Harri Kingo ·
Kangelasest kurjategijaks?
----
Eesti pool alustas Slava Ukraini suhtes uurimist. Ju ei saadud enam kriminaalmenetlust algatamata jätta. Ukraina kriminaalmenetlusega ju alustas. Üks ja sama kuritegelik skeem hõlmas nii Ukrainat kui Eestit ja jätta Eesti poole osa, kust kõik algas ja lähtus, üldse uurimata - see oleks ikka puhas kinnimätsimine.
Meie uurimisorganid ja poliitikud seda endile lubada ei saa. Neil polnud enam võimalik piirduda ümmarguste kommentaaridega, et meie ei tea midagi, infot kuritegelikust skeemist pole, midagi pole järelikult olnudki, Lehtme on kangelane jne.
Põhjus uurimise algatamiseks Eestis on selge - võimatu oli seda mitte algatada. Tagasivaateliselt jääb siin üles suur küsimus meie uurimisorganitele: miks seda varem ei tehtud? Mille alusel nii kindlalt väideti, et polegi, mida uurida? Kas tõesti juhinduti kõrge ametniku, Riigikogu esimehe, valitsuskoalitsiooni ühe juhtliikme Hussari lapselikest seletamistest, et "Meie ei tea midagi, järelikult midagi ei olnudki"?
Seda tagasivaateliselt. Praegu on küsimus teine - milleks see uurimine Eestis lõpuks siiski algatati - mis on uurimise algatamise eesmärk?
On kaks võimalust. Esimene on välja selgitada objektiivne tõde ja siis vaadata, kas siin on tegemist kuriteoga. Kui vastus on jaatav, siis millise kuriteoga just ja kes on selle toime pannud. See oleks asjade loomulik ja seaduslik käik.
Teine võimalus on uurimise algatamine vaid uurimise mulje loomiseks. Tegelik eesmärk on Lehtme ikkagi puhtaks pesta ja tema osalus kuritegelikes skeemides ning süü välistada.
On selge, et kurjategija oma ridades - see on katastroof Eesti200-le ja kogu koalitsioonile. Kui aga uurimine täidab oma sellise puhtaks pesemise eesmärgi ja saab tulemuse, et Lehtme on süüst puhas, siis saab öelda: "Näete - me uurisime, aga kuritegu ei tuvastanud."
Meie uurimisorganid on siiski hädas. Isegi kui nad oma nn. uurimisega "tõendavad," et Lehtme ei teadnud mitte millestki mitte midagi, ei saanud sentigi sellest minfit isiklikku tulu ja on nö. puhas nagu prillikivi, et Lehtme tegutses heauskselt ja ta on ise skeemi ohver jne. jms., siis küsimus tema vastutusest ei taandu ega kao.
Lehtme oli Slava Ukraini juht, inimesed annetasid siiralt Slava Ukrainile oma raha. Palju raha. Just Lehtme kui selle MTÜ juhi otsene kohustus oli tagada, et seda raha kasutatakse seaduslikult ning vastavalt sihtotstarbele. See oli 100% Lehtme kui MTÜ-s Slava Ukraini juhi kohustus ja vastutus.
Isegi kui Lehtme pole osaline mingis otsese varastamise skeemis, isegi kui tal tõesti polnud vähimatki aimu mingist skeemitamisest, siis seisneb tema süü selles, et ta oleks pidanud nii rahade kui kaupade liikumisi teadma, kontrollima ja tagama, et kõik on õige ja seadustega kooskõlas. Ei saa ju olla, et isik korjab 1,6 miljonit annetusi, jagab selle pimesi kurjategijatele... ja on pärast seda ilma igasuguse süüta. Pole ka võimalik seletada, et Lehtmel puudus kontrollimise võimalus, sest sel juhul poleks ta tohtinud üldse mingit nn. heategevust alustadagi.
Lehtme süü juhul, kui ta polnud ei skeemi osaline ega teadnud sellest midagi, ei seisne selles, mida ta tegi. Süü seisneb selles, mille ta jättis tegemata. Väita, et Lehtmel süü puudub üldse on võimatu. On vaid küsimus, kas see süü seisneb tema tegudes või tema tegematuses, aga et süüd polegi - see variant on välistatud.
Niisiis, edu uurimisel, kes ka seda ei uuriks. Selge on üks - puhtalt ja süüta kannatajana ei saa Lehtme sellest uurimisest enam väljuda. Ja kui tal on kasvõi süü kriminaalkuriteos tegematuse vormis, ei saa ta jätkata Riigikogus. Ta on just oma tegematuse tõttu kriminaalkurjategija.
Keelduda asja menetlemisest näiteks vähese avalikkuse huvi tõttu pole võimalik - summad on liiga suured, liiga paljusid inimesi on petetud, suur mainekahju meie rahva heategevuslikule tahtele on ilmselge.
Koalitsioon, esmaselt aga Eesti200, värvis ennast Lehtmega täielikult nurka. Ilmselt pole neil teist väljapääsu, kui ohverdada nüüd Lehtme. Kriminaalmenetluse algatamine seda ongi. Aga kahjuks on koalitsioon, kõigepealt Eesti200, endale kriminaalist Lehtme kaitsmisega juba ise kahju teinud. Seda kahju ei saa teha olematuks.
P.S.
Märkus: kui nüüd keegi tahab minu suhtes laimamise, kirsaga hinges trampimise, kellegi südame murmise, hinge sülitamise ja talle kujuteldamatute piinade tekitamise pärast mingit hagi kokku kirjutama hakata ja minult miljonit nõuda, siis võtku ta ette teadmiseks, et siin öeldu on minu isiklik arvamus, mille avaldamiseks olen ma meie sõnavabaduse tingimustes igati õigustatud. Ma arvangi, et Lehtme on osaline varguses, kuna minu arvamuse kohaselt ei ole võimalik, et ta ei ole osaline. Ehk: ta on varguse osaline, seda oma tegematuse läbi. Kas ta oli ka tegevuse vormis osaline varguses, seda selgitab juba uurimine. Kiidas seda kõike juriidiliselt kvalifitseeritakse, see sõltub juba uurimise tulemustest. Minu arvamus pole juriidiline kvalifikatsioon.
Teadmiseks: süütuse presumptsiooni nõue inimese jaoks ei kehti - see nõue kehtib õiguskaitseorganite ja riigi ametkondade jaoks, mitte inimeste jaoks. Kui ma tulen koju ja leian sealt eest varga, kes parajasti varastab minu vara, siis ei pea ma ootama aastaid Riigikohtu otsust, et talle öelda: "Sa oled varas!"
