Otsi
Jõulutuur 2014 - Lõuna Eestis jääd otsimas
Esimene päev - Vaskna, 26. detsember 2014
Selle aastane jõulutuur toimub Tõnu ja Urmasega. Ain otsutas vaikida ja Margost me ei tea midagi. Mitmes jõulutuur see on? miski 10-15 vahele peaks see number jääma. Alustasime kusagil üheksakümnendatel, kui Tõnuga kaardi pealt kaks järve välja valisime ja siis kalale põrutasime. Alati jõulu teisel pühal. Mõned aastad on vahele jäänud, kui jääd pole olnud, seetõttu on see lugemine segamini...
Kuna lääne pool jääd ei ole ja mujal on see selline hädine, siis võtsime tuuri esimesel päeval suuna Haanja poole. Seal ikka jääd leiab. Kõrgmäestik ja puha. Alustasime stardiga Vigalast kell pool seitse. Peale Pärnut puhusin kopsud korralikult politsei korraldusel puhtaks - selgus, et roolijoodikuid lõuna poole üldse ei lastagi. Ma nende kinni peetute hulka ei kvalifitseerunud. Väga tubli, et kella seitsme ajal teisel jõulupühal selline aktsioon toimub!
Kella kümneks olime lõpuks Haanjas ja suundusime Vaskna järve poole. Kunagi ammu ammu siin käisime, positiivsed elamused meeles, otsustasime et see järv esimeseks selle talve jääpüügiks hea küll.
Ilm mõnusalt talvine - mõni kraad külma, päike paistis. Vaid tuul oli selline vastikult vali, puhudes lääne kandist pikki järve. Tegime hooga kand ja varvas järve teise otsa välja, et saaks kalda alla tulle eest peitu. Sinna me terveks päevaks jäimegi. Urmas alustas tirgutamist ja meie Tõnniga mõllitamist.
Kuna lääne pool jääd ei ole ja mujal on see selline hädine, siis võtsime tuuri esimesel päeval suuna Haanja poole. Seal ikka jääd leiab. Kõrgmäestik ja puha. Alustasime stardiga Vigalast kell pool seitse. Peale Pärnut puhusin kopsud korralikult politsei korraldusel puhtaks - selgus, et roolijoodikuid lõuna poole üldse ei lastagi. Ma nende kinni peetute hulka ei kvalifitseerunud. Väga tubli, et kella seitsme ajal teisel jõulupühal selline aktsioon toimub!
Kella kümneks olime lõpuks Haanjas ja suundusime Vaskna järve poole. Kunagi ammu ammu siin käisime, positiivsed elamused meeles, otsustasime et see järv esimeseks selle talve jääpüügiks hea küll.
Ilm mõnusalt talvine - mõni kraad külma, päike paistis. Vaid tuul oli selline vastikult vali, puhudes lääne kandist pikki järve. Tegime hooga kand ja varvas järve teise otsa välja, et saaks kalda alla tulle eest peitu. Sinna me terveks päevaks jäimegi. Urmas alustas tirgutamist ja meie Tõnniga mõllitamist.
Auk sisse, jääd oma kakskümmend senti. Võtsin oma eelmise aasta vimmapüügi vahendi välja ja saatsin sääsevastsetega teele. Kirpu vahetama ei hakanud, tundus natuke raskevõitu aga... Esimesed augud andsid 1-2 sininina igast püügikohast, kuid ketti kala ei läinud ja midagi suuremat ka sekka ei visanud. Otsisime kaldaaluses tuulevarjus edasi. Mingi hetk vahetasin kirbu punaka-kuldse tooni vastu. Selle peale sattusid triibumudilased korralikult pöördesse ja hävitasid mu sääsevastsete tagavara sellise kiirusega, et kade meel tuli peale...
Panin paar unda ka sisse ja jätsin võtukoha maha. Kümmekond meetrit eemal, andis mõnusad kümme minutit vaikust. Järgmine auk veel natuke eemal ja lõpuks ka sajaviiekümnene ahven jää alt välja ronis. Lisa tuli aga vaid mudilaste näol. Kammisin, mis ma kammisin kuid korraliku kala üles ei leidnudki. Ei tahtnud tuulevarjust ka välja ronida ja nii jäingi suhteliselt väikese ala peale tiirutama.
Vahepeal keegi unnaahvenat himustas, kuid otsa ei jäänud. Ainukeseks haugivõtuks see meil kamba peale jäigi. Õhtuhämaruses aga ...
... aastate eest siin käies õhtuhämaruses pätsid suu lahti tegid. Mõlemad Tõnuga paar 400+ ahvenat välja meelitasime... täna peale päikeseloojangut deja vu - esmalt keegi korralik mõllipintslit kinni hoidis. Veerand tundi hiljem uuesti ta võtma sain; korralik maakera paar sekundit otsas, ühe jõnksu ka tegi, enne kui vehkat pääses ... rohkem pätse aga seekord liimile ei läinud.
Kokkuvõttes jäi kalapüügi maavõistluse esimese päeva seis 58-14. Ummi hoidis üldse vormi homseks ja väga puuri kulutada ei tahtnud. Tõnul üks latikalips ka sekka hüppas. Jääpüügi tunde saime kätte küll. Aga me homme järgmisel järvel alles püüame
Kus, seda me saunas otsustame...
Teine päev - Nõuni järv, 27. detsember 2014
Jääd Nõunil pea poole vähem kui Vasknas. Lisaks kerge veekiht jää ja lume vahel. Nii, et matkasaabastega vennad varsti virisema hakkasid. Leidsime siiski pisut kuivema paiga ja alustasime püüki. Mina ja Tõnn mõllitama, Urmas tirgutama.
Kolm esimest auku ei andnud elumärki. Neljandas läks särjeks kätte ära ja nii sai peagi unnad sisse pandud. Ma kulgesin vaikselt edasi, samas kui teised vanade paikade peale pidama jäid. Särg, särg, ahvenapunn... Paar sajagrammist ahvenat ka sekka, kuid suuri pätse ei tundunud kodus olevat.
Sel ajal kui ma kondasin ringi, maadles Tõnu poole kilose latikaga. Augus ära pudistas. Latika ootuses nad nii pikalt paigale olid jäänudki. Minu otsimised piirnesid poolsaare tipuga - sealt edasi ei kippunud minema. Jõhker tuul jahutas nurga taga keha ruttu maha ja kuna kala siin ka pisike, siis suuna soojematesse paikadesse tagasi võtsin. Teiste juurde seltsi...
Mingi hetk lõuna paiku esimene unnalipp ennast välgatas. Asja uurimine andis tulemuseks lutsutatud särje. Lükkasin sama kala uuesti põhjapeale ujuma ja hetk hiljem uuesti lipp püsti. Ja loomulikult polnud kedagi otsas. Hankisin siis ruttu ühe ahvenapunni ja vahetasin särje välja. Kulus vast viis minutit, kui kolmas kord lipp püsti. Paar meetrit tamiili kadus poolilt ja peagi nii 45cm havipunn august välja ronis. Urmas läks seda mõnest eemalolevast august alla laskma...
... Tund aega hiljem venitas Urmas oma unnakalaga havi välja. Hmm, kalal pikkust enamvähem sama palju, võibolla sent rohkem. Kõht natuke suurem, aga ... me Tõnuga arvame, et küllap Urmas selle minu haugi võttis, toppis talle paar ahvenat kurku, venitas natuke näpitsatega ja pani enda konksu otsas jääauku likku... et see siis uuesti enda kala sildi all välja tõmmata Igal juhul seda kala enam tagasi ei lastud, vaid puhastati ära.
Pealelõunal mängisin erinevaid kirpe läbi - kuldne, pronksjas, väike punane, suurem punane... Võtt oli lahja ja sort endine. Haug vaikis sootuks.
Poole neljast panime asjad kokku ja kolisime autosse sooja. Maavõistluse seis jäi sedapuhku 30:9.
Tundub, et meil nende jõulutuuridega mingi needus peal - pole kordagi korraliku saaki saanud, ei saanud ka nüüd. Vast järgmine kord.
Raini kalablogi arhiiv asub:
http://rainfishinglife.blogspot.com/
Panin paar unda ka sisse ja jätsin võtukoha maha. Kümmekond meetrit eemal, andis mõnusad kümme minutit vaikust. Järgmine auk veel natuke eemal ja lõpuks ka sajaviiekümnene ahven jää alt välja ronis. Lisa tuli aga vaid mudilaste näol. Kammisin, mis ma kammisin kuid korraliku kala üles ei leidnudki. Ei tahtnud tuulevarjust ka välja ronida ja nii jäingi suhteliselt väikese ala peale tiirutama.
Vahepeal keegi unnaahvenat himustas, kuid otsa ei jäänud. Ainukeseks haugivõtuks see meil kamba peale jäigi. Õhtuhämaruses aga ...
... aastate eest siin käies õhtuhämaruses pätsid suu lahti tegid. Mõlemad Tõnuga paar 400+ ahvenat välja meelitasime... täna peale päikeseloojangut deja vu - esmalt keegi korralik mõllipintslit kinni hoidis. Veerand tundi hiljem uuesti ta võtma sain; korralik maakera paar sekundit otsas, ühe jõnksu ka tegi, enne kui vehkat pääses ... rohkem pätse aga seekord liimile ei läinud.
Kokkuvõttes jäi kalapüügi maavõistluse esimese päeva seis 58-14. Ummi hoidis üldse vormi homseks ja väga puuri kulutada ei tahtnud. Tõnul üks latikalips ka sekka hüppas. Jääpüügi tunde saime kätte küll. Aga me homme järgmisel järvel alles püüame
Teine päev - Nõuni järv, 27. detsember 2014
Õhtune saun andis järgmise päeva plaaniks Nõuni järve. Mina seal korra talvel käinud, teiste jaoks täiesti uus veekogu. Kala seal peaks olema ja Marguse käest saab kindlasti ka mingeid juhtnööre. Plaan koos, võtsime hommikul kell pool üheksa suuna Tartust Otepää peale.
Margus ja Tamur olid meil lautade juures vastas, et meile parimate ahvenakohtade kaart lumele joonistada. Veekogu põhjareljeef selgeks tehtud suundusime järvele.
Ilm pilves ja mõni kraad külma. Vastikult tugev lääne tuul tõotas kõvasti püügipiirkondade valikut ahendada. Tuulest lähtuvalt alustasimegi poolsaare kaldaalustest kohtadest, liikudes äärt pidi keskjärve suunas.Margus ja Tamur olid meil lautade juures vastas, et meile parimate ahvenakohtade kaart lumele joonistada. Veekogu põhjareljeef selgeks tehtud suundusime järvele.
Jääd Nõunil pea poole vähem kui Vasknas. Lisaks kerge veekiht jää ja lume vahel. Nii, et matkasaabastega vennad varsti virisema hakkasid. Leidsime siiski pisut kuivema paiga ja alustasime püüki. Mina ja Tõnn mõllitama, Urmas tirgutama.
Kolm esimest auku ei andnud elumärki. Neljandas läks särjeks kätte ära ja nii sai peagi unnad sisse pandud. Ma kulgesin vaikselt edasi, samas kui teised vanade paikade peale pidama jäid. Särg, särg, ahvenapunn... Paar sajagrammist ahvenat ka sekka, kuid suuri pätse ei tundunud kodus olevat.
Sel ajal kui ma kondasin ringi, maadles Tõnu poole kilose latikaga. Augus ära pudistas. Latika ootuses nad nii pikalt paigale olid jäänudki. Minu otsimised piirnesid poolsaare tipuga - sealt edasi ei kippunud minema. Jõhker tuul jahutas nurga taga keha ruttu maha ja kuna kala siin ka pisike, siis suuna soojematesse paikadesse tagasi võtsin. Teiste juurde seltsi...
Mingi hetk lõuna paiku esimene unnalipp ennast välgatas. Asja uurimine andis tulemuseks lutsutatud särje. Lükkasin sama kala uuesti põhjapeale ujuma ja hetk hiljem uuesti lipp püsti. Ja loomulikult polnud kedagi otsas. Hankisin siis ruttu ühe ahvenapunni ja vahetasin särje välja. Kulus vast viis minutit, kui kolmas kord lipp püsti. Paar meetrit tamiili kadus poolilt ja peagi nii 45cm havipunn august välja ronis. Urmas läks seda mõnest eemalolevast august alla laskma...
... Tund aega hiljem venitas Urmas oma unnakalaga havi välja. Hmm, kalal pikkust enamvähem sama palju, võibolla sent rohkem. Kõht natuke suurem, aga ... me Tõnuga arvame, et küllap Urmas selle minu haugi võttis, toppis talle paar ahvenat kurku, venitas natuke näpitsatega ja pani enda konksu otsas jääauku likku... et see siis uuesti enda kala sildi all välja tõmmata
Pealelõunal mängisin erinevaid kirpe läbi - kuldne, pronksjas, väike punane, suurem punane... Võtt oli lahja ja sort endine. Haug vaikis sootuks.
Poole neljast panime asjad kokku ja kolisime autosse sooja. Maavõistluse seis jäi sedapuhku 30:9.
Tundub, et meil nende jõulutuuridega mingi needus peal - pole kordagi korraliku saaki saanud, ei saanud ka nüüd. Vast järgmine kord.
Raini kalablogi arhiiv asub:
http://rainfishinglife.blogspot.com/
28.12.2014
29.12.2014 22:26
0
0
väga viis.
02.01.2015 20:22
0
0
Mnjah, vaatasin täna õhtul kuuvalguses kõrgele tõusnud Vigala jõge, mis on poolenisti kaetud jääga, kuid ei kanna. Tonkatada ka ei saa. Lõuna Eestis aga jää ilmselt endiselt alles ja sealsetel kalameestel elu nagu lust ning lillepidu. Kas sellist talve me tahtsimegi
