Otsi
Havitapp 2011
Kui nüüd lõpuni aus olla ja päris algusest asju seletama hakata, siis tuleb eos ära mainida, et päris kõik meie seltskonnast, päris kõigest, päris täpselt ja päris kõike ei mäleta. Autori reisimuljed hakkavad pühapäeva varahommikust, kui ma ärkasin teps mitte sealt kuhu ma plaanisin magama minna ja ehmatusega, et mind on maha jäetud. Õnneks oli kell alles 8 ja praami väljumiseni oli veel tunde 3. Minusuguseid oli veel. Kamp koos, võis road tripp alata.
Lahe ületamisest mälestused õnneks või kahjuks puuduvad sest selle osa magasin ma lihtsalt stiilselt laeva teki peal maha. Teel sihtpunkti mitte midagi märkimisväärset ei juhtund kui välja arvata äraeksimine Ikea ostutsentrumis ja Juudase pidev söömine ja inisemine tühja kõhu üle. Täiesti mõistusevastane, kuidas ühe miilitsa kõhtu saab nii palju burgereid ja muud manti mahtuda. A no ju on töö ajal harjutanud.
Lõpuks kohal. Tuju ülev, emotsioonid kõigil laes ja prgognoosid tulevase noosi kohta ulme pulizeri väärilised. Asjad tuppa, mootor vene sappa ja põt põt põt põt mööda vett püügikohta. Kõik mõeldavad ja mitte mõeldavad landid ära proovitud, märksa vähem entusiastlikuma põdina saatel mökkisse sauna. Tuju ei ole enam ülev. Õigupoolest on tuju suht kesine. Kus on 8sed?? kus on 10sed?? Krt oleks kasvõi kilosegi saand. Hea küll. Esimene päev, las ta jääda. On ju ka teisi tegevusi, millega tuju tõsta. Tuju saab tõstetud. Mõnel kõrgemale, teisel natuke madalamale aga ülesse ta saab.
ESMASPÄEV
Kiirelt Käku salaretsepti järgi keedetud seljanka sisse ja veele minek. Jälle tühjus kurat!!! Lõunaks hakkab tunduma, et läheb nagu mineval aastal kui kala alles 6ndal päeval võtma hakkas. On juba raskem tuju tõsta aga saab siiski hakkama. Kella 6ks on tuju taas kenaks aetud, kui toimub esimene kontakt. Kala, silma järgi 3-4 vahel jälitab lanti paadini ja mekutab seda sutike. Otsa raisk ei jää. Pole hullu mõtlen. Vähemalt olen kala näind ja tean, et on lootust. Möödub pool tunnikest ja ridvast käib läbi meeli erutav surakas. Otsas! Sutike adrekat ja paadis 4.9 haug. Minu päev on päästetud ja päevaauhind taskus. Rohkem kontakte ei esine ja võib tuju haipimisega jätkata.
TEISIPÄEV
Kohe päeva alguses eilasest kohast Käkul 4.2 paati. Tundub et ei lähe ikka nagu möödund aastal. Paraku lööb see tunne kõikuma kui järgneva 5 tunni jooksul ei toimu mitte kui midagi. Egert hõõrub juba mõttes käsi kokku ja mõtleb millisesse lahtrisse uus päevaauhinnaks oleva Rapala Magnum kõikse paremini passiks kui vanast heast püügikohast kargab mulle otsa korralik purakas. Ohohoohoooo. Käed värisevad, ritv nigu vibu ja nöör talub säärast survet, mida ta veel varem näind ei ole. Pinda tuleb Lembitu mõõtu allveepaat! No krt siit tuleb rekord. Laitmatu kahvatöö tulemusena on vasikas paadis. Nihukest vatsa pole minu silmad veel näind. Heietan peas juba kümmet kilot, kui kaal va sindrinahk näitab ainult seitset ja poolt ja sedagi koos märja sumbaga. No mida kuradit! See kaal on valelik petis. Otsustan siiski peast trofee teha ja seega lõppeb selle eluka maine teekond. Kaldal üle kaaludes on massiks 6.8. Valmistab küll tiba pettumust ja pole hullu. Rekord siiski ja täitsa kobe pealekauba. Uuesti merele ja miski pärast palusin vindisel Käkul meid samasse kohta viia kust äsjane havi tuli. Paar kolm viset. Ja opppaaaa. Korralik litakas käib ridvast läbi. Elukas sikutas jõuliselt ja korralikult. Miskipärast oli mul siiski tunne, et tegu on "väikse" kalaga ja mainisin ka purjus motoristile, et pakun, et tegu miski 4-5 kilose kalaga. Pinda ta õnneks või kahjuks kordagi ei tuld, nii et aimu suurusest saime alles siis kui paadi juures lõpuks pinnale tuli. Vilunud liigutusega pisteti kahv alla ja oligi "kala" paadis. Serbak ähvardas küll selle käigus pooleks minna Siis sai mees alles aru, et midagi on väääga valesti ja kukus märatsema. Kuna tegu oli ilmselgelt mu uue rekordiga, siis koputasin ta tasaseks. Esialgne kaalumine koos sumbaga andis tulemuseks peaaegu 11kilo. No kurat!!!!!! Tere tulemast kümbiste klubisse!!!!
KOLMAPÄEV
Hommiku poolikul tuleb nii pisike kala sinist Sliderit mekutama, et ma poleks uskund, et seal mail nii väikseid üldse on. Kaal näitab 0.86. Kodumaal oleks sellise kupuvahi üle õnnelik aga haugide mekas viib säärane kribal aint keskmist alla. Lõunale minnes hakkab Käku soiguma mingist "viirusest" mis talle on sisse pugenud ja nüüd soolikaid õgib. Vaene ullike usub siiamaani siira näoga, et oli mingi haiguse endale külge saand, sest egas 5 päeva lakkamatud alkoholi hävitamist täisealisele triksistraksis härrale midagi halba ei saa teha ja pohmell see nüüd ju ometigi olla ei saa. Jätan tõbise surivoodile oma pulssi mõõtma ja lähen hoopis Erkiga merele. Üsna pea on 3.84 kaaluv uimedega loom paadis. Erki, kes põle varem säärast asja näind pillub põlevate silmadega nagu hullumeelne lanti ja loodab, et saab kah käe valgeks. Paraku ei ole täna veel see päev, kus käed kalaseks saab. Vahepeal kohtume teise paatkonnaga, mis koosneb kapten Eerost ja jungaabi Mugulast. Kapitan seletab äranutetud silmadega, et tal oli selline purakas vahepeal otsas, et nigeeria näljahädad oleks paugust lahendatud old, kui tolle paati oleks saand. Küsin elaja aadressi ja lähme Erkiga ise samasse kohta püüdma. Mõned visked ja nätaki!!!! Keegi on taga. Sedapuhku saan kohe aru, et tegu on korraliku poisiga. Uut rekordit küll loota ei julge aga adrekas on ikka päris korralik. Kuna vahepeal olen siduri nõrgemaks sättinud, teeb kala ikka mehist sõitu. Mu uus meeskonna liige, kes vaatamata sellele, et ta varasemas elus on ainult 2 korda liblikavõrku käes hoidnud käsitseb kahva eksimatu vilumusega ja Havi on paadis. IHAAAAAAAAAAAAAAAA. Rõõmukisa on selline, et väidetavalt olid Turu sünnitusmajas kõik sünnitajad selle peale vait jäänud. Kaal näitab 8.24. Poooooole paha! teise paadiga läheneb vahepeal imeväel tervenenud Käku asja kaema. Ei tea, kas vaatas salaja Kasparovski teleseanssi või aitas meie sponsori poolt kaasa antud Budweiseri õlu, mis hingekese tagasi andis. Terveks ta igatahes oli saand. Üritan pildi jaoks poseerida, kui kaheksane oma arvamuse mulle selgeks teeb ja sabaga ilge litri paneb. Kui sellist kala enda ees hoida, siis ei pea vist mitu korda arvama, et välja mõelda kuhu see löök läks /(&/%#"&%"#!)%&=/¤"(&=!&(/#&=!#)(/!!!!!!!!!!!!! T.........A!!! Tahad uhhaaks minna w???? Andestan siiski selle ülemeelikuse ja vabastan kala. Rohkem pole teda näha old aga väidetavalt uhkustab ta siiamaani sellega, et lõi Oinal munad paiste. Mingil imelikul kombel kohtasin sellel päeval veel väiksuselt teisel kohal oleva Soome haugiga. Kaalu oli beebil 0.9 ja ta kasvatab seda edasi.
NELJAPÄEV
Kuradi Käku!!!! Vähe sellest, et ise haigeks jäi, oli vaja veel mind kah oma kuradi viirusesse nakatada. Kuidagi muud moodi ma oma närbi enesetunnet seletada ei oska. 6 päeva joomist ei ole ennem mind murdnud ja ei murra ka edaspidi
Lisaks hakkavad Egertile muret tegema tema idiootsed lubadused selle kohta, et kui mina peaks kõik 6 päeva võistluse võitma, siis jätab tema joomise nii kauaks maha, kuniks ise 10 kilose saab. Kuuest auhinnast 3 on mul juba kotis ja kui ma siis veel 4.3-se saan, siis on poisil nägu muret täis. Paraku ei ole ma mingi ahnik ja lasen tal selle päeva võita 5.0-se kalaga. Mulle lisaks veel 2.08.
REEDE
Tänane päev on Erki päev. Mees sai oma sõnul sellise puraka, et käed ei lähe nii laiali, kui selle elaja lõuad väidetavalt on. Kahtlustame küll et meile aetakse paska aga igaksjuhuks lähme ikka paadisilla küljes olevat sumpa tsekkima. Väike värin on sees, ja kardan oma rekordi üle löömist. Huhh. Õnneks sedapuhku jääb minu seatud latt veel püsima ja digikaal näitab 7.3. Uhke rekord igatahes. Mulle veel 2.86 ja 0.78. Rohkem mälupilte sellest päevast ei ole.
LAUPÄEV
Aitab! Lastud teistel lustida küll ja mulle mõeldud auhindu oma paunadesse toppida. Paraku ei taha see ülesanne kuidagi laheneda ja enne lõunat jään oopis ilma kalata. Ülbitsema on hakanud oopis reede õhtul saabunud Mäne, kes selle ajaga, kui mina voodis alles peeru lasen on neli kala välja sikutanud. Suurimad olid väidetavalt nelja poolesed old. Kala näind, otsaski old. A näe välja ei taha kuidagi tulla. Kes kannatab, see on kannataja. Õnneks on mul kannatust piisavalt ja 5.0 kala tulebki paati. Auhind jälle koju toodud. Rohkem ei mäleta jälle midagi. Ja ärgu nüüd keegi arvaku, et ma jälle täis olin. Lihtsalt sündmustest on mõned nädalad möödas ja mälu ei ole enam endine.
PÜHAPÄEV
Ilm puhta peetis. Sajab ja tugev tuul. Tänu sellele magame veel kauem kui tavaliselt ja otsustame, et lande ujutama ei lähegi. Merele peab paraku siiski minema. Võrgud vaja välja võtta. Esimesed kaks praktiliselt tühjad kui välja arvata mõned kribalad ahunnid. Kolmandas on õnneks korralik noos ja koju kaasa võtmiseks on 8 latikat ja 1 pirakas linask. Üks silma järgi 3ne haug pääseb viimsel hetkel võrgust välja ja toimetab omi asju edasi. Asjade pakkimine, maja koristamine ja ongi tripp sedapuhku jälle läbi. Lepitakse kokku et tuleval aastal tullaks jälle kokku ja kogu lugu!
NB Käku kukkus vette kah a sellest räägib ta ise. Kui räägib.
Et olla kõige operatiivsemalt kursis Oinaga Kalal tööka meeskonna igapäevaste tegemistega. Et näha kõikse uuemat pildi, jutu ja video materjali. Et osaleda nänni loosimises. Jne jne jne. Siis külastage meie FB lehte ja tallake laikimise nuppu:
https://www.facebook.com/OinagaKalal
Lahe ületamisest mälestused õnneks või kahjuks puuduvad sest selle osa magasin ma lihtsalt stiilselt laeva teki peal maha. Teel sihtpunkti mitte midagi märkimisväärset ei juhtund kui välja arvata äraeksimine Ikea ostutsentrumis ja Juudase pidev söömine ja inisemine tühja kõhu üle. Täiesti mõistusevastane, kuidas ühe miilitsa kõhtu saab nii palju burgereid ja muud manti mahtuda. A no ju on töö ajal harjutanud.
Lõpuks kohal. Tuju ülev, emotsioonid kõigil laes ja prgognoosid tulevase noosi kohta ulme pulizeri väärilised. Asjad tuppa, mootor vene sappa ja põt põt põt põt mööda vett püügikohta. Kõik mõeldavad ja mitte mõeldavad landid ära proovitud, märksa vähem entusiastlikuma põdina saatel mökkisse sauna. Tuju ei ole enam ülev. Õigupoolest on tuju suht kesine. Kus on 8sed?? kus on 10sed?? Krt oleks kasvõi kilosegi saand. Hea küll. Esimene päev, las ta jääda. On ju ka teisi tegevusi, millega tuju tõsta. Tuju saab tõstetud. Mõnel kõrgemale, teisel natuke madalamale aga ülesse ta saab.
ESMASPÄEV
Kiirelt Käku salaretsepti järgi keedetud seljanka sisse ja veele minek. Jälle tühjus kurat!!! Lõunaks hakkab tunduma, et läheb nagu mineval aastal kui kala alles 6ndal päeval võtma hakkas. On juba raskem tuju tõsta aga saab siiski hakkama. Kella 6ks on tuju taas kenaks aetud, kui toimub esimene kontakt. Kala, silma järgi 3-4 vahel jälitab lanti paadini ja mekutab seda sutike. Otsa raisk ei jää. Pole hullu mõtlen. Vähemalt olen kala näind ja tean, et on lootust. Möödub pool tunnikest ja ridvast käib läbi meeli erutav surakas. Otsas! Sutike adrekat ja paadis 4.9 haug. Minu päev on päästetud ja päevaauhind taskus. Rohkem kontakte ei esine ja võib tuju haipimisega jätkata.
TEISIPÄEV
Kohe päeva alguses eilasest kohast Käkul 4.2 paati. Tundub et ei lähe ikka nagu möödund aastal. Paraku lööb see tunne kõikuma kui järgneva 5 tunni jooksul ei toimu mitte kui midagi. Egert hõõrub juba mõttes käsi kokku ja mõtleb millisesse lahtrisse uus päevaauhinnaks oleva Rapala Magnum kõikse paremini passiks kui vanast heast püügikohast kargab mulle otsa korralik purakas. Ohohoohoooo. Käed värisevad, ritv nigu vibu ja nöör talub säärast survet, mida ta veel varem näind ei ole. Pinda tuleb Lembitu mõõtu allveepaat! No krt siit tuleb rekord. Laitmatu kahvatöö tulemusena on vasikas paadis. Nihukest vatsa pole minu silmad veel näind. Heietan peas juba kümmet kilot, kui kaal va sindrinahk näitab ainult seitset ja poolt ja sedagi koos märja sumbaga. No mida kuradit! See kaal on valelik petis. Otsustan siiski peast trofee teha ja seega lõppeb selle eluka maine teekond. Kaldal üle kaaludes on massiks 6.8. Valmistab küll tiba pettumust ja pole hullu. Rekord siiski ja täitsa kobe pealekauba. Uuesti merele ja miski pärast palusin vindisel Käkul meid samasse kohta viia kust äsjane havi tuli. Paar kolm viset. Ja opppaaaa. Korralik litakas käib ridvast läbi. Elukas sikutas jõuliselt ja korralikult. Miskipärast oli mul siiski tunne, et tegu on "väikse" kalaga ja mainisin ka purjus motoristile, et pakun, et tegu miski 4-5 kilose kalaga. Pinda ta õnneks või kahjuks kordagi ei tuld, nii et aimu suurusest saime alles siis kui paadi juures lõpuks pinnale tuli. Vilunud liigutusega pisteti kahv alla ja oligi "kala" paadis. Serbak ähvardas küll selle käigus pooleks minna Siis sai mees alles aru, et midagi on väääga valesti ja kukus märatsema. Kuna tegu oli ilmselgelt mu uue rekordiga, siis koputasin ta tasaseks. Esialgne kaalumine koos sumbaga andis tulemuseks peaaegu 11kilo. No kurat!!!!!! Tere tulemast kümbiste klubisse!!!!
KOLMAPÄEV
Hommiku poolikul tuleb nii pisike kala sinist Sliderit mekutama, et ma poleks uskund, et seal mail nii väikseid üldse on. Kaal näitab 0.86. Kodumaal oleks sellise kupuvahi üle õnnelik aga haugide mekas viib säärane kribal aint keskmist alla. Lõunale minnes hakkab Käku soiguma mingist "viirusest" mis talle on sisse pugenud ja nüüd soolikaid õgib. Vaene ullike usub siiamaani siira näoga, et oli mingi haiguse endale külge saand, sest egas 5 päeva lakkamatud alkoholi hävitamist täisealisele triksistraksis härrale midagi halba ei saa teha ja pohmell see nüüd ju ometigi olla ei saa. Jätan tõbise surivoodile oma pulssi mõõtma ja lähen hoopis Erkiga merele. Üsna pea on 3.84 kaaluv uimedega loom paadis. Erki, kes põle varem säärast asja näind pillub põlevate silmadega nagu hullumeelne lanti ja loodab, et saab kah käe valgeks. Paraku ei ole täna veel see päev, kus käed kalaseks saab. Vahepeal kohtume teise paatkonnaga, mis koosneb kapten Eerost ja jungaabi Mugulast. Kapitan seletab äranutetud silmadega, et tal oli selline purakas vahepeal otsas, et nigeeria näljahädad oleks paugust lahendatud old, kui tolle paati oleks saand. Küsin elaja aadressi ja lähme Erkiga ise samasse kohta püüdma. Mõned visked ja nätaki!!!! Keegi on taga. Sedapuhku saan kohe aru, et tegu on korraliku poisiga. Uut rekordit küll loota ei julge aga adrekas on ikka päris korralik. Kuna vahepeal olen siduri nõrgemaks sättinud, teeb kala ikka mehist sõitu. Mu uus meeskonna liige, kes vaatamata sellele, et ta varasemas elus on ainult 2 korda liblikavõrku käes hoidnud käsitseb kahva eksimatu vilumusega ja Havi on paadis. IHAAAAAAAAAAAAAAAA. Rõõmukisa on selline, et väidetavalt olid Turu sünnitusmajas kõik sünnitajad selle peale vait jäänud. Kaal näitab 8.24. Poooooole paha! teise paadiga läheneb vahepeal imeväel tervenenud Käku asja kaema. Ei tea, kas vaatas salaja Kasparovski teleseanssi või aitas meie sponsori poolt kaasa antud Budweiseri õlu, mis hingekese tagasi andis. Terveks ta igatahes oli saand. Üritan pildi jaoks poseerida, kui kaheksane oma arvamuse mulle selgeks teeb ja sabaga ilge litri paneb. Kui sellist kala enda ees hoida, siis ei pea vist mitu korda arvama, et välja mõelda kuhu see löök läks /(&/%#"&%"#!)%&=/¤"(&=!&(/#&=!#)(/!!!!!!!!!!!!! T.........A!!! Tahad uhhaaks minna w???? Andestan siiski selle ülemeelikuse ja vabastan kala. Rohkem pole teda näha old aga väidetavalt uhkustab ta siiamaani sellega, et lõi Oinal munad paiste. Mingil imelikul kombel kohtasin sellel päeval veel väiksuselt teisel kohal oleva Soome haugiga. Kaalu oli beebil 0.9 ja ta kasvatab seda edasi.
NELJAPÄEV
Kuradi Käku!!!! Vähe sellest, et ise haigeks jäi, oli vaja veel mind kah oma kuradi viirusesse nakatada. Kuidagi muud moodi ma oma närbi enesetunnet seletada ei oska. 6 päeva joomist ei ole ennem mind murdnud ja ei murra ka edaspidi
REEDE
Tänane päev on Erki päev. Mees sai oma sõnul sellise puraka, et käed ei lähe nii laiali, kui selle elaja lõuad väidetavalt on. Kahtlustame küll et meile aetakse paska aga igaksjuhuks lähme ikka paadisilla küljes olevat sumpa tsekkima. Väike värin on sees, ja kardan oma rekordi üle löömist. Huhh. Õnneks sedapuhku jääb minu seatud latt veel püsima ja digikaal näitab 7.3. Uhke rekord igatahes. Mulle veel 2.86 ja 0.78. Rohkem mälupilte sellest päevast ei ole.
LAUPÄEV
Aitab! Lastud teistel lustida küll ja mulle mõeldud auhindu oma paunadesse toppida. Paraku ei taha see ülesanne kuidagi laheneda ja enne lõunat jään oopis ilma kalata. Ülbitsema on hakanud oopis reede õhtul saabunud Mäne, kes selle ajaga, kui mina voodis alles peeru lasen on neli kala välja sikutanud. Suurimad olid väidetavalt nelja poolesed old. Kala näind, otsaski old. A näe välja ei taha kuidagi tulla. Kes kannatab, see on kannataja. Õnneks on mul kannatust piisavalt ja 5.0 kala tulebki paati. Auhind jälle koju toodud. Rohkem ei mäleta jälle midagi. Ja ärgu nüüd keegi arvaku, et ma jälle täis olin. Lihtsalt sündmustest on mõned nädalad möödas ja mälu ei ole enam endine.
PÜHAPÄEV
Ilm puhta peetis. Sajab ja tugev tuul. Tänu sellele magame veel kauem kui tavaliselt ja otsustame, et lande ujutama ei lähegi. Merele peab paraku siiski minema. Võrgud vaja välja võtta. Esimesed kaks praktiliselt tühjad kui välja arvata mõned kribalad ahunnid. Kolmandas on õnneks korralik noos ja koju kaasa võtmiseks on 8 latikat ja 1 pirakas linask. Üks silma järgi 3ne haug pääseb viimsel hetkel võrgust välja ja toimetab omi asju edasi. Asjade pakkimine, maja koristamine ja ongi tripp sedapuhku jälle läbi. Lepitakse kokku et tuleval aastal tullaks jälle kokku ja kogu lugu!
NB Käku kukkus vette kah a sellest räägib ta ise. Kui räägib.
Et olla kõige operatiivsemalt kursis Oinaga Kalal tööka meeskonna igapäevaste tegemistega. Et näha kõikse uuemat pildi, jutu ja video materjali. Et osaleda nänni loosimises. Jne jne jne. Siis külastage meie FB lehte ja tallake laikimise nuppu:
https://www.facebook.com/OinagaKalal
03.02.2015
