Kalastusreis Norra

Pisut on plaaniga hiljaks jäädud. Momendil tehakse broneeringuid juba ülejärgmisels aastaks. Kuigi ühtteist võib leida, vt. näit. Dintur.no.
Üldiselt tehakse broneeringud nädalaks, ise olen ka veidi lühemaks ajaks teinud. Alla 6 päeva pole eriti mõttekas, arvestades 1300- 1600 km sõitu.
Giidi asi on pisut kahtlane, kuid pika talve jooksul jõuab tutvuda kõikide põhitõdedega.
Ise soovitaks minna kohta, kus kõrvalmajas tuttav punt ees. Sealt saab alati aktuaalset infot.
Ka siin foorimis saab vastuseid konkreetsetele küsimustele.

Ma soovitaks minna südasuvel, siis ikkagi üldjuhul parimad ilmad ka seal. Lisaks võiks kaardi peal ka baasi vaadata, kas kalakohad on baasist kaugel ja kas on võimalus sisefjordis ka tuulisemate ilmadega olla, kui ei ole huvi kõvasti loksutada saada. Dinturist 2016 aastaks leiab kindlasti veel midagi, aga jah suurem osa 2016 hooajast juba bronnitud. 

Suur tänu väga hea info eest!
Küsimus oleks veel kui suure mootoriga paadiga võib Norras ilma väikelaeva juhi tunnistuseta sõita? Suurem enamus paate on 40-75hp ja Eestis nendega ilma loata sõita ei tohiks.

Kui oled vanem kui 22, piiranguid praktiliselt pole.
Norras loomulikult...

Mehed õiget juttu räägivad, enamus jah täisbronnitud. Täiesti kindlalt tuleb ka äraütlemisi ja bronnide vabanemisi. Kui kindel plaan minna 2016, siis siit leiab juuli kuusse vaba nädala
http://www.bookingcalendar.info/42305
Võib ka eksitava maili saata
http://www.crazy-cod.com/info_en.htm
oma soovidega, vajame vähemalt päevaks giidi, varustust terveks nädalaks jms
Mingit hinnavõitu 4-5 päeva versus kalastusnädal ei tule mitte kuskil, pennid, põhjus lihtne, kalastusnädal  ettevõtjal niikuinii rikutud, võtab lihtsalt teise hinnakirja väja, kus päevakaupa hind. Stabiilsuse huvides soovitaks ükskõik millises baasis ikka nädal võtta, kui kogu aeg püüda ei taha, siis sõita ringi sealkandis ja millegi muuga tegeleda. Kõige soojemad kuud on enamasti põhja norras juuli või august, nii ja naa, kuidas aasta. Kui isu täis oldud, siis võib ju päeva või paar varem ära tulla.
Hullus tursas on kalapüük samalihtne nagu perakülas
https://www.youtube.com/watch?v=5Euqk98XfdI
a mu meelest erilist vahet pole, kus püüda, igal pool ilus.

Aitäh sepaonu! Midagi sellist ma otsisingi!

Kaevasin selle vana teema üles,sest oleks mõned küsimused.Palju maksab majutuse rent neljale ja palju maksab paadi rent.Oleks plaan järgmine aasta minna.

Võta www.dintur.no lahti ja vaata, on sadu erinevaid baase ja hindu. Oma kogemustest ütlen, et 4-8 meest ja 7 päeva püüki on kuskil 700-1000 eur nägu, olenevalt kuidas ja millega minna.

Paadis on kolmekesi mugavam olla. Neljakesi saab hakkama. Eelmises on suur vahe kas autoga rongile ja üles või autoga pikk kütmine. u 200 raha tuleb vähe, inimese kohta. Lante on vaja, see on möödapaasmatu kulu tavaliselt. Aga kui targalt osta. Siis u 100-150 rahaga saab hakkama. Tegelikult saab vast ka vähemaga aga siis on juba õiged landid ja põhiliselt kindel püügiviis. Toidu osas vast saab ka kala süüa ning muna, saia ja majoneesiga asja toekamaks muuta. Piiri ületusel on võimalik eelneva kahega korrutada. Liigse alkoholi või kalakogusega. Aga kui sommid piiril, siis läheb ladusamalt ehk.

St, mitte eelmises vaid eelarves.

Minu toodud numbrites varustus ei sisaldu.

Plaan minna oma autoga neljakesi.Varustus olemas.Söögid Eestist kaasa.Kui minna Tromso kanti,siis vist kõige mõistlikum minna läbi Soome.

Jah läbi soome, Kilpisjärvi piiripunktist üle. On variant panna auto Helsingis õhtul rongile ja hommikuks oled Rovaniemis või Kolaris (Kolari rong on vana ja ebamugav, Rovaniemi oma on parem). See on muidugi kõige kallim transport, edasi-tagasi 200 eur nägu. Samas on näiteks väsinuna tagasi tulles väga mugav variant, üks ots on 100 eur nägu. Rongi suvegraafikule saab osta pileteid alates 21 aprillist

Neljakesi koos varustusega on vajalik miski suurem auto. Me käisime viimased aastad sõbra Peugeot Expert Tepee-ga, see selline kaubiku moodi, aga suure salongi ja kaubaruumiga, mahtus rongi ka. Kahjuks nüüd maha müüdud.

Rongi varjanti ei kasuta arvatavasti.Sõidame ühe jutiga kohale ja vahepeal siis vahetame juhte.Plaan on minna caravellega.Pikem varjant ja diisel.Tagant on pingid välja visatud,nii et 2 rida on ainult istmeid.Sinna ikka mahub varustust.

Soovitan sel juhul ikkagi Põhja Soomes ööbimine otsida, seal leiab odavalt küll, sel juhul saate Norras kohe kalale, muidu magate esimese päeva maha kui zombidena kohale jõuate

Ei hakka Soome elamist võtma.Annab ikka sõita edasi tagasi iga päev.Kämpas on hea,astud välja,kohe paati ja minek.Õhtul hea ka kohapeal kalad puhastada.

No asi lihtne siis ju. Kui tahad vaata Svensby Tursenteri baasi, seal sisefjord, lühikesed paadisõidud, tormid ei sega ja hinnad ka ok. Sealseid kalakohti võin juhatada kui vaja, kohalik peremees ei tea kohtadest midagi.

Mingeid 20hj plastikvanne ärge küll kokkuhoiu pärast rentige, pärast kirute maapõhja. Kvernoy 19" alumiinium 50-60hj mootoriga on paras neljale. Sarnased alumiiniumpaadid kas Kvernoy või Kaasboll on seal põhilised.

tozz mõtlesin ise sama.Paistab,et äkki saame ikkagi minna juba see aasta.Paistab,et saame elamise augusti kuus.

Fishing in Norway:
Due to a tragic incident, we have a cabin available from 24.6 - 8.7. Write to Crazy Cod Camp  (camp@crazy-cod.com) or call Petri directly (+358 400 738964), or write me directly ole.p.pedersen@outlook.com.
Ole, Crazy Cod

Küsimus! Kas on keegi Nuvsvaagi järvest forelli püüdnud? Luba olemas, kuid kala ei tule. Millega tuleb seda püüda?

Tahtsin kirjutada, et Youtube aitab. Aitaski, aga suurel veel tursa püügi osas. Ma põhjalikumalt ei otsinud aga vahepeal õige otsinguga saab infot. Millega seal järves siis forelli saab.. põhiliselt spinningu ja lendõngega. Nagu seda kala ikka püütakse Probleem siis kui järv piisavalt suur ja kala kaugel, siis on paati ka vaja. Vaadates järve mõõtmeid, siis väga hull ei ole aga noh, pöörlevat lanti just keset järve ei viska. Mina alustaks sellega, et võtaks spinningu, otsiks sinna peale mingi normaalse 0.9-0.14 nööri, seejärel nr.3 pöörlevaid lante, või plekki, nt kuusamo taimen. Põhjas püütakse päris palju ka Bete Lotto lantidega, paistab toimivat. Samuti meeldib kaladel seal oranz värv landil. Aga noh, mis ma siin leiutan, kirjuta sellest millega ja kuidas kala ei tulnud, äkki oskab keegi täiendada millega veel ei tule.

Peale igasuguste läbimõõtude, pikkuste, värvide ja käimakastiehituste ehk püügivahendite on veel miljon põhjust kala mitte saada. Kala ei näri 24/7, muidu oleks ta otsas ammu.
Üks osa kala aktiivsusperioodidest on seotud ilmaoludega, üks osa on seotud loodusega, ehk järvedes toimub putukate koorumine, kas väljalennuga või mitte, siledama veega peaks isegi loodusest mittehuvituv ringikest veepinnal märkama. Landimehel on putukaelust samamoodi kasu, kala on aktiivne.
Tuulevaiksema ilmaga tuleb omal ka vaiksemalt olla, kui puud kaldal puuduvad, siis peaks lähedalt püügi jaoks madalat profiili hoidma, istuma, põlvitama, küürutama, kivise kaldaga mitte klobistama kivide otsas jms
Möödaminnes ongi raske midagi ägedat saada, kuigi see on võimalik, kui olud on head. Esimesel järvepeäeval oleks mõistlik umbes ööpäev järve jälgida, saab selgeks, millal midagi toimub, järgmised päevad püüad ainult siis, kui toimub.
Loto toimib kahel põhjusel, lendab nagu kuul ja tuleb aeglaselt kerides suht ülevalt. Nööriga võib landikadu masendav olla. 
Igasuguste foorumi ja netisoovituste puhul värvide osas tuleks mõelda ka aja peale, see ikka nii pole, et mingi imevärv terve hooaja ja igal pool toimib, keegi püüab peale jääd ja keegi enne jääd. Imelante pole üldse olemas. On olemas hea valikuga landikarbid ja süsteemne lähenemine asjale, katsetamine ja otsimine, mis reeglina ka lõpuks kala annab. Ühest tõde pole olemas kalapüügis, on kohanemine oludega. Laisad visaku limukaõng vette ja joogu õlut.

Olud on olulised jah aga kui nende kasutamiseks vahendeid pole, siis ka kahv. Ma pakkusin välja sellise suht lollikindla, lauaga löödud, variandi, et kui sealt ei saa, siis edasise püügihuvi juures kusagilt ikka saab. Ja mitte halvasti. Nööriga püügi osas on landikadu siis kui heita ei oska või mingi imelik jama. Ma seda järve natukene uurisin, seal ei ole selliseid jamasid. Vaja on saada lant lendama (selline 50-70 m oleks päris ärev haaramiskaugus juba) ning mäng ning värv peavad kalale meeldima. See oranz Lapimaal on u sama tõde kui Emajões kohapüügil.. lant võib olla mis tahes värvi, peaasi, et roheline oleks .

Sepaonu soovitused on muidugi väga head, eriti kui seal kohapeal pikemalt olla ja luba polnud ainult postituse päevaks tehtud. Järv on piisava suurusega ka (huvitav, seal on 2 järve, tagumine isegi väiksem), et tiir peale visata. Raudselt on seal mingid randid, sügavama ja madala piir. Väga tihti on kala just seal. Kuna kaardi järgi tuleb oja sisse ja läheb välja, siis nede juurest võiks selliseid kohtasid otsida.

Mul sai Norra teemasse (äkki isegi siia samasse) tehtud postitus kus ma ühe sarnase järve peal kalal käisin. Võrdluseks, kui 1 aasta seal kamp 2 inimest per päev ja 3 päeva said kokku 4 forelli ning kui ma ise veel kahe mehega (kellest 1 oli seal juba käinud) püügil käisin, siis nemad ei saanud tunniga ühtegi kala, ma sain selle ajaga 3 tk, üle 35 cm suurusega. Hiljem 7 veel (+pisemad). Lihtsalt, landil ja landil on vahe ning varustusel, oskusel jne ka (mul oli täiesti tavaline Motonetist kaasa haaratud varustus ja landiks ka must-oranz ja natukene sügavamalt tulev pöörlev aga sellega olen enne ja hiljem nii mõndagi kätte saanud)... kaev võib korraga kalakasvanduseks muutuda. Aga noh, ma veetsin seal ka mitu hetke võileiva ja õllepause pidades ning olusid hinnates.

Siit ka palve, tee nt oma varustusest pilt, vabalt võib selle järve taustal olla. Natukene rohkem võiks jutustada ka kuidas püük on senini käinud, kui palju järvest on üle vaadatud. Palju seal kohalikke käib? On infot millega nemad sealt püüavad ja saavad?
 

Mõlemas Nuvsvaagi järves on kala.Enda kogemusest võin öelda,et kala saada peab landi kaugele saama kaldast.Vali selline koht kus tuul ka takkast lükkab.Bete Lotto erinevad erksad värvid on toonud ilusaid saake.

Head järved vahelduseks, kala mõlemas. Püüdsin mepps 3 kus plekk oli kollane ja peal kleeps täppidega. Minu jaoks andis kõige parema tulemuse vaikne kõndimine ja rohkem piki kallast loopimine, sinnapoole kuhu teel olin. Ilmselt kartlik kala.

Kuhu poole Arctic Nuvsvagi baasist meriahvenat püüdma minnakse, kummale poole kui oma fjordist välja jõutakse? Meie baas Storekorsnes jääb Nuvsvagi baasist 45km paremale mööda sügavat Stjernsundeti fjordi, sealsamas fjordis peaks ka suure ahvena kohad olema (Oksfjord jääb siis veel Nuvsvagi ja Storekorsnesi vahele).

Paari aasta tagune kogemus Storekorsnesist. Kohas 1 saime ahvenat, kuigi mitte ohtralt. Koht 2 aktiivne, kui tahtmine fileerida. Koht 3 sama, 50-60 m ülemineku peal korralikud tursalised. Koht 4 otsisime ahvenat, saime turska. Storekorsnesi poolsaare lõunaküljel mõned paltusekonnad ja kassi. Käisime korra ka lõunasse sõita esimesel suuremal jõel, tilluke forell.

Hello all fishing enthusiasts and old guests. We have some weeks available in May 2018. We will sell them with 10% flat discount (boats and housing), exclusively on the Estonian market. Call Ptri directly on +358 400 738964 or +358 400279307 
All the best from Ole

We have one week available, 23-30.06.2018, C1.
This is the peak season.

Call Petri or send email to camp@crazy-cod.com

Ole

Tere Taadid
kas keegi ei julge enam sõna võtta pärast Norrakate reeglite muutmist, et kadus trofeekala ja kvoodid vähenesid või on mõjunud "kliima soojenemine", temperatuur on tekitanud talveune.

Praegu õige aeg skreitappu tegema minna. Skreipüügil on muidugi paari kalaga fileekogus täis ja edasi nädal jõusaali C&R-ga

Terearula! Julgen sõna võtta küll, aga mis teema on? Ma ise eelistan juba mitu aastat kesksuvel käia- siis on kõik lahti sulanud ja lörtsi ei saja, skreid muidugi ei ole, aga närutab rannikutursaga ära, kui mõne lesta saab, on ka kena olla, kuid kulinaarses plaanis eelistan lestale meriahvenat ja makrelli, viimased tulevad alles juuli lõpus, vähemalt päris põhjaaladele... ja on hirmsad aktivistid, väidetakse, et neil puudub ujupõis ja seepärast peavad elu eest siplema... ja merikurat on ka päris maitsev, aga seda saab väga harva... et ma ei olegi kunagi saanud... ükskord saime miski paarikilode rai- sellel oli 4 kandilist kotti, nagu kalapulgad rippusid saba all... ei tea kas süüa kõlbas, aga külmutatuna nägi välja nagu IKEA disainitud lendav tadrik... Aga üks maitsvamaid kalu on mu arvates Kolja, vene keeles Pikša, ehk täpitursk- tema püüdmiseks ei ole ma leidnud ainuvalemit ja minu kogemuste kõrval on ta teiste kalade vahel ja kui trehvab, siis trehvab... ja ilmselt ei ole ühegi norraskäijat, kes ei oleks saanud lutsu? Neid võib seal küll ketti püüda... ei ole vaja isega kohta teada, piisab põhja laskmisest... iseenesest ei ole kala halva maitsega, aga imago ja PR probleemid on küll... viisakusest olen ka kõik tagasi merre lasknud, aga ei ole kordagi näinud, et keegi neist oleks lähimast kajakast kaugemale ujunud... Kasside osas on mul lootuse ja teadmiste vahel miski tasakaal- vahest saab neid rohkem sealt, kust ei oska oodatagi ja vahest saab harva üksiku sealt, kus nad väidetavat elavad... Aga jah- ainult "tursasupi" pärast ma enam ei läheks... tahaks ikka karget kesksuvist d-vitamiinivaba põhjamaapäikest nautida... 

Täpiturska alati väikseks konnaks pidanud, oli üllatus suur, kui sattusime 2-4kg täpitursa parvele, on küll hää kala.

Väike saida oli sel aastal mu jaoks üllatuskala, siiani polnud teda koju toonud, aga soojalt suitsuahjust väga hea.

Kui mitmes päev kala ei võtnud, siis arvamus lutsust muutus. Püüdsime ja fileerisime usinalt Raskel ajal on luts ka kala!

luts tuleb suitsuahjust läbi lasta ja väga hea saab.

Lutsul on parasiiti kõige rohkem sees, kuumtöötlemisel muidugi pohhui, aga rookimisel on rõve, kõhuservades ronib lihasse, paks seljaosa üldiselt puhas. Kõigi norra kaladega saab teha ühtemoodi, ilma nahata fileed vaatad vastu valgust ja nagu tumedam koht sees on, siis võid kindel olla et seal on uss sees. Urgitsed noaga välja ja läheb edasi. Kasskala on üldiselt ussivaba.

Ei ole ta nii vaba midagi. Me kandsime isegi ühe kassi maha ja paaril kalal on natukene noa abi vaja.

Olen näinud, et kui norrakad kalal käivad, kohalikud seeniorid, siis sageli püütakse vaid mõned kalad ja pea ning sisemused eemaldatakse merel ja kaldale tulles on rümbad, mida hakatakse fileerima, vähemalt turskadega olen seda näinud. Mõtesin, et järgmisel korral teeks ka sama- ma ei tea, kas on väitel tõepõhja, aga kuskilt on meelde jäänud, et kui kala sureb, siis uss saab sellest esimesena aru ja hakkab sisemustest lihasse liikuma... ja olen ka seda meelt, et kala peaks kohe püüdes hukkama- norrakad teevad seda eranditult kõigi kaladega, ka magevees püütutega- pidavat kõige humaansem olema. Meie mehed lasevad vere välja, et liha puhtav vms põhjustel... aga täidab ka norrakate humaansusprintsiibi eesmärke. Kui esimene väide on tõene ja kala kohe tabamisel hukata ja merel pikk päev teha, siis on vist küll õhtuks sisemused puhtad..? Ma valgest kalast ei ole äkist teinud ega söönud, kuigi nt saidast olen näinud tehtavat... keeldusin igaks juhuks, kuid viisakalt... Kui järele mõtlen, siis ehk meriahvenal ei ole usse näinud, aga muidugi olen ka meriahvenat merel väga harva näinud... kodupoes näen iga päev... 

Me mitu aastat juba roogime kõik merel, aga alati see ei aita, uss on juba sees. Kohalikud püüavad väikest kala, see on puhtam. Meriahvena sisikonnas on küll ussi ja FB-s olid päris rõvedad pildid ükskord. Avamere kala olevat puhtam, reostus sisefjordides olevat probleemiks kuna sitt jookseb merre. Harjumist vajab

Enda vaatepildist meriahvenal seda siiski vähe olnud,arvestades mis kogused läbi käivad.Täiesti tavaline on olnud,et tumedamal punasel tursal kindlasti uss sees.Haddock on küll puhas olnud.Kes teda vähe saanud  ,siis  tasuks  otsida poolest veest, näiteks 100 m peal. 50 m.Ise sisefjordis ei kalasta ,nii et ei teagi, kuidas selle liigi esinemisagedus seal on. 

Samamoodi merel rookinud ja ikka ussi viskab sisse, ehk on natu vähem? Saidal pole ussi trehvanud. Väiksem fjordi tursk on minu tähelepanekute järgi rohkem ussitanud kui avamere suuremad. Eks peab ettevaatlik olema kohe süües.