Kartograafia Lowrance kaardiplotteriga

Uue veekogu tundma õppimisel on väga oluline teada selle veekogu põhjareljeefi. Röövkalale meeldib tihti elada seal, kus on huvitav põhjareljeef – järsud põhjamuutused, randid, madalikud keset suuremat sügavust, augud. Selleks, et selliseid kohti üles leida, on väga hea, kui on eelnevalt olemas selle veekogu sügavuskaart. Sellisel juhul on perspektiivseid kohti võimalik otsida isegi kodus kaardi abil. Näiteks on Navionicsil olemas suuremate Eesti veekogude (Peipsi, Emajõgi, rannikumeri, Pärnu jõgi, Narva veehoidla, Võrtsjärv jne) sügavuste kaardid. Kui on vaja püüda nendel veekogudel, siis on võimalik osta Navionicsi mälukaart, mis pannakse kaardiplotterisse ja sügavuste kaart on alati silme ees. Kui oled paadiga veekogul, siis on hästi näha, kus paat parasjagu asub ja mis sügavused on ümberringi. Meie kasutame Navionicsi mälukaarti ka nendel veekogudel, mille sügavusi mälukaardil ei ole. Sügavusi ei ole küll näha, aga vähemalt on olemas veekogu enda kujutis, s.t. me näeme, mis järve osas me paadiga oleme, nii on lihtsam orienteeruda.

Kui on olemas sügavuskaart, siis käib kala otsimine nii, et valitakse välja mingi teatud põhjareljeef või teatud sügavused, mida hakatakse läbi püüdma. Meie treeningprotsess näeb tavaliselt välja nii, et me teeme mingid eeldused selle kohta, mis sügavustel ja mis reljeefil peaks meid huvitav kalaliik hetkel olema. Seda teeme eelnevate kogemuste või sisetunde põhjal. Tavaliselt on meil mitu varianti, kus peaks kala olema. Veekogul hakkame siis selliseid kohti otsima ja läbi püüdma. Näiteks, kui õnnestub kala saada 3-5m randilt, siis sügavuskaardi abil otsime juurde sarnaste sügavustega kohti ja proovime ka seal. Nii on võimalik perspektiivset püügiala oluliselt laiendada.

All pool tutvustame, kuidas kasutada teiste kasutajate poolt loodud sügavuskaarte ja kahte võimalust, kuidas sügavuskaarte ise luua ja veekogusid kaardistada.

Kui meid huvitava veekogu sügavuskaarti mälukaardil ei ole, siis teine koht, kust otsida, on GoFree portaal (https://gofreemarine.com/). Portaal on kasutamiseks tasuta, aga vajab registreerimist. Pärast registreerimist ja sisselogimist on saadaval C-Map Genesis toode, mille all on Social Maps kaardid. Seal on kaardid, mille on loonud kasutajad ise. Tihti ei ole need kaardid 100% täielikud, aga abiks on tihti. Näiteks Õisu järv, Viljandi, Saadjärv, Soodla on suures ulatuses kaardistatud, on ka palju teisi Eesti veekogusid. Social Map kaarte on võimalik endale alla laadida, kirjutada mälukaardile ja kasutada neid oma plotteris. NB! Selleks, et allalaetav kaart töötaks kaardiplotteris, peab portaalis registreerima oma seadme ja sisestama korrektselt oma seadme seerianumbri, vastasel juhul plotter seda kaarti ei kuva.

Õisu järve Social Map:

Kaartide loomine käib väga lihtsalt. Kaardiplotter tuleb panna sonari logisid salvestama (Lowrance Carbon seadmes käib see sonari seadete all). Kaardi loomiseks on piisav slg formaat, mis on teistest formaatidest mahult kõige väiksem. On võimalik salvestada sügavusi ka koos struktuuriga, aga logide failid muutuvad palju suuremaks ja Social Map kaardi loomiseks ei ole see vajalik. Kui logid on salvestuma pandud, siis võib rahulikult kala püüdma minna ja logifailid kirjutatakse seadme mälukaardile. Selleks peab seadmes olema SD kaart, kus on piisavalt palju vaba ruumi. Failid on tavaliselt kuni 1 GB suured. Lowrance Carbon seadmel on näiteks 2 SD kaardi porti, sellisel juhul on korraga sees nii Navionicsi kaart kui ka vaba mälukaart, kuhu kirjutatakse logid, see on väga mugav. Mälukaardi ostmisel ei tasu osta suuremat kui 32GB mälukaarti, sest Lowrance Carbon üle 32GB kaarte ei tunnista.

Kui logid on salvestatud, siis tuleb logifailid GoFree portaali üles laadida. Üles laadida on võimalik ka nii, et jätad oma logid privaatseks (s.t. neid ei liideta Social Map kaartidele), aga sellisel juhul on neist vähe kasu, sest siis ei saa kaarti hiljem alla laadida ja kasutada, vaid saab ainult portaalis vaadata. Seega tasub oma logisid üles laadida avalikult. Plotterisse salvestatud punkte üles ei laadita, selle pärast ei tasu muretseda. Kui logid on portaali poolt ära töödeldud, siis liidetakse need sügavused selle veekogu Social Map kaardile, see võtab umbes nädal aega, seega tuleb varuda kannatust. Kui Social Map on sinu üles laetud sügavustega uuendatud (s.t. varem teiste kasutajate poolt salvestatud sügavused on koos sinu enda kaardistatud sügavustega), siis saab seda alla laadida ja kasutada.

Selle meetodi miinus on see, et kaardi loomine võtab aega. Näiteks, kui laupäeval logid üles laadid, siis järgmiseks nädalavahetuseks ei pruugi Social Map veel valmis olla. Meetodi pluss on aga see, et kaardile ilmuvad mitte ainult sinu kaardistatud sügavused, vaid ka teiste kasutajate poolt läbi sõidetud alad, seega ei pea enamasti kogu järve läbi sõitma, et sügavustest aimu saada.

Teine ja uuem meetod võimaldab sügavuskaarte luua oma plotteris kohe sõidu ajal ilma et peaks logisid kuskile üles laadima ja ootama. Tegemist on Sonar Chart Live tehnoloogiaga, mida toetavad Lowrance HDS, Elite Ti kui ka Hook seeriate seadmed, seega ei pea tingimata olema kõige kallim kajalood, et seda kasutada. Sonar Chart Live kasutamiseks peab olema Navionicsi mälukaart, mis seda tehnoloogiat toetab (vanemad Navionicsi kaardid seda ei toeta). Kui Navionicsi kaart on ostetud enne, kui Sonar Chart Live tehnoloogia peale pandi (aga tellimus veel kehtib, s.t. on alla aasta vana), on võimalik oma vanemat Navionicsi kaarti uuendada ja Sonar Chart Live aktiveerida. Selleks peab minema Navionicsi lehele (www.navionics.com), valima sealt Update My Chart ja tõmbama alla programmi. Programm tuleb oma arvutisse paigaldada ja selle abil saab kaarti uuendada.

Kui Sonar Chart Live võimekusega Navioncsi kaart on olemas, siis edasi on väga lihtne. Kaardiplotteril tuleb kaardi seadmetes valida kaardi kihiks Sonar Chart Live. Kui see on valitud, siis hakkab plotter sõidu ajal olemasolevale kaardile ise peale joonistama sügavusi ja neid ka salvestama, mis tähendab, et sügavuskaart tekib ise sel ajal, kui te paadiga sõidate. Näiteks Lowrance Carbon seade on nii võimas, et ta suudab sügavusi kaardistada ja kaarti nendega uuendada ka üle 40 km/h kiirusel liikudes, mis tähendab, et veekogu saab väga kiiresti ära kaardistada täistuuridel ringi sõites. Selleks, et sügavuskaart võimalikult täpne oleks, soovitatakse sõita mitte üle 10 km/h ja kaardistada nii, et sõidate sikk-sakk meetodil nii, et kaardistatud alad omavahel ei kattuks (s.t. iga sõidu vahele jääb umbes 20m). Meie kasutame sellist täpsemat kaardistamist ainult nendes kohtades, mis meid mingil põhjusel eriliselt huvitavad. Selleks, et sügavustest lihtsalt aimu saada, piisab tavaliselt sellest, et me sõidame neist kiiresti üle.

Näide Sonar Chart Live kasutamisest Lowrance Carbon kajaloodiga Pärnu jõel. Sinine ala on kaardistamata, heledam on see, kust on paat läbi sõitnud ja sügavused ära kaardistanud. Paremal on kallas.

Meie hinnangul on Sonar Chart Live väga kasulik ja vajalik tööriist, mis aitab kiiremini tutvuda uute veekogudega ja ka selleks, et juba tuttavast veekogust paremini aru saada. Soovitame seda kasutada!