Hei!
Jagage tarkust ja kogmusi merel seoses tuulega ja võrkude panemisega, et mis pidi oleks mõistlikum võrku panna kaldaga risti või parelleelselt, kui kaugele kaldast mis aasta ajal võrku panna. Kuidas tuulga asi on, et mis tuul toob kala kaldale lähemale ja mis tuul ei ole hea ja üleüldse mis seondub mere, võrkude, tuule ja ilmaga merel. Kuna olen ise sellel alal natukene vähe kognud siis polks paha kui teadjamad mehed oma tarkusi jagavad. Ütleme nii et võrke oskan kenasti sisse lasta ja nendega majandada. Aga alati tasub tarkust juurde koguda.
Tibake, kahjuks võrgutamist siin foorumis sügaval põlu all hoitakse ja harva kui keegi midagigi pajatab. Kindlalt ühest vastust sinu küsimustele ei ole mina ca 15a jooksul leidnud.
Hei.Kirjutan lihtsalt oma ca5 aastasest hobivõrgulkäimise kogemustest kahlamis meetodil Saaremaal.Kuna meri on ümberringi siis võimalik võrku lasta suht iga tuulega(mõõduka) erinevasse ilmakaarde.Peamiseks kalastuskohaks Põhja Saaremaa ja eesmärk punase püüdmine.
Kasutan multimonofiil võrke 12/4, silmaga 55 - 65mm, H-1.2m.Püügiaeg lähtuvalt sept.lõpp,oktoobri algus- apr.lõpp.
Üldiselt mingeid kindlaid rusikareegleid ei järgi.Proovin tihtipeale uusi kohti ja ilmade kombinatsioone.Pean ka päevikut, mis tuulega kala saadud, vee temp, kuus faasid, veetaseme kõrgus.Võrku laskma minnes jälgin enamasti lääne tuule mängimist, mõjutab palju veetaseme tõusu ja langust.Piiripeale ei tasu panna võrke kui tuul läänest.Muude mõõduka tuultega on veetaseme kõikumist vähem.
Kala olen siiani saanud kõikidest ilmaakartest puhuvate tuultega.5 m/s on merel juba korralik, jänes peal.Tasub otsida nurgatagusemaid kohti tihtipeale.Kokkuvõtlikult lääne tuulega kõige enam punast saadud.Võrgulaskmismeetod on minul kaldalt (põlvekõrguselt) diagonaalis merele ja rinna kõrguseni(jätan alati varu ka).Liini laotan lainele otse vastu.Kala on saadud ka risti laskmisel.
Edu on toonud ka paraleelselt kaldaga laskmine.Võta kinni kus loogiga siin peitub.Enamus kalad saadud .0.5- 1.0 meetri veest, ehk punane ronib suht madalasse.Võrgud laotan suurte kivide vahele kergelt lainetades meetodil, mitte täis pingul.Kõik siin kiirvisioonis kirjutades olen saanud palju paska, mõned räbaldunud võrgud, meeletuid puhastemistunde lisaks.Aga hobi seda väärt.Talveti kui jääolud lubavad, käin jää alt püüdmas.Kogu seda asja kokkuvõtvalt olen palju õppinud endalt, teistelt ja omajagu on veel õppida kindlasti.Tark ei torma, jälgi ilma, tee märkmeid kõiksugu ja planeeri ja otsusta.Õpi vigadest ja soovitan KINDLALT päästevesti kasutatda, väga ebameeldiv kuid siiski.Se võrdub samaga kui helkur pimedal ajal !Kogu se hobi ja kulutatud tunnid on igati väärt.Hoia loodust ja tasu võrguloa eest.
Väärt jutt, just sellist vastust ma soovisingi saada. Väga hea ja asjalik lugemine! Suur tänu ja palju edu! Ps. Ikka alati vestiga ja loaga. Luba maksab ju kopika ja ühel kalamehel peab olema ka vest!
Tegelikkuses on tuulel kohati üpridlisuur mõju kalale, kuid, kõike lahti kirjutada ei jõua. On rusikareegleid- idatuul langetab vett, viib jala madalast sügavamale ja paneb osades püügurajoonides ka pasa põhjas liikuma, selle aga tassib püüstesse. Edel ja lääs tõstavad vett, lüües kala madalasse aga ka laiali. Üldjuhul on edelatormid just kõige laastavad. Põhjakaaretuuled pole just kõige kalatoovamad, eriti loodetuul. Põhilised kalatuuled on lõuna kaare. Räägin üldises mõttes, ei pruugi olla kõigi püügiikohtadega üks.
Püügile pannes tasuks vaadata vaid seda et kui lubab veidi tugevamat tuult siis tuulesuunaga pikki lasta. Muidu pole eriti vahet, näiteks ahvena püügil.