Tiigitaimed

ehk täpsustaksid. kas päevakorral on taimede asustamine tiiki või paari aasta pärast nende niitmine ja väljaroobitsemine. 15 aastane kogemus näitab, et taimede kasvamahakkamisega pole mingit probleemi. tekivad, tulevad ja hakkavad kasvama justkui pühast vaimust. tiigi puhtana hoidmine vajab igaaastaselt niitmist. võtted selleks sõltuvad kindlasti tiigi suurusest ja sügavusest. meie tiigis valge amuur ei toiminud. tiikide teemal mingid aastad tagasi siin arutati ka, aga enam teemat ei mäleta.

Pigem ikka hästi toimiva koosluse loomine väiksemas tiigis ehk vohamise vältimiseks olen ise alles põhja ja kaldakujundamisel.Seda siis peale pooleteist aastast veetaseme jälgimist. Taimedel on minimaalsed istutusalad jäätud ja otsest kalaplaani esialgu polegi või pigem pole tavapärastel tiigikaladel seal väga ruumigi tulevikus.

Maks sügavus on 2m,toimiv põhjavesi,vihmavee juurde ja liigvee ärajuhtimine, lisaks kosepump ja purskaevu valmidus. Taimedest on esialgu mõte vaid kasutada jõgikatku sügavama osa põhjas ja viite vesiroosi sorti keskvee istutusalades. Lisaks muidugi erinevad kalda ja madalveetaimed piiratud istutusaladega.

no mul oli siis umbes samasugune lomp, ehk 15x45m, läbi kõndida ei saanud, keskel sügavam. põhja kujundamise väljendist saaks justkui aru, et kavatsed kanga panna? ja sinna sisse istutusaugud? mina suhtuksin väga ettevaatlikult sinu väljendisse- erinevad kalda ja madalveetaimed....kui mõni nendest tunneb ennast sinu tiigis väga hästi, siis ta vallutab ühe aastaga kogu sinu veekogu. minul tekkis ühel aastal ei millestki ja eikusagilt vette mingi pehme karvane puhmastik, natuke siia ja teise kohta. niitsin ta loomulikult välja koos muu jamaga. aga võta näpust- järgmisel aastal oli ta juba servast serva ja edaspidi temast lahti ei saanudki. praeguseks on ta õnneks uue omaniku probleem. pika jutu lõpuks minu soovitus, et istutatud vesiroosid ja muud taimelapid ilusad küll, aga kui miski käest läheb ja totaalselt niita vaja, siis jäävad ette. minul toimis militaarne okastraat- piisavad raskused külge, köied otstesse ja siis kahe mehega saagivate liigutustega mööda põhja ühest otsast teise. kui kanga põhja paned, siis kasutada ei saa, tirid kanga puru.
tiiki puhastades mõtlesin mina mitmel korral, et teeksin sügava kummarduse sellele mehele, kes mõtleks välja mingi tiiginiitmise masina, mis näeks välja nagu segumikser, aga veetaime lõikava teraga??? liugled paadi või kanuuga mööda tiigipinda ja muudkui suristad.
seega planeeri, mida hing iganes ihaldab, aga kõige selle juures mõtle hilisemale niitmise ja puhastamise võimalusele. 

Nüüd on aeg natuke edasi läinud ja tihkasin katsetama hakata rohkemate taimedega. Nagu looduses näha on kurjajuuri palju ja ühest tõde ilmselt polegi. Kogu tiigi ulatuses viisin pehme põhja osakaalu miinimumini ja eks aeg annab arutust.

Penikeel ja osad mändvetikad ilmselt ongi hullemad asjad, mis rikuksid mängu ilu, samas on enamus tiikide viga ka liiga pehmed põhjad ehk väga ei viitsita jamada.

Veetase hetkel 1/3 ja kaldatõusude palistus maakividega jätkub järgmine aasta.

Nujah,aga see põhi settib jube kiiresti täis.Varsti igasugu maltsa kasvab,tee mida tahad.

Eks ta settib seda vähem, kui kaldad on kindlustatud, suurte lehtpuude kaugus maximeeritud ja loomne ning taimne kooslus paika loksub. Kindlasti sügisepoole ka kahvaga tuulesodi koristama jne. Hetkel vähkidel, ujuritel, konnadel, kirpvähilistel ja isetekkelistel vastsetel paistab seal kenasti sobivat.

Vaatan seda sellise vanainimese pilguga pigem, et loodusest võetud tähelepanekud kujundada ühte kivitaimla ja veesilma kooslusse. Kas niita seda kogu ala muruna või korjata kahvaga lehti sügiseti...igal juhul on tööd.

Mida arvate kui ahvenapaarid ja lepamaimud on tiigi täis oma maime külvanud?

Lõpuks sööb ahven kõik maimu ära ,jäävad need kellest jõud üle ei käi. Viisin tiiki 6 ahvenat ja 1 30cm havi.5-6 aasta pärast püüdsin 1 päevaga 100+ tk välja ,kõik enam-vähem ühte mõõtu. Kogred olid kõik ära söödud selleks ajaks ,välja arvatud 1 600-700 g kuldkoger kes uhkes üksinduses pinnas ringi kruiisis. Enne oli kokre nii palju et vesi kogu aeg sogane. Linaskit viisin ka sisse aga miski ei sobi neile seal,ilmselt kõva liiva põhi. Mõni aasta tagasi jäi ummuksile ja ahven läks kõik välja.

Huvitav ongi, et pole märganud ründeid ahvenasssidelt, liuglevad muretud särje ja lepakaparved....ega neid üle lugeda pole ka võimalik muidugi.

Mõttekoht pigem see, kuis ahvenamaimud peale rebukoti toitu hakkama saavad?