Minull on mure et meie kalamehed ei tee enam vahet.
Minull on selline mure et Rapla maal Kohilas Keilla jõest tõmadakse kõikk mis tuleb on ta suur või alla mõõduline.
Ja Mite ainult kohilas vaid ka mujall eestis.
Kõikk läheb kotti.
Mõelge teoretiliselt mida sa teed väikse kalaka kui võtad pea ja saba maha mida jääb ja jääb ei midaki ja kass ei taha seda süüia.
Minull on kirja vead ja mind norivad täiss suured mehed kes on juba 45aastased aga nemad topivad väikese avena koti mis on 10cm pikk ja mida sa seall sööd.
Minull on video venemalt toodut ja selle ma vormatisin ümber sest oli relikioni vahe et pljud dvd makkid ei mänkinud.
Ja seall seledab kuitas käib püük ja kui suured seall kalla on.
Meill ei antta kallal kasvada kas elektrika püüitakse või siis kõikk kotti.
Kui see kedaki puudutas siis vabantust .
Aga mõelke kui lähet kalale.
Mida sa koti paned .
Mina olen ka selle vastu et väikest kala kotti pannakse, aga samas ma ei ole näinud ka mitte ühtegi eestlast kes paneks alamõõdulise kotti, kõik on olnud lätlased või siis venelased.......
hiinlased ütlevad, et kui piisavalt kaua jõe äres oodata, siis ühel hetkel kannab vool sinu vaenlase laiba sinust mööda.(ütle veel, et eestlased on uimased)
Hakkab jälle pihta see rahvustele osutamine, rahunege maha, tauniti ju tillude kalade kotti panekut.
Mind isiklikult härib märksa rohkem praht ja laga veekogude kallastel aga ega noomimine ja hala ei aita, see kes situb kuhu juhtub jääb nöndaviisi edasi sittuma ...
ma kahjuks tean selliseid mehi kes ajavad kõik kotti ...Ütle või ära ütle nad veel kõvad mehed ka.Ma siin mõtlesin ,et kui võtaks ka vorellitades kõik kaasa....)P see teeks aastas vist oma üle500- 1000 kala küll kui mitte rohkem... ja palju on kalamehi..hmmmm..ühe aastaga saaks jõed kenasti tühjaks.Haugist üldse ei räägi...ma alla kilo kunagi ei võta ja tavaliselt ka 1,2-1,3 edasi ujuvad.Aga siis tuleb vastu mõni jorss ja vastab ,et tal kala tohuija ....7-8 tk näitex ja kõik alla kilo...Paraku sellist asja liigagi tihti näeb.
haviprahi( ka 1+ ja 3+ ja 5+) 99% tagasi lasen... kui just kegi kõrval ei ole... kes hirmsasti endale tahabe... mu meelest see kupuvaht ei kõlba närida ei ühel, ei teisel moel...
Ma saan aru et see kala püük on ahvatlev aga et kala kasv on aeglane.
Ega see pole normalne et kõikk läheb kotti.
Mind sõimatakse aga see on tõsi.
Mõni joob õle ja jätab oma tühja taara vedelema ja tühi suitsu pakk vedelemas.
Kuiudake kui keegi tuleb sinu ukse taha ja paneb üniku maha ja anab kella ja küsib paberit.
Ja iga soodi kahjustab loodust.
Nii palju ikka saab et panne see kotti.
Mina kui lähen kalale on kaasas must prüki kott ,Ja kui on vedelemas siis korjan ära.
Mõni loobib suitsu kooni jõkke see on ka jube kuitas oli see kuusikul altveskis.
Ja kuusiku rahvas ei raadsi oma altveski silda korta teha ja kui vastik on see jõgi.
Minull oli hirm kui võtsin pissi poja kaasa siis kui oli ta sillal süda valutas ja ma kutsusin ta ära muitu kukub silast alla.
Ja see tamm on täitsa jube.
20AASTAD tagasi oli see ilusamaid paikku.
Ma ei mõnita vaid ma soovin et oleks koras ilus koht mitte prüki mägi.
See on meie kodu maa siis võiks hoold kandma.
Veel. Eestlaste punt järve ääres. Tõsi kalapüük oli väline tegevus, peamine "õlu". Visati tühia puteliga kivile märki. kui see puru, oli jama. Rohkem klaasi polnud. Plekki sai ainult kannaga taguda. Nii et "eestlased venelased".
Aga jutt jumala õige. Koguaeg kui kuskil mingi "laulupidu" on, a'la särg tuleb sisse, on püügikoht pärast nagu täielik prügimägi. Ei saa siis igaüks oma tagant koristatud?
Ja rääkimata meestest, kes püüavad hunniku väikseid kalu ja siis pärast lähevad ümberkaudsetele kalameestele neid ära parseldama. Et võta endale, mul pole midagi nendega teha. Nahhui sa neist kotti ajad siis.
Ja nii on mulle kusjuures päris mitu korda pakutud.
On mullegi püütud selgitada jõekaldal et mis sa loll seda haugi (nii35-40cm) tagasi lased. See on ju kõige maitsvama lihaga. Kui püüad rääkida et tahaks ikka hiljem suuremana teda püüda siis öeldakse et järgmine ju paneb nagunii ta kotti.
Püüa siis sellistele selgitada et ära püüa väikest.
Ühest küljest olen teemaga nõus - jõgede järvede ääres toimub meeletu läbustamine ja arutu püük. Pärnus on millegipärast silma jäänud vene keelt kõnelevad isikud (kohalikud või siis Lätist), kes millegi ees risti ette ei löö ning kõik kalad kotti topivad. Samuti jääb peale kevadist vimmapüüki maha räige läbu. Kas tõesti pole niipalju aega, et oma krdi sitt kokku korjata?
Teisest küljest, mis oleks kasulikum? Kas tagasi lasta suured või väikesed kalad? Suurematel kaladel on parem sigimisvõime ning suurem pesakond. Võib-olla tuleks kaladele hoopis ülemmõõt panna?