Ma just avastasin et see süsteem ei teeni nüüd küll enam ausa merekultuuri austava inimese huve.
Lõppkokkuvõttes ostetakse suurkorporatiividega viimnegi ühtekokku, noh nagu vanasti, nõuka ajal. Lõpuks on kõik kolhoosi oma. Aga ei tänapäeval erine, asetseb see ettevõte täpselt samas kohas, samas hoones ja põllul, nimeks on vaid farm, püsib ülal kõigi maksudest kinnipeetud ja toetuste näol laiali jagatud papi najal, kuid tagasiteeniva ja kasumi, saab juhtiv erasektor, eraettevõttest, ning riik, maaude näol.
Nagu ikka kombeks eestlasele, iga viimne on võllas, et iga ainus oleks tõllas. Muideks. Leidub veel diskriminieeriv faktor.
Kui kodanik on sattunud eluraskustesse, ütleme, et tal rakendatud peale ärikeeld, kohtutäituri piirangud või jaaa nii edasi....
Mis on tema väljapääsu võimalused, tahaks tööd teha, teenida, siluda. Aga ei saa, ei lubatagi