Siiavõrgu rakendamine

4 ja parajalt lõtv kaar jäta siis lina vetrub paremini ja saagid paremad.

Tee seliste rakendused kindlasti pinedega mitte otse linale. Linnavurle poolt mainitud põhjusel

Sa arrar võiksid oma kontakti jätta kui müüd ka neid võrke.

Arrar - täpselt minu arusaam korralikust võrgust, ilus töö, olen kindel et need võrgud püüavad
Ise olen laisk ja lohakas, suvila naabrimees teeb mulle, pole viitsinud ise asjaga tegeleda. Pole kah elus ühtki võrku ostnud poest, küll aga hulka materjali meistrile viinud.

Ma panin ülemise nööri ka pinedega, aga alumise igast silmast kinni. Põhjus lihtlabane - jääb vähem põhja kinni.

Junn - see põhilise püügikoha põhjast loomulikult oleneb. Kui kipub kinni jääma siis muidugi selline rakendus parem. Kuigi, minumeelest siis ju triiv peab olema kui pinedega rohkem kinni jääb? Aga triivida võib ka sisselastes, see selge. Ise olen veendunud et kõige paremini püüavad käbadega ja rõngastega võrgud. Rõngas ei võta põhjaadru kaasa ja meiekandi tüütu külaline lest ka harvem satub - see ka hea. Aga kui roikasse või terava kivi taha jääb siis muidugi kärr ja kaputt. Kusjuures käba-rõngas võrguga on ka oluliselt rohkem jama, kui üksi paadiga käin siis neid ei kasuta. Mis ülemisse selisesse puutub siis tundub et sisse punutud korkidega õõtsub ikka paremini kui ühtlaselt ujuva nööriga aga noh, see on selline kord suvel sooja veega kõrval ujudes-sukeldudes jäänud mulje ja oli laine ka, vaikse veega vast polegi see oluline. Eks ikka iga vesi erinev ja vastavalt oludele ka rakendus teha vaja, müts maha nende ees kes veel viitsivad mõttega püüda mitte lahmida. Kõige sitem kalamees on minumeelest see kes kvaliteedile kvantiteeti eelistab ja hoopis lubatust rohkem suvapüünist vette ajab, kehtib nii harrastaja kui poolprohvi-pärisprohvi kohta.

Just nimelt triivi pärast. Kui üksi käid ja vedamisel on küljetuul ja praktilist võrkumööda tirid paati edasi, siis väiksemate kivide taha pinedega alumine pael kogu aeg takerdub. Vahel käristad meetrite viisi lahti. Igast silmast rakendatud pael libiseb kergemini üle kivide!
Kõige sitem variant, kui tirid paela kivi alt läbi ja siuke mehepea suurune kamok hakkab võrgu sees kaasa veerema. Teha pole midagi, vea kuni üle võrgu otsa veereb ja pärast on võrk poolest kõrgusest terves pikkuses poolpuru!

Jeap, sama kogemus olemas. Hüljes on kivi kõrval poisike, teeb ainult meetri-paar auku, kui sedagi. Ma seda võrkumööda tirimist samamoodi teen, mõned aastad tagasi prohvil abiks käies nägin ja nüüd harjumuseks saanud. Eks võrk kulu rutem muidugi aga plusse palju, saab üksi käia just. Võrk jadasse, märgid otstesse, kaldaäärest pootshaagiga üks tõuge, siis mootor käima ja 1 min jada sees. Mul ainult see harrastaja luba, kolme võrguga käin ja ega see säästetud aeg ole miskit suur nr aga kui koos semuga (tal 20 v load) siis ikka ajasääst sedasi suur.

Nojah, nende vääriskalade võrkudega madalas on üksi pisut jama jah, kuigi aastaid nii käisin. Lestavõrgul sügavast on asi lihtsam. Lipp üle parda, siis kivi, kui kivi põhjas, siis punn põhja ja kümme 70 meetrist võrku on mõne minutiga sees. Välja tirides ka nurk suurem ja sügaval tasasem põhi!
Ega ma tegelikult juba 8 aastat enam võrke pole merre pannud. Kiibitsen siin vanast rasvastt!

arrar, kas selle puki valmistasid ise ?

unustasin kõige tähtsama-siiale tamiili läbimõõt 0,15-0,18 mm ,mitte rohkem sest siig on hea nägemisega.

arrar, saatsin meili.
linnavurle, plaan oligi kasutada 0,15mm läbimõõduga.

Roostevabast ui on asi mida ma pole oma silmaga näinudki. Olid vene ajal küll uid mis olid muidu plastist, ainult pulk oli metallist. Justkui meenub et see ikka roostetas... aga täpselt ei mäleta. Olid ka täispuidust uid, neid mäletan küll ja mitte muuseumist vaid tööriistana naabrimehe käes. Tänapäeval tal ikka plastist kõik.

http://www.youtube.com/watch?v=OQRB5YixVos teine osa eelnevale. Puruvana, tahtsin just sama linki siia panna

Millist koefitsenti kasutate lesta ja ahvena püügiks.

vanasti püüti kaproon võrkudega kõrgusega 1,5m,nüüd püütakse tamiilidega ja kõrgus on enamasti 1,8m. Võrgu rakendus koefitsendid on aga sarnased,kas võrgu keskosa ei jää kuidagi ebamääraselt.Tundub et tähtsam on ujuv ja raskusnööri valik. On kellelgi soovitusi või arvamusi selle kohta

Ei te koefitsentidest midagi, aga vanakooli iidlaste siiavõrgud on rakendatud nagu Arrar'i lestavõrgud ehk siis 60 m linast saab nii 22-23 m võrgu. Mida rohkem on võrk kokku rakendatud seda paremini püüab. Lestavõrgud rakendatakse veel ca 1/3 võrra rohkem kokku. Tinapael peaks olema nii kerge kui võimalik, samuti ülemine selis, kuna mida pingumale me lina seliste vahele veame seda viletsamalt võrk püüab. Nõrga kandega võrgu häda on aga see, et muda võtab samuti hästi

forelli-lõhe võrgu kohta oskad nõu anda ? Mis rakendus kõige parem oleks? SIlmaks nt. 55

Nii pretensioonikas väide,et torkab kohe silma
Kirjelda parem vähe ingeelu,naela otsas äi püia noist üksi,olgu koolkond vai võrguniit mis tahes.

See kena kui püüab hästi ja ise rahul.Lihtsalt vaatasin pildialbumis neile otsa,tõsiselt korralik töö.Aga midagi sellist otse küll silma ei hakanud,mis võiks neid kordades eristada. Siiavõrke on aretatud aastasadu ja kui keegi väidab, et nüüd kuldlõige leitud,siis olekski huvitav-milles point?

Vaevalt et sellist imevõrku nüüd olemas on. Eks ikka kohalikesse oludesse teatud tingimustel sobivad võrgud. Kandvus-ujuvus-hõljuvus ja materjalid - lina jämedus-nähtuvus-materjal ja kõik muu rolli mängivad.
Ma lapsepõlvest mäletan kuidas naabrionu alati paati tõsise plastvanni täie võrke võttis, sealt siis valiti - see läheb, see mitte, see sinna kohta. Pea pooled võrgud tulid kuivalt tagasi. Võrku pandi mere järgi, sellist jadade sissetulistamist nagu tänapäeval ei tehtud.
Kes see viitsis nende käbade ja rõngastega tühja jamada, see oli suur töö. Pandi niipalju kui oli vaja ja selliseid mis antud tingimustes ja kohas kogemuste põhjal püüdsid.
Eks Arrar sama teeb, tore et veel viitsitakse.
Edu!

http://www.kalale.ee/sisu/NywwLDMsdjZydWthZWwsMQ/
Panin mõned pildid.

Kellegil mingi hea soovitus, kuidas saaks võrguselistelt keerud lihtsa vaevaga välja Sügiseti olen mööda heinapalle edasi tagasi vedanud paelu ja siis poolile kerinud. Selliste ilmadega ajaks keldris paelad sirgeks