Kuidas alustada?

Õngepüük, landiga püük, feederõng ja lisaks veel variante, missugusega tegeleda soovid?

Ma arvan, et kõige lihtsamaga, millega saab söödavat kala? Ja sealt siis edasi areneda?

Söödavat kala saad kõige lihtsamalt poest või võrguga sel juhul on päris raske nõu anda

Mina olen arvamisel, et kõik kalad on zöödavad, mis Eestis kinni on püütud.
Kui tahad pirtsutada, siis püüa keelu all olevaid ja maitsvaid kalu.

Soovitan lugeda keila jõe teemat sealt annab välja nokkida palju teadmisi ja kui vaja saad vanemalt ja kogenud kalamehelt ka nõu küsida sealt mis käsikaga püüki puudutab!

No ma eeldan, et õngega, landiga ja feederiga ei ole algajal sama lihtne püüda? Mõni püüdmis viis on ikka lihtsam? Nagu basic level 1 võtaks ette ja sealt jõuab edasi liikuda?

No hea küll, küsime teistpidi, kas on mingi eelistatav püügipiirkond st kuskandis on soov kalastada?

Pärit olen Tallinnast, kuid harjumaa piires vist ei ole väga suur probleem liikuda.

Ok siis jäävad meri, pirita jõgi, paunküla (see küll vist poolkuiv). Ise pole harjumaaga kursis, aga näiteks Vobla poest võid nõu küsida. Kuidas sa üldse tead, et tahad kala püüda? Küsin seepärast, et on näha, et sa ei tea asjast üldse midagi. Kõige lihtsam oleks mõne oskajaga koos kalale minna.

 Tiskre oja , kummaline küll , aga juba umbes kuu aega on seal pidevalt kalastajad liikumas , kas kala saadakse pole teada.

Õnge ja feedri jaoks on praegu juba veidi kehv aeg, hooaeg on lõppemas. Landipüügil võib veel tegusid teha ja talvel on tulemas jääpüügi hooaeg. Lestapüük merest tonkaga on veel sügisel samuti täies hoos. Võin sind kokku viia eesti tippudega nii õnge-, feedri-, kui landipüügis kui huvi on, aga ma arvan, et päris õpetust jagatakse raha eest, keegi ei taha niisama aega raisata. Lihtsaim on esialgu mõne tuttava kalamehega kaasa minna.

Esimeseks kalaks lesta püüdmine keeruliseks ei jää? Ja kus ja mida landiga püüda saab üldse? Maa pealt siis (paati rentida ei sooviks).

Lesta püük on kõige lihtsam, landiga kaldalt võid harjumaal meriforelli püüda ja 5 aastat mitte ühtegi kala saada. Sa alustad üldse valest otsast, ehk peaksid endale enne veidi teooriat selgeks tegena, st kindlaks tegema mida üldse püüda tahad. Praegu taandub su küsimus umbes selliseks, et kus on kõige parem kalapood. Kui sa tahad tõesti kala püüda ja 5 aastat nullitamist vahele jätta, siis tasub otsida proffide nõuandeid. Niimoodi et lähed poodi, ostad varustuse ja hakkad kohe kala saama, on võimatu, kiiremini saad lenduriks õppida.

 Ehk sobib alustada kuskil kail , näiteks Linnahall , Katariina kai , Merivälja muul , Pirita jõgi ,  kui veab , siis mudil või räim saagiks , tonkaga lest .

Tozziga ei ole mina absoluutselt nõus. Ludvard räägib juba õiget juttu. Ja just nagu sa Siim juba tegid, nii ongi õige, ehk käsikas pihku, ussid kaasa ja suvalise veekogu äärde katsetama. Seal hakkadki ise proovima ja katsetama, küll hakkab ka midagi tulema. Valida võid sellise koha, kus käiaid veelgi, nii saad nendega lobisemisel või kõrvalt vaatamisel üht-teist kõrva taha panna, ära karda küsida, kui oled normaalne mees, siis usu, suur jagu kalamehi on väga muhedad tüübid ja valmis rääkima küll, kui päris lolle küsimusi ei esita. Kui sul leidub olema mõni sõber kalamees, siis mine temaga kaasa ja õpid veel kiiremini. Samuti on esimeste kalapüükidega täiesti ok minna kasvõi ka näiteks suvalise kohaliku tiigi kaldale, kus kokre ringi ujub, saad üsna kindlalt miskit kätte ja sellega koos ka selle feelingu, siis saad ka teada, kas tahad edasi minna või mitte, meeldis või tundub ikkagi igav ja pointless tegevus. 
Kui alustuseks valid tozzi soovitatud lesta-tonka-feedri-spinna vms asju, siis kulutad esiteks juba varustusele parasjagu pappi ja pead loomulikult üksjagu kogemusi olema juba kogunud, sest seal on teadmisi tarvis ja kirg on see, mis nendeni viib. Seda aga, kas sul on kirge, sellest pead enne ise aru saama.
See on vaid minu arvamus. Aa, ja kalapüügis on ikkagi vaid üks kindel reegel, “kes käib, see saab!”, muu on kõik kellegi uskumus, seega, konks näppu!

Tozziga täitsa nõus,kui saaksid kaasa minna mõne võistlus õngitsejaga ja siis saad põhitõed kohe selgeks.Pole mõtet ise jalgratast leiutama mõtet hakata ja kala hakkad samuti saama rohkem nendest kes ise aretanud juba 20 aastat ja pole kuhugi jõudnud.Samuti siis saad aru millist elementaarset varustust vaja ja jäävad mõttetud kulutused ära.Netist paljusid õppe materjale ei maksaks väga tõepähe võtta.

10 aastaselt võid jah 20 aastat veel harjutada, pealegi ei tea sa ju, kas üldse viitsid kala püüda või viskad õnge nurka peale kolmadat korda. Ma toon sulle ühe lihtsa näite ka, lähed Hiiumaale puhkama ja oled kuulnud, et püütakse sadamatest ahvenat. Muretsed omale igasugust varustust, aga kohapeal ei saa ühtegi kala, kuigi kõrval mees saab iga viskega. Juurde kohapealt midagi enam ei saa, jäädki lolli näoga vahtima. Kas oleks võinud enne paar päeva asja uurida ja muretseda sobiv varustus ning uurida püügitehnikat või mitte?

Eks mingi raha pead alguses ikka investeerima, see nagu paratamatu. Aga kui tahad Tallinnas ja kiirelt-lihtsalt mingit kala saada, mine kalastuspoodi (nt Voblasse ) ja kysi endale 1 lestapüügi põhjaõng ja 1 räimerakendus. Nendega linnahalli kai peal  sebides miskit söödavat saad ikka kätte, seal on kõrval normaalse ilma puhul targemaid ka, kellelt nõu küsida.

Viimane kord läks suurem osa püüdjaid minema kuna kala ei võtvat, samas oli mul paari viimase aasta parim saak, kuigi püüan jigiga ainult paar korda aastas. Väike karp kummilante ja üks ritv ja rull, kogu lugu.

Tallinnast 50km raadiuses ei ole kala....

Keio arvab teisiti näiteks, et Tallinnast üle 50km pole üldse mõtet kaugemale sõita

Vahel peab 60km kaugusele ka minema, kui suur latu lähemal pirtsutab Aga jah, ma ikka suht harva kaugemale satun, sel aastal olen spinnatama hakanud rohkem, siis ikka on juhtunud (koha, haug merest), muude kalade järgi nagu pole vajadust sõita.

Siim, vaata foorumis on allpool teema "merikapyygi kalagiiditeenus", tehakse sulle puust ja punaseks, kuidas punast kala püüda

Kalagiiditeenused tunduvad nii kallid, et ei kujuta ette, kas tasub alguses nullist minna giidi poole jutule. Mõnel lehel on hinnad välja toodud 200+ €. Pärast ei meeldigi see püügiviis või viskab kalal käimine üle, siis maha visatud raha. Enne tahaks ikka oma esimesed kalad välja pusida ja mingi tasemegi saavutada.

Tõsist kalamehest tuttavat ka pole. Pigem sellised, et võtaks alkoholi kaasa ja läheks "kalale". See kas õng sai kaasa, on juba teise järguline.

Mine koos mudilakunniga rakule. Seal õngitsetavat kala ikka ujub.

Viimane soovitus on mõistlik. Saad kogenud kalamehega koos püüda ja kala on seal kah. Mudilakunn saab koguaeg sealt kala ju

Ma katsun siia ühe vähe teistmoodi jutu kirjutada. Ei pruugi kõigi kohta kehtida, aga võiks arvestada. Kalalpüük on selline, no nagu armastatakse öelda, kvaliteet aeg. Jälle, kellele kuidas, mõni võtab nagu tööd. Niisiis, mis on sinu jaoks kvaliteet aeg? Istuda rahus kuskil jõekäärus, sööta sitikaid satikaid, jõllata tunde korki, nautida vaikust ja rõõmustada tabatud saagi üle? Või taluda enda ümber kisa ja kära, iga võtu peale kohale tormanute targutamist kuulata, igale uuele tulijale vastata, et nihuijaa ne klujot jne? Mõtle, kumba eelistad. Kui rahu ja vaikust, siis sa õngega kala ei saa. Esialgu küll mitte, võid kindel olla. Sest seal kala pole, kus pole kalamehi. Mingitest ogalikest ei räägi. Kui seltskond meeldib, siis ongi lihtne, lähed kohale ja vaatad, kuda asjad käivad. Minule kolhoos ja nn laulupidu ei meeldi, ei armasta seda õla ja ühtekuuluvus tunnet, seepärast alustasin spinninguga ja õng on siiani kasutust leidnud ikka väga harva. Spinnaga oled sa vaba mees liikuma kuhu iganes, õngega on see vähe keerulisem. No sellist kiiret koha muutmist pean silmas. Ja sooja saad ja sääsed ei söö nii isuga, kui liigud. Vot selline jutt sai.

4 pisikest "särga/ahvenat" annab hea leeme, kui korralikult läbi keeta.
Lugedes siinseid kommentaare pakun,et pingutatakse abiga ja nõuaannetega vägagi üle.
Üldjuhul pole aga söögikala püüdmiseks vaja erilisi kulutusi teha.
Ridva saad sarapuu võsast lõigatud kaikast, tamiili leiad iga veekogu äärest,korgi teed tamme/männikoorest, konksu keerad traadist või võtad mõne kõvera naela.Kala saab püüda ka ilma tina panemata.Teoreetiliselt.
Vihmaussi leiad maa seest(Hoidu siinsetest ööussi ärikatest.Need on wereIMEjad.).
Mine suvalise tiigi äärde ja kaku kokre.Hapukoorega praeahjus väga hää.
Ära unusta ka sibulat lisamast.See om tervisele tulevikus hää.
 

Õngitsedes on vägagi võimalik rahu ja vaikust nautida. Ronid mõne järve äärde ja otsid mingi koha ja muudkui leotad oma ussikesi. Ma ei tea, kuidas pääliina kandis on, kuid mulgimaal on küllalt kohti, kus rahulikult õnge leotada. Ja kui viitsimist natuke putsr segada, siis võib, peale särgede, ka latikaid-linaskeid saada.

Putsr=putru

Kui mina esimese särg/ahvena kätte saaks,siis topiks ta shampuse korgiga varustatud elussöödaõnge OTSa.Selle rakendusega on võimalik saada ka suuri ja väga suuri limakolle.Märksa suurem amps!
Tagantjärgi mõeldes, ma ise algajana enam nende asjadega ei jamaks, vaid kohe keskenduks sporttonkadele(kui tühja kõhu pärast kala püüaks).
Lubatud jõgedes, 3 rakendusega.Pikemalt sellest ei julge rääkida.Paljud saavad pahaseks.Märksa soodsam püük varustuse poolest ja ka söögikala saab rohkem.
Kuigi maitselt ta klass alla, kui valge kala.

See punane on rämps jah. A noh...näljaga kõlbab kah

No kala kõrvale ikka valge ja liha kõrvale punane.

Kõik pakutud  variandid on õigedaga,kui see TÕBI külge jääb,siis on see ravimatu Tahan öelda,et viibid enamuse vabast ajast looduse rüpes ja elad kaua-kaua ning,kui MAA  pealt ära kolid veel parematele jahimaadel(kalavetele),siis pannakse sulle veel  kõige armsam ÕNG ka kaasa Nagu juba öeldud,sinna on pikk tee KIVID KOTTI

viskad kaikka sisse ja mediteerid,mediteerid,mediteerid ja kui mediteeritud lähed südamerahus koju.

Enne lööd kaika vihaga põlvel pooleks.

Kalapüük on nagu joomarlus- esimesed pitsid on kibedad, süda läigib ja pohmell takka otsa. Harjutamine teeb meistriks ja edasi hakkab järjest libedamini minema. Varem vai hiljem tekib sõltuvus, käed hakkavad värisema kui kohe kalale ei saa. Enamik palgast kulub uiemate püügividinate soetamiseks. Järjest vähem jääb aega pere, töö ja ümbritseva ilma tarbeks. Meeles mõlgub vaid see, millal saaks järgmise püügidoosi, millal saaks uue kala, mis jämem kui varasemad. Klassikaline narkomaani allakäik. Väga vähesed tulevad sellest saatanlikust pahest enam-vähem tervetena normaalsesse ühiskonda tagasi. Ehk enne kui alustada, tuleks iseendale vastata küsimusele-kuidas lõpetada?
 

See on jumala tõsi, peale üle-eelmist talve lubasin endale, et niimoodi hulluks enam ei lähe kalapüügiga, õnneks eelmine aasta suurt ahvenat enam polnud.

https://www.youtube.com/watch?v=kI7t7oT4Cls
Haigus jah,tagajärjed kohutavad.

Muda,sa pole jakuutias käind ju

Siim, ma soovitaks sul haarata oma viba ja minna Pirita jõele kalale. Kindlasti võta kaasa sai, seda pudista vette, et viidikas tuleks kohale. Viidikat igal pool Pirita jões ja igal ajal. Viidikas jäta konksu otsa, pane sügavamaks ja proovi ahvenat haugi, neid sul kõige tõenäolisem praegusel ajal saada. Viidikas on elavam ja äratab palju rohkem huvi kui vihmauss, sellega võid järgmise päeva õhtuni oodata, ilma et midagi võtaks. Kui kork läheb kiiresti vee alla, siis on üldjuhul haug ja siis haagi kohe kui võtab, siis üldjuhul konks jääb haugile mokka kinni ja ei näri läbi. Kui vaikselt uputab korki, siis ahven ja lase tal nämmutada. See minumeelest algatuseks paras püük, neid niššipüüke spetsialistidega jõuad tulevikus proovida, a la ahven Peipsist või meriforell. Muide Pirita jõkke tuleb väga palju ahvenat sisse merest ja Ülemiste järvest. Ise tänavu isegi üle kilose ahvena saanud, küll aga väikese ahvenaga. Haugi tänavu vähem..kui suurvett pole old, siis ta eriti ei liigu.