Tere!
Algaja on veidi hädas. Ei saa kuidagi paati õigesti vee peal liikuma.
Paadiks on 3,3 meetrine ilma kiiluta PVC. Selline, millel põhja tugevduseks viis 24cm laiust vineeritükki, mis ristipidi paadipõhjas olevatesse aasadesse pistetakse.
Mootor on 3,5 Mercury. Loomulikult on see liiga jõuetu, et sellist paati koos paadisistujatega liigutada, aga põhiprobleem pole vist ikka mootoris.
Katse nr. 1. Kaks inimest paadis. Kiirust polnud mõtet mõõta. Paat istub sügaval vees, lained tekivad võimsad. Mootor on alles sissesõitmise järgus, sellepärast väga ei koorma. Aga kui vähegi kiirust tekib, hakkab kruvi justkui tühja lööma. Ma ei tea, kas see väljend on õige. Mootori pöörded hüppavad järsku üles, samas paat jääb nagu kännu taha. Sõit siis niimoodi kulgeski, et vaikselt gaasiga meelitades kiirust koguda, kuni tekib tuntav jõnksumine ja siis gaasi veidi järele anda.
Kodus mõõtsin kavitatsiooniplaadi kõrgust, see oli 7cm allpool paadi põhja. Seda on muidugi palju, aga loogika ütleb, et mida sügavamal vees, seda väiksem on võimalus, et kruvi õhku satub.
Katse nr. 2. Üks inimene paadis. Kiirus on kuni 14 km/h, siis tekib jälle tuttav tõmblemine.
Katse nr. 3. Sain tuttavalt proovimiseks 6hj Yamaha. Kiirusel 14 km/h tõusis paat glissi ja läks kuni kiiruseni 24 km/h. Seda küll ainult peegelsiledal veel. Minimaalse lainevirvenduse puhul algas jälle tuttav jõnksutamine ja paat glissi ei läinud.
Katse nr. 4. Tegin paadile vineerist kõva põhja. Neljast vineerplaadist, mis katab täielikult põhja ära. Ja sileda vee peal sain paar korda 3,5 hj Mercuryga paadi glissi. Max kiiruseks sain 21 km/h. Enamus ajast käis ikka sama jant, Kiiruse kogumisel hüppavad pöörded järsku üles ja paat jääb seisma.
Katse nr 5 saab toimuma täna. Panin vineerpõhja ja paadi enda põhja vahele täispuhutava madratsi, pumpasin selle ja paadi täis. Paadi põhi, mis enne oli kortsus ja lõtv nagu penskari kõhunahk, on nüüd ilusti allapoole kumer ja pingul. See võib olla küll rumal mõte, aga ehk on kogu jama ikkagi paadi alla sattuvas õhus.