Lapimaale talvel

Kui sa just lutsu püüdma ei lähe, siis suht vähe valget aega...
jääkate on ilmselt väiksem probleem

http://www.gaisma.com/en/location/kuusamo.html

Kahe kalapüügi vahel keera polaarkoera!
 

ätike...relax !

Aga kas kellelgi kogemust ka on,,, või pigem oletused ?

ahh mis te plärate nagu ütleb vodkanose

kui lund kõvasti(30-40
cm, nagu seal tavaliselt sellel ajal) siis nati nutune see püük....on olnud

...aga aastad pole vennad

Pakun, et sepaonu on ehk pädev midagi rääkima.

Siin on ka põdramaa teema....kurda seal kah.

´Ma pakun ka,et sepaonu pigem habab asja,kui need muidu haukujad!
 

69 nende muidu haukujate hulgas

Kui kange tahtmine on minna detsembris, siis võib proovida. Mina ei läheks, põhjuse esna juba mainis, päev on lühike.
Lume, vähese valguse ja lühikese päevaga kaasneb veel üks asi, kala lühike aktiivsusperiood.
Ma käisin see aasta septembri teises pooles põhja norras järvedel. Tegin ka ööbimisega trette järvedele. No rsk pime aeg ikka masendavalt pikk, kala aktiivne periood masendavalt lühike.
Loodus on igal aastaajal ilus, matkata tore, aaa....vastus küsimusele, et kas nii hilja läheks uuesti, mkm. Ühe päeva pidime reisi lühendama kah, hakkas valgeid kärbseid lendama, mägedes käimine ohtlik lumega.
Kes jääpüüki tahab proovida, siis ma soovitan soojalt, see on elamus omaette. Kala on ulmeliselt madalas, paalia paras durasell kala kah, lühikese keti otsas lõukoer, üsna tüüpiline püügisügavus on koos jääga 1-2m vahepeal.
Ma soovitaks aprilli. Suht pikk päev juba ja külm veel. Põhimõtteiselt on ka tore mai esimene pool, sisuliselt polaarpäeva algamas, soe, valge jms...aga sellega kaasneb ka see, et lumi ei kanna. Ei kanna inimest, ei kanna räätsa, ei koera ega lumesaani. Hommikune tirilimpstirilimp mööda kandvat lund on tore, õhtul mööda pläga on õudu, eelmine kevad tulin räätsadega 3,5-4 kilti 3h
A seda ma ütlen kah, et kõik on paha, kõik on paha, päev lühike, kala ei näri, külm ja paha ja igav....aga kui õnnistab ja ilusaid kalu saad, siis poogen sellest pahast, särad nagu jõulukuusk


 

irw

Tänud Sepa. See tripp on ngi mõeldud nagu 2 in 1. Naistega jõuluks lappi ja kuna päev on lühike siis valge aja prooviks kalastada. Ning pikal õhtul saab ringi toimetada.
Kuid kas Kuusamo ja seal kandis jõulu paiku suurematel järvedel ka lumi peal on ? Ja kas Kuusamo kandis näiteks Paaliat ja Harjust ka tabada võib ? Mingi Soome populatsiooni kaart näitas nagu, et paalia pigem üleval pool !?  

http://fotoalbum.ee/photos/anse/65140761/

need paaliad on püütud rootsist...Funasdälenist!
peaks natuke lõuna pool kuusamost olema

Ilusad ! Miks paalia püügil liini lõppu need tilu-lilud vahele on pandud ?

youtubis nägin et oli veel tulukesega ja puha !?

tegelikult on see suht spartalik....pannakse veel igatsugu LED vilkureid jne.
 

Tilu-lilud....näen roikkut, landist edasi tamiil ja siis värvikonks, toimib krdi hästi.
Pista otsingusse -roikku-, sepaonu kunagi pikalt lahti seletas asja.

Reaalsed paaliaveed hakkavad vist soomes sellel joonel, kui tõmbad juti inarist kuhugi muoniokanti. Kuusamo ümbruse kohta ma miskit ei tea, a rovaniemi kõrgusel ja kemijõe latvades ja harudes harjus olemas. 

Käinud detsembri alguses kolm aastat järjest Levi ümbruses kalal.
Püügiaeg ca 5 tundi.  Kolmandal aastal alles leidsin õiged kohad, kus ka kala sain.  Põhikala, mida sain korralikult sain oli ahven.

To jaak: räägid ehk täpsemalt õigete kohtade leidmisest, kuidas need leidsid jne. Millega püüdnud oled ?

lugesin ka Sepa roikku jutu läbi kuid ei saanud ikkagi aru milleks on ennem sikut/marmõssi pandud landi taoline jubin?

Variatsioone on sikupüügis palju, mõned rohkem enamusel teada ja kasutuses, mõned vähem. Enamus vast teab, et mis asi on pärnu kombain või mis on umbestäpselt peipsi rakendus. A mis on pärlipüük siku võtmes või mis on mõnele jõesikurakendus ilmselt paneb paljud õlgu kehitama.
Kuna pole laialdaselt paljud rakendused levinud, siis pole ka ühtset arusaama, et mida ja mis nimega kutsuda. Pole niiöelda paika loksunud ei rakendus ega nimi omaks võetud.
Paljud sikutipüügi variatsioonid on meile jõudnud soomest ja mõned on soome tulnud rootsist. Mõned soomekeelsed nimed, kes keelt mõistab ja uurida tahab on tapsipilkki, liuku pilkki/liukupilkki ja harjuse ja paalia poole pealt rautulätkä.
Põhimõtet võib võrrelda näiteks pärnu kombainiga, siku teeb mängu, vibra, püüab putuk. Nendel sikuvariatsioonidel sama, suur asi meelitab, väike püüab.
Liukupilkki on vast kõige universaalsem, kuna kinnitub otse põhitamiilile ja on liigutatav, ehk pisikese ja suure vahekaugus on  reguleeritav ja ka sikuvahetamine õnnestub rakendust lahti võtmata. Oluline nende rakenduste ja sikutüüpide juures on ka põhimõte, et suur on ka raske, alla läheb kolinal.
Põhjus, miks meil pole vägalevinud need variatsioonid on lihtne, meil sügavat vett vähe, samas põhjapool nii landinduses, kui sikunduses on maakad leidlikud oolnud, kiirelt alla vaja saada, sügavale vaja saada, kuna palju sügavat vett.
Ma edukalt püüdnud nende rakendustega peipsis, pärnus, jõgedel, põhjakaartes loomulikult ka.
 

Et peamine mõte, siis raskus, mis kirbu/siku kiirelt alla viiks ? samas on osadel led valgus külge pandud? 
Eestis pole müügil selliseid näinud, pole muidugi eraldi osanud otsida ka. Tead Sepa, kas pakub mõni meie kalapoodidest sellist rakendust.

http://m.youtube.com/watch?v=DU-yJfaZ6x8 
 

Need rakendused tuleb ise teha, pole miskit keerulist ja saab parem kui poest, tõsiselt.

Aga kas kaubanduses on neid näha olnud ?

Ma võin sulle rautulätkasi müüa hinnaga 5 erinevat = 13 euri ja sisaldab smartposti, kui sa mulle meili saadad. Nende isetegemine on ka mulle ja enamusele üks suur peavalu. Neid kõige lihtsam soomest osta, on olemas kalastuse kettpoodides mõistliku hinnaga ja leiad kallimat käsitööd, eriti põhjapoolsetes kalastuspoodides, kus tihti on ovaalsete kõrval ka romb.
Tapsipilkki võik maakeelsena olla lipsutirk, selle tegemisega pole mingit probleemi, võtad sobiva kaalu ja mänguga aasadega siku, eemaldad rõnga ja kolmiku, seod alla lipsu ja sinna otsa kirptirgu, konksu, üheharulise värvikonksu, putuka, midaiganes.
Liukupilkki on libisev tirk, paljud eelistavad tiftidega versioone, nagu näiteks see
https://www.google.ee/search?q=liukupilkki+saku&biw=1360&bih=641&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=Y09cVOqZNMrGPdPagJgE&ved=0CAYQ_AUoAQ
aga saad samal põhimõttel teha ka nii, et võtad aasadega siku, eemaldad rõnga ja kolmiku, ajad tamiili mõlemast aasast läbi ja näiteks alumise aasa peale paned rüüsijupis, mis peaks nii tihedalt aasa peal olema, et takistab omavolilist siku libisemist, pingega ja saadki oma sikut liigutada tamiilil. Põhimõte lipsutirkudel on ikka eelkõige see, et eraldada siku ja soodastatud konks/kirptirk/misiganes. Heal sikuajal , kui kala neelab tervet tirku pole vaja midagi nõiduda, püüad sikuga ja kogu moos. Siiski seda sikuneelamisaega on vähe terves hooajas, kala nillib ja toksib, tervet sikut ei neela, tahab väiksemat sööta, tahab loomset juurde, kõik teavad ju olukorda, kui silma lisamine sikule parandab oluliselt võttu, sellisel ajal ongi need lipsutirgud efektiivsed ja alati on nad efektiivsed lepiskalade puhul, mis üldist arvamust pidi pole sikukalad aga sellise söödastatud lipsutirguga on nad püütavad.
Söödastatud lipsutirkude miinuspoolepealt mainiks, et kui püügikohas on segakala aga püüdjat huvitab ainult päts ahven, siis lipsutirk korjab järjest kõike kala ja valikpüüki raske teha.
Kui kogu sikuteaduse üks olulisemaid asju on peale õige sikuvaliku ka õige tempo valik, ehk palju ja kui suuri tirgutusliigutusi teha ja palju ja kui pikki pause teha, siis lipsutirkudega püük väga aeglane ja flegmaatiline püük. Kõik liigutused aeglasemaks, pausid pikemaks ja kõige efektiivsem ja põhiline asi on aeglane kergitamine.
Peale kõigi tähtsate asjade on veel ülitähtsad asjad , ehk vastavalt olukorrale käitumine ja läbihammustamine, et mida need härrad vees siis täna tahavad. Selleks et peaaegu igas olukorras edukalt kala püüda tuleb lollitada ja kõik need trikid läbi proovida, mis vähegi kuuldud või nähtud või edukatest püügikordadest meeles.

Uuriks kuidas Põhja-Soomes praegu kalapüügi võimalustega on? Sõit Levile järgmine nädal, küll suusatama, aga üritaks päeva või kaks võimaluse korral ka kala püüda. Ise uurisin läbi mitme tuttava ühe kohaliku Soomlase käest. Soovitas Immeljärvi ja kellegi Esko Takkuneniga ühendust võtta, pidi kohalik guru olema. Tegu oleks siis jää püügiga. Lugu aga järgnev, pole mul ei varustust ega jääpüügi huvi. Seega uuriks ehk oskab keegi siit poolt mõnda jõge soovitada, kust forelli -harjust proovida?

kuhuiganes sa plaanid ka püüdma minna, igaks juhuks mainin, et   67 º00`N -st lõunapool on harjusepüügikeeld 1.4.-31.5, muud reeglid on kah erinevad kahel pool 67
Mingit erilist aktiivsust veel nii kõrgel ei ole aga võid mõne jõe nime õngitseda siit
https://www.perhokalastajat.net/keskustelu/viewtopic.php?f=22&t=55648&start=105
või leht eestpoolt.