2020. aastal on spinningu või lendõngega jõeforelli püügiks vaja kalastuskaarti järgmistel Jõgeva, Lääne-Viru ja Järva maakonna piiresse jäävatel vooluveekogudel või nende osadel (nn forellipüügi piirkond):
1) Esna jõel;
2) Navesti jõel;
3) Neeva kanalil;
4) Norra ojal;
5) Oostriku jõel;
6) Palu peakraavil;
7) Prandi jõel lähtest Tori sillani;
8) Preedi jõel;
9) Pärnu jõel Vodja jõe suudmest Reopalu jõe suudmeni;
10) Vodja jõel;
11) Võlingi ehk Võllinge ojal;
12) Onga jõel;
13) Vahujõel.
Nimekirjas olevatel vooluveekogudel või nende osadel on kalastuskaardi alusel lubatud püük spinningu ja lendõngega 1. veebruarist kuni 14. septembrini k.a.
Aesoo juurest sain viis päeva tagasi ühe keskmise vimma ööussi otsa. Suur särg võttis samuti, aga üldiselt vesi veel kõrge ja külm, rohkem vimba ei kohanud.
Sai käidud siis tutvumas uue kodukoha kalastuskohtadega,küsimus kohalikele"kas see jõgi on iga aasta nii üle kallaste".Loopisin ka lanti natuke(pöörlevat),kaks alla poolekilost haugipoissi ning üks järel jooks ahvena näol(silma järgi võis see olla kilo kanti-suur oli).Olin Võhma-Olustvere teel silla juures.Muide:haugidele sai edasi öeldud et lastevanemate koosolek algab 11.ndast maist.
Kohalik pole aga jõgedel käin, sinu kohast oluliselt allavoolu on augustis tõenäoliselt iga aasta ka selline pilt silla pealt klõpsates. Muud veeseisud jäävad selle ja tolle vahele.
Vahel seal ikka põrnitseme vimbasid kes edasi ja tagasi tiirutavad,vett tõesti maru vähe, tol ajal vast 20-30cm. Suvise topgraafi järgi võib terve jõe algusest lõpuni läbi vaadata ja leiab liigutavad vesipinnad
Kiruti nõukaaja laristamist, aga praegune põllumajandus on teel marsile, seda paska, mis viimased aastakümneid jõkke on valgunud enam tagasi pöörata pole võimalik.
Õigust räägid. Kõige haigem on silo ladustamine mille väljavoolu vedelik imbub otse. Vanaema Helga ja vanaisa Artur olid sealt kandist pärit. Üks üheltpoolt jõge teine teiseltpoolt jõge. Havi olla vanasti nii tummine,et pool tagumist otsa lohises meesteka pakiraamile seotud purakast järel ja sammal selgas. See vast kehtib iga jõe kohta,et viimsed asukad jäävad viimastesse aukudesse ja veesilmadesse pidama,kuniks sedagi on. Keski vist uurinud pole aga tont teab,seal võib muist vett maa alla karsti kah kaduda.puha paas ju
Ma ükspäev hakkasin arvutama. Võtame kokku teedele puistatud soola mida on puistamise algusest tänini teedele loobitud. Kui mitusada tonni ühikut kokku tuleb?mitte ainult riik kui eesti,kõik ümberringi, mis kogus soola valatakse sisuliselt vette,ehk elanikkonna toidulauale?ja siis ahhetavad ja laiutavad käsi,ja pidama ka ei saa,jäävadki valama. Looduslikule vesikeskkonnale ei ole mikroelustiku mõistes see nüüd küll kasulik. Suure veeriziimiga jõed ja järved elavad üle aga väiksed tapetakse tasapisi
Vaatasin keeluaegasid(pole ammu seda teinud),kas Navestis võib siis 1.maist haugi kukkuda,eelmine suvi sain ühe 2,7-se kotti.Kohalikud ka mainisid et olen õiges haugi kohas(ise sattusin sinna juhuslikult).