Rääkige mulle sellest palun, mis seal viimastel aastatel toimunud on. Veetsin seal nii paarkümmend suve, kuni viisteist aastat tagasi. Siis oli seal kala palju. Kuidas on seis nüüd?
Nojah, karpi ega muud kala seal tõesti enam niipalju ei ole nagu Sa teise teema all kirjeldasd. Ise olen käinud seal viimased kümme aastat suviti mõned korrad aastas. Põhiliselt olen spinninguga püüdnud, kusjuures esimene kala, mis ma sealt spinninguga sain oli 1,6 kg turb, ahvenat ja haugi on seal minu aravtes päris normaalselt. Ahvenat on muidugi kõige mõtekam seal lepamaimuga püüda. Õngega on tavalised särg, ahven ja roosärg. Linaskit ja latikat on seal ka kuid, mina ei ole veel õngega neid trehvand. Ei ole spetsiaalselt neid püüdnud ka. Aga röövpüüdjad on jah seal päris tõsine probleem, õnneks on kuulda olnud, et keskkonnakaitse on viimasel ajal sinna ka jõudnud.
doktor: ma nägin seal, kuidas linask kudes. See oli ilus pilt. Ja nagu needus, endal pole õnnestunud ühtki kunagi tabada. Vist üks vähestest levinud püügikaladest Eestis keda pole õngega püüd.
Sealt allavoolu kuivati alt sain oma elu esimese kala 400gr. särje olin siis kolmene - nuuks... memorys. Taat aitas veel kaldale tõsta. Aasta oli 1970. Siis oli Kamalis veel puust sild. Tammi alt püüti õhtuti(mitte öösiti) õngega angerjat.
jään ikkagi oma teise teema all avaldatud arvamuse juurde, Kamali paisjärv ei ole Halliste jõel, vaid Tõlla ojal, mis pärast järvest väljumist Sosi sillast ülalpool suubub Halliste jõkke. Järv ise muidu igati timm. Vaatamata kohalike ja külalisesinejate igakevadisele-suvisele võrgutamisele järves korralikult haugi ja linaskit. Sovhoosi poolt kunagi sisselastud karpidest pole tõenäoliselt suurt midagi enam järgi (kui siis, ainult vahest harva mõni hiiglasuur auk mõnes võrgilinas) ju on järve allalaskmiste ajal välja püütud, või sääred teind. Ise kasvasin ja elasin kunagi Tihemetsas (nüüd juba päris pikka aega Tartus) ja omal ajal sai Kamalis päris tihti spinnaga haugi käidud püüdmas. Päris tore oli suve teises pooles ka paisu alt hangitud lepamaimudega ahvenat püüda (selline ahvenapüük eeldas trossi kasutamist, sest päris sage võtja oli haug). Viimased 3-4 a pole sinnakanti enam asja olnud, aegajalt tuttavatelt kuulen ühtteist huvitavat.
Ah jaa, jäi lisamata, et lapsepõlve särjepüügi rekordki Kamalilt pärit. Kahe tunniga 30kg särge.... ja seda jäält. Muidugi mis viga tõmmata, kui vett all meetri jagu ja kirp kordagi põhja ei jõudnud.
Kusjuures ma alles avastasin tänu jeejeele et veel üks avastamata koht lähikonnas kust kala võib saada.
ometigi ka sealkandis tattnokapõlves üsna tihti olnud.
mitte just Kamalis aga siiski...
Sul omal pole plaanis minna kontrollima?
Havisitta ikka on... linaskit, mõni allakilo latikaski... karpigi olla nähtud mõni aasta tagasi. Pisi ahvenat... ei miskit erilist... eelmisel aastal oli pidevalt võrgutajatele sinna väljakutseid... keskkonnainspektsioon sealt ka mõned keelatud püügivahendid välja kakkus...