Norra 2020

Metalliga püük on kordades tulemusrikkam kui kummiga.

Paadi soovitus vaid seetõttu,et kui arvestada majutuskulutusi ja kõike muud,tuleb mingi moment majanduslikult mõeldes ju odavam,kui osta sellise suurusega alus mis võimaldab seal ka magamist,sügavkülma jne. Pikemas perspektiivis,lihtsalt ette mõeldes.

Aga tõesti on hea alus. Meie ettevõte tegi investeeringud,ülemus oli senikaua pundis kuni ühe sellise aluse endale sai,seisab kontori ligi sadamas. Seejärel jäid selle ehitust edasi vedama teised nagu ma aru sain. Vahepeal lükati 800heppa ka taha. Ja selle 3d disaineriga elasin ma täitsa ühes toas vahepeal

Ma omajagu ookeani mõistes UL spinnaga püüdnud, 15-20m vett paadi alla ja heide nulli kalda kõrvale ja siis tuled sealt kallakust toksutades alla. Spinnarulli ja multirulliga teinud seda. Alguses arvamine, et ah seisuvesi, mis seal ikka vaja, püüame eesti mittepüüdvate kummide ja nende jigipeadega, mis siit saab 28g jms ei toiminud eriti, tihti tuuletriiv, mis igasuguse põhjatunnetuse kaotab. Oma arvamus, et 20m paadiall oleks jigipeakaalus 40g Sügavamal vast rohkem aga ei tea, kui palju, oleneb triivist. Kummide koha pealt norra eripära on see, et kui kalajigil või sirbil saba ära tuleb, siis võib edasi püüda, vahest vahet pole. See viimane Ronnu avastatud asi. Värvides omal head mälestused oranz, roosa, tume, lihtsalt punane. Ise soovitaks osta mingi üksteisest oluliselt eriva valiku sellises koguses, et on reaalne neid ka vahetada, ise piirduks 3-4 värvi max. Kindlasti võtaks kodus vedelevat kummi kaasa ja ennem uuriks, kuidas sobivad selle lingi konksudega, kui originaalkummid puruks näritakse. Pommikindel on ka dropshot, tina omal soovil, ülevalpool korralik õiges mõõdus konks ja kumm misiganes. See kala, mida need landid imiteerima peaks on siuke, nagu lisatud pildil.

 

Ja 1275hobujõudu viib kiirelt kohale kui aeg on elu kalleim vara moda tasub kokku hoida. Mina ei nimetaks seda siin risustamiseks

sulo, sa mõtled pilkkereid üle paadi serva laskmiseks või loopimise metalli mingit? Raskemaid pilkkereid on kogunenud persetäis, ma otsin loopimiseks liivapõhjal. Samuti on suurt kummi ämbritäis ja ports tutikaid Royberi kumme kuna ise püüdnud peamiselt nüüd kas elusaga või siis mõne kerge rakendusega. Turska on nii väheks jäänud, et elusa leotamine paltusele ja saidapüük landiga on peamisteks saanud.

sepal see hea mõte, et vana kummi saab sobiva pea järgi parajaks lõigata.

liivaangerjale sobiks ehk ka lisakolmik perse siduda

roosa on jah suht lollikindel olnd, aga nüüd ma hea meelega soetaks 6 kärsale ühesugused, muidu äkki polda rahul, kui teine kala saab. St punt pole fanaatikud, vaid pmst turistid, kellest pooled on 3-4 korda norras käinud ja pooled üldse mitte.

See vast oluline vahe, KUS viskamisega jigitada. Liiva peal tähendaks minu mõistes puhtalt paltusele keskendumist. Kivisema kalda lähedal võib olla uskumatult palju kala, ka 1+m vees, UL-ga on põnev aga kui kala on stabiilselt 1-3kg sisuliselt iga heitega, no kaua see hasart ikka kestab. Vähemalt hea tunne, et kedagi ei tapa selle CR käigus. Mul ainuke suur kala 6m pealt 17+ tursk, ülejäänud kõik kribu, no mõni mõistlik kass ka sekka. Igal juhul madalas nalja tegemine on vaheldus triivis raskete riistadega püügile. Soolojigiga kolmik ikka selline millalpõhjajääb teema, dropiga ilmselt parem lugu.

Omal mingi kümmekond aastat kaldaltpüügi kogemust. Tursk sööb kõike aga ülejäänutele metall meelepärasem. Ja lendab ka paremini.

sulo, pane mõni link hea loopimise metalli kohta, ma arvan, et peaks midagi sellist ka soetama neile, nad loopijad mehed rohkemgi, kui sügavas kõigutajad.

mul on 8kg tursk 5m sügavuselt liivalt kergvarustusega suurim, aga jah viimase korra kõrval oli see tursk nagu mängukala... seekord kahjuks konks murdus ja ei näinudki, kellega oli tegemist

Kui sa tozz veel mingit mängimise kola otsid, siis ma soovitaks mõelda nende värinalantide peale, näiteks alisse otsingusse *Metal Vib Blade* ja uurida, mis seal 30g või raskemat leiab. Konksudrõngad oleks vast mõistlik ümber vahetada. Ma eelmine suvi soojal ajal ujutasin neid micromõõtudes, Storm Gomoku Ultra Blade jms kraam, sellel suvel sooja veega proovin kilinaid kulinaid rohkem külge panna. Kinnijäämist oli üllatavalt vähe, õige koha tinaplönn ja plekk profiiliks, auke kah piisavalt kõigiks katsetusteks. See praegu micro poole peal popp teema aga ma arvan, et oleks loogiline ka norras aga teises kaalukategoorias. Vertikaalne ja diagonaalne kiire liikumine on väga paljudele häid tulemusi andnud norras, kes seda püügiviisina katsetanud on. Juhuslikult kiirelt välja kerides samuti paljudel kala poolest veest otsa löönud.Pildid micro poole pealt põhimõtte illustratsiooniks.

Aitäh sepp!

Nõks peale 2010 aastat kui ma esimesi käike norras jääle sain siis juhus säänne. Fredrikstadist kõndisime kaldapoolseimast jõesuudmest avale alale. Puurimisi ja otsimisi,laksutasin balansiiri ja toitis kahepeale vast kolme kilaka lesta jagu,ei muud. Krevetiga sai ka meelitatud,ikkagi vaikus. Siis sättisime ennast kaldapoole tagasi ja sadama alal oli ujuv betoon kai nelja ketiga ankrus. See oli märtsi kuu õõtsumisega ringiratast oma trajektoori,jäävabana hoidnud. Kogu see koorik kestaliste perekonda oli jäähõõrdumisega betoonilt maha hõõrutud,vett vaid max2m. Ja mis siin enam arvata,tursk all ja limpsis nii,et vähe pole,justkui söödaplatsil. Esimese hooga jäime kuskil viiest kummilutist ilma ja tamiilid mõlemal pooleks, puhast fileed õnnestus 12 liitrise ämbri sisse väga kiirelt korjata,tegevus lõppes varustuse puudimisega väga kiirelt. 10minti lõbu ja kõigest ilma. Vast mõned päevad keldris seisu ja kaema minnes sain shoki,helendas,terve see ämbritäis soolatud kala helendas kottpimedas keldris...

Tervist kõigile! Kas 2023 juulis/augustis on kellelgi 1 vaba koht või on kellegi komplekteerimisel. Võin tulla ka mõnepäevase etteteatamisajaga. Päris esimest korda ei lähe, oma väheseid kogemusi võin soovi korral jagada.

Üleveo alkokvoodi võin korraldajale preemiaks lubada...

Forelli täis...

Kellega Sa räägid ??? 

Eelnevale täiendavaks infoks- seoses eluviiside muutustega saan vajadusel roolis (B-kat) olla, minnes nt polaarjooneni... tulles nt Kemini.