Mis kalaga tegu?

Kilone kaan.

poisid=poiseid

Tundub olevat trulling. Kunagi paarkümmend aastat tagasi oli viljandis valuoja oru ojas neid palju, samuti lepamaimu ja muid huvitavaid väikeseid kalu. Mingil põhjusel nad kõik varsti ojast kadusid, krt teab võibolla olime ise süüdi kuna neid välja püüdsime.

Peakuju järgi pakuks ka trulling. Värvus paneb tiba kahtlema, kuid on kirjutatud: "Värvus varieerub ja sobitub vastavalt ümbruskonna valgustatuse määrale, muutudes heledas heledamaks ja pimedas tumedamaks. Selg ja küljed on peamiselt pruunides toonides..."
Järveke kus püüdsime ongi sisuliselt selline tumedapõhjaline rabaauk.

Hingil mari kahvatukollane, sellel oli sees samuti, aga... midagi veel huvitavat, mis räägib hingi vastu. Nimelt: "Elab mudase põhjaga taimestikurikastes hästi läbisoojeneva madala veega kohtades. Hoidub põhja ligi. Talub väga hästi hapnikupuudust. Selleks aitab kasa sooletoru tagumine osa, mis ei seedi toitu, vaid talitleb lisahingamiselundina. Kui vingerjal tekib põhjas toitu tuhnides hapnikupuudus, siis tõuseb ta veepinnale, neelab õhku ja surub selle mööda sooletoru edasi... Kiuval olles teeb vingrjas õhku välja lastes piiksuvat häält...
Esimese fotosessiooni ajal kui teda pingile sättisin, kukkus see tegelena tõepolest piiksuma, nii et peris ää ehmatas, et väike kala sellist haledat kisa võib tekitada.
Ehk siis hoopis vingerjas?

Küsimus jääb õhku rippuma?

Pigem tundub siiski tegemist olema vingerjaga.,,Eesti NSV kalad"(1984) järgi on trullingu saba välisserv peaaegu sirgelt ,,ära lõigatud".Vingerjal on see ümmargusem.Ka triipude kirjeldus sarnaneb vingerja omale.Trulling elab kivise või liivase põhjaga voolavas vees.Vingerjas seevastu hästi mudase põhjaga veekogus.Võivat vee alanedes poole meetri sügavuses mudas paremaid päevi oodata.Tamka,minu arust selle kala kätte saamine on kõva sõna.Seda juhtuvat äärmiselt harva.Selle pärast puuduvatki kala leviku kohta ülevaade.

kalake1, Tänan vajaliku infi eest. Oleks pidanud seda kalakest veidi kaameraga valguse käes filmimima, a see tagantjärele tarkus...

ma pakuks ka , et vingerjas. Ise sain ka Lavassaare järvest ühe sel aastal.

emakala!

Emakala paraku 100% välistatud: http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,18,108

kuidas maitses?

ju siis kalake1 kirjeldus õige, trullingud elasid kiirevoolulises ojas liivasel põhjal

Väääga keeruline küsimus. Kala alles külmikus ja peab pead murdma, mida saab ühest 15 cm-sest kalajupist?
Ms, soomust ei paista tal olevat ja ujupõit kah argiselt nähtud kujul igatahes mette.

Jep. See sabauim ilus kumer, vastu valgust vaadated lausa dekoratiivne. Ja siis see vigin - need 2 fakti vingerja kasuks räägivad.

tasuks kindlasti teha nagu silmu. osa kindlastisuitsuahju,osa marinaadi, vbl isegi tükk fileed ei teeks paha. ülejäänust teeks sülti

ma olen neid suitsetanud päris head,suuremad olid aind,nii 30-40cm

Täidsa pekkis mis rariteete õngitsetaks välja . Palju õnne !!! Ma ise annaks selle eest Maarjama Risti I klassi teemetemärgi ..tglt ka . Pole kunagi miskit sellist saanud .

Tuleb tunnistada, et sihandane kalake endalegi suur üllatus. Esiti oli määratlemisega päris probleem. Huvitav ka väike fakt, et vingerjas osutus 30-ndaks kalaliigiks, mis meie vetest välja püütud. See omamoodi hobi, võimalikult erinevaid kalu püüda. Rõõm ja väike jubelei ühes.
Ahven
Angerjas
Emakala
Harjus
Haug
Hõbekoger
Jõeforell
Karp
Kiisk
Koger kuld
Latikas
Lepamaim
Lest
Linask
Luts
Meriforell
Nurg
Roosärg
Rünt
Siig
Säinas
Särg
Teib
Tint
Turb
Tõugjas
Viidikas
Vikerforell
Vimb
Vingerjas

Leidsin ühe korralikuma foto vingerjast: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/70/Misgurnus_fossilis_2009_G1.jpg/240px-Misgurnus_fossilis_2009_G1.jpg

Kunagi aastaid tagasi tatikapõlves käisin Viljandis Peetrimõisas ühes tiigis (kuld)kokresid püüdmas. Kaks või lausa kolm sellist jämeda ööussi sarnast kala tuli ühel korral konksu otsa. Ise nad trullinguteks "määrasin". Aga kui tuleb välja, et trulling hoopis vooluvett tahab, ju siis need tegelased samuti vingerjad olid. Sellised 10-15 senti pikad

aapua,aastaid tagasi,kui Kösti järve silda hakkati remontima siis lasti järv tühjaks ja ojast leiti vingerjat oli oht,et silla ehitus jääb seisma,kui nüüd mõelda,siis on isegi võimalik,et sealt tiigist nad tulid uueveski järve ja seal ojast läksid kösti...uuekal sain korra ahvena kellel oli selline alla angerja maim ära seeditud,eks ta ka siis vingerjas oli,http://fotoalbum.ee/photos/Codemasters/75620659 või oli rütn..aga sealt kandist ennemgi selliseid imelike vigureid tulnud....

Hink http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/cobtaek.jpg
Hink on kala kohta ebahariliku välimusega. Ta on pikliku, veidi paksu ja lühikest madu meenutava kehakujuga. Ta ei ole suur kala: kehapikkus on 7...14 cm ja kaal kuni 58 g. Keha näib paljana, sest soomused on väga väikesed ja ainult luubiga nähtavad. Värvus sõltub elupaigast - nimelt võib hink muuta oma värvust vastavalt veekogu põhja värvusele, kus ta parasjagu asub. Üldiselt on ta kahvatukollane (liiva värvi), ja kaetud tumepruunide laikudega. Selline maskeering teeb ta nähtamatuks, sest hink elutsebki just veekogude liivasel või savisel põhjal. Ta asustab selgeveelisi ja madalaid järvi ning aeglase vooluga jõgesid, mõnikord ka riimveelisi merelahtesid ja lahesoppe.

Trulling http://kalakoht.ee/wp-content/uploads/2010/09/trulling-260x131.jpg

Vingerjas http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/70/Misgurnus_fossilis_2009_G1.jpg/240px-Misgurnus_fossilis_2009_G1.jpg
Vingerjas on väike kollakaspruuni seljaga musta-kollasetriibuliste külgede ja pruunide uimedega 15...18 cm pikkune peenike kala. Suu juures on tal mitu paari lühikesi tumedaid jätkeid - poiseid. Saba on tal ümardunud ja meenutab päevinäinud pintslit. Isased on emastest natuke pikemad ja neil on seljauime taga rasvamügar, mille järgi on neid üpris lihtne ära tunda. Vingerjas on levinud Kesk- ja Ida-Euroopas ja Kagu-Aasias.

Vingerjad elavad soostunud kallastega jõgedes, mudaste põhjadega järvedes ning üldse on tema puhul tegemist ühe korraliku mudanäoga. On ka selge, miks. Vingerjad toituvad surusääsklaste ja teiste putukate vastsetest ja tigudest, kes valdavalt kõik mudas elutsevad. Lisaks sellele on vingerjatel palju vaenlasi: sellisest toredast suutäiest ei ütle ära keegi ja nii ei jäägi tal muud üle, kui mutta peitu pugeda.

Seoses mudaeluviisiga (väga viskoosne hapnikuvaene keskkond) on vingerjal arenenud teist järku hingamine rikkalikult veresoontega varustatud pärasoole abil. Aegajalt vingerdab vingerjas mudast pinnale õhku neelama. Seda neelamist saadab piiksuv heli, mistõttu vingerjat ka vigisejaks hüütakse. Samaaegselt laseb ta pärakust välja ka juba ärakasutatud (ärahingatud) õhumulli.

Vingerjas sigib kevadel, aprilli lõpus ja mais. Tavaliselt koevad nad samas elukeskkonnas, teinekord aga lähevad kudema üleujutatud luhtadele. Koorunud vastsed jäävad peas olevate kleepeelundite abil taimede külge peadpidi kinni ja ripuvad seal senikaua, kuni jätkub marjateras olnud rebu. Kui rebu on otsas või ka enne seda, hakkavad vastsed juba aktiivselt toitu otsima.

Et vingerjas on väga väike, siis toiduks teda ei tarvitata, küll aga "vahetavad" ontlikud kalamehed vingerja välja mõne suurema kala vastu. Vingerjad on suurepäraseks elussöödaks ja eriti hästi saab tema abil haugi püüda. Vingerjad on hinnatud ka akvaariumikaladena. Nad on päris vastupidavad, ega nõua eriti sooja vett. Lisaks sellele on nad ka tänu oma huvitavale hingamisviisile küllalt atraktiivsed ja tekitavad akvaariumihuvilises märksa enam elevust kui mingi tuim koger.

Vingerjat kasutati vanasti ka ilmaennustamisel. Nimelt tulevad vingerjad õhurõhu langedes tavaliselt veepinnale. Inimesed panid seda tähele ja hakkasid neid mudastes anumates hoidma. Nii et, kui see väike vigiseja oma mudavannist pinnale tõuseb, on kasulik välja minnes vihmavari kaasa võtta. Vingerjas on looduskaitse all.

Kuidas maitses?

http://pics.kuvaton.com/kuvei/tonnikala.jpg veel anomaaliat

Veel korrali foto trullingust http://www.hlasek.com/foto/barbatula_barbatula_9040.jpg
Kui neid ehedal kujul oma silmaga näinud ei ole, siis määramine paras täpistöö. See-eest huvitav.

Soovitaks vaadata järgneval lingil http://www.kalastusinfo.ee/sisu/posts/valitsus-muutis-kalavarude-kahjustamise-karistused-karmimaks-444.php pdf-i "Mõned olulised asjad, mida kalapüügil arvestama peab" Selle järgi Tamka riigile tervelt 64 euri sees. Kalakesest tulevikus tehtav roog hakkab tasapisi delikatessi omadusi omandama...

Pakkuge , mis kalaga tegu. Vihjeks, et püütud harjumaalt.

Rääbis.

Mul võttis õige vastuseni jõudmine oluliselt kauem aega. Tuli raku järvest põigi värvikolmiku otsa.

Eks ülemiste järvest tulnud sinna mööda kurna oja. Ülemiste järves seda kala palju.