Nii kase- kui ka vahtramahl on kergelt magusad, vahtramahl märgatavalt magusam. Kasemahla suhkrusisaldus on kuni 1%, vahtramahlal meie tingimustes aga 2-3%
Peale suhkrute sisaldavad mõlema puu mahlad ka muid toitaineid – mineraale, vitamiine, valke, taimseid hormoone, ensüüme ja aminohappeid.
Mahla peetakse üheks paremaks tonikuks ja organismi turgutajaks, mis aitab isegi depressiooni ületada, on kasemahla ravitoimete hulgas nimetatud võimet lahustada neeru-, põie- ja sapikivisid, ergutada neerude tegevust ja soodustada liigsete soolade ja toksiinide väljutamist, parandada vereloomet.
Samuti on kasemahla kasutatud põletike vastu ning kosmeetilise vahendina näonaha seisundi parandami- seks.
Vahtramahla aga on esile tõstetud hea oligosahhariidide allikana, mis toidavad meie soolestikus elutsevaid häid baktereid, aidates seedimist parandada ja immuunsüsteemi tugevdada. Vahtramahl ja –siirup on heaks mangaaniallikaks, mangaan aga on hädavajalik mitmete ensüümide tööks, mis tagavad organismile energia tootmise ja antioksüdantse kaitse. Samuti sisaldab vahtramahl tsinki, mis takistab näiteks ateroskleroosi süvenemist ja toetab prostata tervist ning immuunsüsteemi.
Neiud aga, kel soov saada kogu suveks valget ja rõõska jumet, peaksid oma nägu kasemahlaga pesema.


