõelähtme vallavalitsus võitleb lõhejõe taastamise vastu
Jõelähtme valla inimesed on kogunud juba üle 1200 allkirja Jägala kui olulise lõhejõe taastamiseks. Siini ei ole Jõelähtme vald oma elanikke kuulda võtnud. Samuti keeldub vallavalitsus läbirääkimistest.
Jägala jõe alamjooks kuulub Natura 2000 võrgustikku kui lõhe, jõeforelli, meriforelli, jões kudeva siia, vimma ja jõesilmu kudemis- ja elupaik, kuid samal ajal jätkab antud jõelõigul elektrienergia tootmist Wooluvabrik OÜ. Uuringud on kinnitanud, et korraga ei ole võimalik ellu viia Natura kaitse eesmärke ning kasutada samal alalhüdroenergiat elektritootmiseks. Seega tuleb valida kas eelistada jõelõigul elektri tootmist, mis annab Eesti elektrienergia tootmismahust 0,05% või eelistada lõhepopulatsiooni kasvu millest Jägala jõgi võiks taastoota sama palju kui on Eesti praegune lõhe püügikvoot Soome lahes.
Jõelähtme vallavalitsus on oma ametlikus sõnavõttudes väitnud, et kohalike elanike soov on eelistada Linnamäe HEJ energiatootmist ja Linnamäe paisjärve püsimajäämist. Tegelikkuses on loodusele kahju tegeva elektrienergia tootmise ja paisjärve poolt väga väike kildkond inimesi.
Neeme küla külavanem Sirje Põllu valgustab ajaloolist tausta: ”Veel paar aastat tagasi, kui olin volikogu liige, andis vallavanem lubaduse, et enne Linnamäe HEJ elektritootmisega seotud keskkonna mõjude hinnangu valmimist mingeid paisjärve poolt ega vastutegevust valla poolt ei arenda. Lubadust aga ei täidetud, ning valla poolt alustati teadlikult kallutatud informatsiooni jagamist meedias ja mujal, millel puudus igasugune uuritud taust.“
Vaatamata kohalike elanike vastuseisule on Jõelähtme vallavalitsus ja Maardu linnavalitsus sõlminud ka kokkuleppe, mis annab küll maardulastele võimaluse nautida rannamõnusid kodule lähemal, kuid millega ühtlasi kirjutatakse alla ka lõheliste surmaotsusele.
Jägala Kalateed MTÜ on esitanud lepingu sõlmimise kohta vaide, mis valla poolt tagastati, põhjendusega, et vaie pole kõlbulik. Kuid rahvas ei jäta jonni ning esitas toimingu põhjendamise nõude. Rahvas soovib teada saada, mis alustel selliseid lepinguid sõlmitakse.
Lõhe on välja surnud 70% oma ajalooliselt levialalt ning selle trendi taustal peaks Jägala jõe jätkusuutliku lõhepopulatsiooni taastamine olema prioriteediks. Paisutuse lõpetamine ja kalade vaba liikumise tagamine on jätkusuutlikum viis lõheliste populatsioonide taastamiseks.
Kuna Jägala jõe mõju looduse terviklikkusele ei piirdu kaugeltki vaid Jõelähtme vallaga, siis on oodatud ka kõigi teiste loodusest hoolivate inimeste allkirjad petitsioonile: https://petitsioon.ee/jagala-jogi-lohejoeks
Varem ilmunud samal teemal: http://kalastajateselts.ee/Linnam%C3%A4e-HEJ/
Keskkonnaminister Siim Kiisleri seisukoht: Jõelähtme vallavanem takistab looduse kaitsmist : https://meieeesti.postimees.ee/6443795/keskkonnaminister-siim-kiisler-joelahtme-vallavanem-takistab-looduse-kaitsmist
Keskonna mõjude eelhinnang „Kalade rändetee avamine linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures“: http://www.maves.ee/wp-content/uploads/2017/02/J%C3%A4gala-Linnam%C3%A4e-avamine-KMH-eelhinnang.pdf
1200 hääletanut = 19%
Olgem ausad. Sõnastaks selle lause:
"Tegelikkuses on loodusele kahju tegeva elektrienergia tootmise ja paisjärve poolt väga väike kildkond inimesi."
Hoopis selliseks:
"Tegelikkuses on Jägala kui olulise lõhejõe taastamiseks poolt hetkel väga väike kildkond inimesi."
http://petitsioon.ee/linnamae-paisjarve-sailimise-kaitseks
Aga esmalt oleks vaja lahti saada Linnamäe pais kalade kuderänneteks ning seejärel juba tekib juurde ka nii kalasid arvult, kui püügiala pikkuselt.
Et üldse aga saaks rääkida püügiala kasvust ning paisu avamisest oleks kena seda ka oma allkirjaga toetada: https://petitsioon.ee/jagala-jogi-lohejoeks
