Roosärje kohta paar küsimust

Kunagi sai püütud saiakuulikestega mis olid umbes läbimõõduga 1cm ja korraks aniisi sisse kastetud. Vette loopisin söödaks saiakoorikuid mis olid aniisiga kokku tehtud. Ja umbes 15 cm sügavuselt. ilus oli vaadata, kui roo seest tulema hakkasid suured punased uimed .
Saiakoorikute juures hakkas trall pihta....ja sinna sai ka kork sihitud.
Saak oli 4-5 tk umbes 700 gr.

Nagu üks tark mees oma raamatus soovitas(ka selle portaali kasutaja, reklaami ei taha teha), tuleb jälgida hoolega vanemate kalameeste tegevust. Nii mina siis ikka jõllitan oma tatisilmadega pidevalt kogenenumaid mehi ja eelmine aasta, Emaka ääres üks mees oma parimates aastates kakkus seda roosärge kärbsetõuguga.

Suure rooka saamiseks kasutan ise ööussi. Veidi oleks hea ka kohta sisse sööta. Sisse söötmiseks on parim kui teed seda mõnes erinevas kohas. Sest suur kala selline pirtsakas, et kui otsast keegi ää rabeleb on selle kohaga mõneks ajaks 0.

Äkki on konks liiga suur?

Ei usu, konks on vist nr 8 või 7.

7-8 ikka tõsine lahmakas

mul nr.10 ja pika varrega.

Hea sööt veel on konservmais, mida poes müüakse. Kui paar-kolm tera konksu otsa panna, siis väiksemad ka ei tülita nii palju.

Ma olen korralikke rookad viimased kaks päeva saanud konservmaisiga . Täna valasin maisi veel maiski Sensase siirupiga üle . Konks 12-14 omal . Kuu alguses sai kärbsetõuguga püütud ja tulid ainult väga väikesed .

Topka siin miskit tarka heietanud,pikalt ja pidulikult.
http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,55,1407

puruvana vast kah suure meelitamisega palgest alla läheb..

Soovitan panna nr.12 või veel väiksem konks ja särge tuleb. Sööda suhtes ta polegi nii nõudlik, uss, mais, taigen, kõik kõlbab.

Läksin täna jälle sinna järvele ja nägin VÄGA suuri särgi. Nendel on seal hea elu, sest keegi kalastamas ei käi ja haugi ka pole, nad ainukesed kalad seal. Nägin ka palju maime niiet on oodata juurde veel palju kalu. Ostsin siis nr10 konksud ja proovisin sellega. Söödaks leivapallike. Sattusin just sellisel ajal, millal kaladel oli söögiaeg. Kõik tuhnisid peaga muda sees. Aga leiva vastu polnud mingit huvi. Isegi oli nii, et kala ujus leivast nii mööda, et riivas seda, aga ei teinud ise väljagi. Kuna muut sööta kaasas polnud siis jäigi kala saamata.

muud*

Sa võta Keila jõe teemad lahti ja loe Isand Juurika jutusutusi südamlikust särjepüügist , saad kõik vastused oma küsimustele.

Soome näide on siis järgmine...soojas lahesopis v¨ttis särg ja roosärg vaheldumisi ja mida iganes.aga ainult siis kui miskit putru nats vette sa loobitud.nagu peibutis otsas ...oli särg lännu ja suur ahven platsis.
tunniga miski kåmmekond kilo ahvenat siis veest sumpa ja hiljem tagasi.roosärge umbes samapalju ja natuke särge ka.
meil ei ole viidikat ka krt nii palju...

Tamiil max 0,15 ,siis hakkad saama.Konservmais konksule,sööt põhjaligi ja ära püüa nii et visaalselt näed kalu,nemad näevad ka sind.

Ohh jahh. Ma ikka ainult maisiga ning tuleb jube ludinal. Võtab hästi päiksesepaistelise ilmaga keset päeva. Väikses emajões korjasin kilode kaupa.

saiakuul ja mais

Prossa järvel saime roosärgi maimuga, aga see oli nii 30 aastat tagasi. Viskasid elusa maimuga õnge vette ja kunagi ei teadnud, kas võtjaks oli haug, ahven või rookas. Ohh seda põnevust ja olnud aegu.

roosärg, kes pidavat olema Eesti kõige taimetoidulisem kala, võtab ühel järvel, kus aegajalt ahvenat püüan, väga edukalt pisikest pöörlevat lanti ja seda tuleb järjepidevalt ette. Landiks on Ponton 21 pronksi-kullakarva nr. 2 (Punase tänava poest). Küllap ta peab seda mingiks satikaks.

Ermistust suurim oli 1008g. ja ööuss läks loosi. Sellist 600-800 oli mitu.

Ma isek2in nr 1. pöörlevaga ahvenat püüdmas ,kuid roosärjed võtavad ahvena nina eest lanti tuleb välja ,et nad võivad ka väikseid kalu süüa

Teatud vanuses muutub või siis areneb rookas ka kiskjaks kuigi jääb ka taimetoidu peale edasi.Nii kõnelevad kalateadlased(ihtüoloogid).

v emajõest mõned vanemad mehed teda ainult väikese maimuga püüavadki....ise olen sealt pea kõik maisiga saand....

saaremaal särg nii ablas oli, et pea puhast konksu haaras, muidu sõnniku uss meeldis.

Seda on tiba naljakas lugeda jah, et särjele mingit erilist sööta vaja välja mõelda. Kui tal ikka kõht tühi on, siis ta proovib kõike hõljuvat ahmida. Minu soovitus oleks pigem kellaaega sättida kui sööda kallal vaeva näha.

to haugivana kus see väike järv asub.

järvel nimeks tuhkanna järv.

soovitan: sääsevastne