HIIUMAA

säinast on meil juba rohkem kui lesta kui võrku panna!

Siis on jama jah, eelmistel aastatel ise ka proovisime kuidagi sättida võrke, et säinast vältida, aga ikka raisad kruttisid nööriks.

ma nõval nii,et siin ka seda jalaga segada kui teaks kus koeks siis õngega püüaks küll kevadel hea meelega!

Tere .taas plaan saarele vändata ja ahvenat proovida kas on teda veel sadama akvatoorjumites või on meres ja kuidas kala suurus on?tõenäoliselt viimane trett rattaga Hiiumaa-le see aasta läheb juba jahedaks!Tänud kõigile kes vastavad!

Heltermaal anna tuld, kaugemale pole vaja minna.

sinna ei saanud majutust kõik täis bronnitud!väntan kärdlasse

Vänta sõrule seal majutus ka olemas! Kõikidele kalameestele ja kalanaistele infoks, et saare lõuna otsas valmimas uus huvitav olemose koht, leia meid Facebookist "Sõru Puhkemaja". Saab niisama majutuda ja ka üritusi korraldada. Loomulikult kevadised ja sügisesed kalapüügid!

Kala oli veel eelmine ndl igal pool sadamates ja lest samuti meres olemas! Nii, et kõik saarde ja majutust bronnima!

mis kala seal sadamates siis on?

sõrus alamõõdulist säinast, mõnes teises pisiahunat, isegi kiiska olen trehvanud

Mis mõttes pisiahvenat, sadamates püütakse ahvenat ja räime. Mõnes sadamas on aga nii paksult väikest säinast, et muud ei mahu püüdma.

Tozz ei valeta

Kas keegi lesta ka proovinud on? Varsti lubab kõva maatuult, kas siis lest rannast ära läheb?

Aastal viimane puhkus hakkas peale. Merele vist ei pääse,lubab tormi,aga eks ole ju muidki kasutusvõimalusi.Hommikul korjasin usse, või teistmoodi väljendades võtsin porgandid üles. Mitusada kilo sain (porgandeid, mitte usse).Siis sõitsin ühte sadamasse. Optimistlikult läksin püüdma suvevormis ja kolme tunniga olin nii läbi külmunud, et pidin lõpetama. Saagiks 27 ahvenat,aga suurus nadi, iga neljas-viies oli mõõdus, ülejäänud läksid pikkust koguma.Tahaks ka korra minna lesta proovima, aga õiget varustust pole ja halli aimugi, kustkohast katsetada. Viimane lestapüük oli minu poolt kaheksakümnendate teises pooles Merivälja muuli pealt. Mäletan, et sigailusad lestad olid - kuuesaja grammised. Mõni öö suundub siis Kõpu kanti, äkki veab.

mina jäin käiguga rahule .kaasa sai võetud12 kg ahvenat ja üllatavalt vähe oli alamõõdulist .esimene pool päeva otsisin lanti mille kala ka alla neelaks mitte ainult ei nokiks ja kui leidsin sai kala kenasti jooksma!enamus püüdjaid natuke aega proovisid ja lahkusid,aga pool päeva katsetamist tasus ära!

vesihiidlane - Ristna ja Kõpu poolsaare põhjarannik on tonkatamiseks parimad, aga lest tuleb öösel põlvesügavusse. Sügavamas sektoris võid vabalt päeval püüda.

Eks siis ühel pärastlõunal viskasingi kokkuklopsitud varustuse autosse ja siht Hiiumaa teise otsa.Kõpu kandis hakkasin teeotsa otsima,kus mere äärde saaks. Mõni eramaa sildiga, mõni minu masinale kahtlaselt mitte läbitav.Lõpuks mööda ühte jõudsingi mere äärde,aga rand kivine. Jalutasin edasi ja kilomeetrikese eemal leidsin ka liivase ranna.Ainuke häda,et randa veeresid silma järgi nii kolmemeetrise lained.Minu varustusega poleks seal tol päeval midagi teha olnud.Ronisin autosse tagasi ja mõistsin, et tuleks sõita teisele poole poolsaart, kus tuul otse peale ei käi.Sii

Siis vaatasin kella ja mõistsin, et võimalus enne pimedat mingi koht leida on vägagi kahtlane ja raske südamega loobusin ning pöörasin otsa Heltermaa poole. Poole tunni sõidu kaugusel oli üks sadam, kust ka kuulu järgi võis lesta kohata.Ronisin seal välja ja proovisin tunnikese.Lesta muidugi null, aga ahvenat küll.Sain 8 isendit ja ka suurus oli korrali

Lootusetu,teist korda järjest suudan postituse enne valmis kirjutamist ära saata.Ahvenate suurus oli kuni 300 grammi.Säinas segas kõvasti püüki,vahepeal sain kümmekond tükki järjest,aga kõik alakad. Kahjuks läks aga hämaraks.Tee peal mõtlesin, et praeahvenat enam ei taha, suitsu panemiseks vähe ja otsustasin, et tulen hommikul tagasi, püüan veel vähemalt sama palju ja siis teen ühe suitsuahju täie.Hommikul olingi juba päikesetõusu ajal kai peal ning alustasin suurt ahvenapüüki.Ainuke, keda polnud oli ahven.Veetsin seal üle kolme tunni ja ei näinud ühtegi. Säinast oli paksult, aga kuigi lootsin ehk mõne mõõdus saada, ei õnnestunud seegi.Suurimad,kes käest läbi käisid olid seal 33-35sendi piires. Nüüd oli valikus teise sadamasse minna ja sealt mõned ahvenat juurde püüda.Samas tuul tundus vaikne ja mõtlesin,et kui kodukandis samad tingimused on lähen hoopis merele. Kaks korda oli püük pe..e läinud, lest ja ahven, ehk haugiga on rohkem õnne.

Kodus oligi ilm lootustandev, üks varustus autolt maha (labidas, pvc-torud, aiatool, prožektor) ja teine asemele (mootor, aerud, Kahva, kummipüksid, päästevest, bensupaak). Lisaks kiire tonkade ümbertegemise spinninguteks tagasi. Peagi olin paadi juures ja veel veerand tundi hiljem püügikohas.Nagu tavaliselt paat kaldale ja ise pükstes edasi. Kahjuks vesi oli eelmise päeva tuulest veel suht sogane. Ja siis järgmised kolm tundi nagu oleks kodus heinamaal loopinud, kala sama vähe ja rohtu sama palju. Lõpuks sain ühe isendi otsa ja ka kätte, mõne viske pärast teise ja veel viie minuti pärast samast kohast kolmanda. Järgmine kala selgitas, miks seal haug passis, nii kolmesaja grammine säinas, kolmik seljas kinni.Sealt sain ka neljanda aga siis paistis koht ka tühi olevat.Suundusin edasi ja sain tunni jooksul kaks otsast ära minekut. Otsustasin paadi juurde tagasi minna ja selle koha juures, mis kala tõi paadist loopides viimane lubatud kala kotti pista.Aga sain samast kohast möödudes ka viienda ja tulin koju. Üks haug oli kahene ja see läks fileeks, neli väiksemat ahvenatega suitsu. Lõpp hea - kõik hea.

Adru, säinad ja kogred vallutasid lestavõrgu. Esimene kord nüüd, kui seal kokresid kohtasime. Ahvenat ja räime oli piisavalt.

Võrgupüügiga peab ettevaatlik olema, tihti on nii, ridvapüügiga kala püük kokkuvõttes lihtsam ja ajasäästlikum.

Lestane nädalavahetus seljataga.Reedel ekstreemsed tingimused,aga lesta tuli. Säinas näris usinalt krevetti.Laupäev hulga parem. Suurim säinas 1,5kg,lesta tilkus kesiselt.Õnnestus ka üks mudil tabada.Lõpuks tulid hülged ja püük nagu noaga lõigatud. Mõnusalt lõõgastav olemine,nüüd võib rahulikult tööl edasi käia.

Tere.kas heltermaalt tuleb veel ahvenat või peab kaugemale väntama taas?

Paar päeva tagasi olevat veel tulnud.

Ütleme nii,et kärdlas tuli hästi;aga 99 protsenti fileerimis kala!

Ja ülejäänd 1 protsent lõhub ritvasid.

huvitav millele küll vihjatakse?

Sa vist jäid ridvaotsast Kärdlas ilma.

jah nii juhtus küll!
ridva pean Kalastuskunni juurde remonti saatma näis mis ta sellest arvab!

Et tegemist selle aasta viimas(t)e merelkäikudega,siis eile võtsin asja natuke laiemalt ette. Nimelt sai kaasa võetud ka üks 30 meetrine võrk. Silma suurus,kuskil 50 kanti, vanus väljanägemise järgi mitukümmend aastat, võib-olla isegi pool sajandit. Sõitsin paadiga keset rannikumerd umbes meetri sügavusse vette,siis paat ankrusse, ise pükstega üle paadi ääre vette,kaks toigast põhja suruda ja võrk nende vahele.Ise loopisin ajaviiteks läheduses lanti ja paari tunniste vahedega käisin võrgu läbi. Puhast püügiaega tuli umbes viis tundi.Kuigi otsast äraminekuid oli väga palju, sain normi kenasti täis. Ja üks haug oli päris kena. Otsas oli rahulik aga väljavõtmine oli raske, näpud üle kukla ei ulata, kaldani on pool kilomeetrit, paadi ja kahvani paarsada meetrit. Õnneks mingi hetk pööras selili ja sain kõhu pealt sõrmed lõpuste alla. Kodus selgus,et uus isiklik rekord - 84 cm ja 4,1 kg. Võrk tootis ka üle ootuste hästi - kaks ahvenat, 29 säinast ja isegi kaks haugi, kellest üks konn aga teine 2,8. Kodus külmarohi hinge alla,sest pidev vihm oli päris läbi leiutanud ja siis prožektori valgel tundi kolm kalapuhastust.Paadi toon täna-homme välja ja siis vaatab, kas novembris on veel ilma pükstega merel püügiks

Panin ikka pildi ka.

Naised saunas rääkisid, et novembris võib juba ka siiga kaldaäärse võrguga saada. Peab ära katsetama, kui veel äkki üks Hiiumaa ring tuleb. Küsimus on siis, et mis silmasuurus siiale sobib?

Kõva siiapüük käib võrguga Soonlepa lahes sügiseti, aga seal on võrke nii umbselt, et kuul jookseb kokku kui paadiga tahad läbi minna haugi maadele.Siiavõrgu silm peaks 45-48 mm olema.

Tere taas!kas heltermaalt veel tuleb ahvenat või peab taas kaugemale väntama?Tänan

Vt. võrguspikker: https://www.saarevork.ee/toode/nakkevork-siiavork-48mm18m015mm-monofil-keskpikkus-30m-valge/

Tiksusin täna 4-5h Tahkuna kandis lootuses merikat saada. Ei saanud miskit.  Auto juures nägin, et eemal kivide vahel oli keegi püüdma tulnud. Homme vist kuskile haugi proovima. Seda kala vähe lõbusam püüda ja suurem lootus saada.

Käisin eile ühes rannikujärves ja õnnestus umbes 1.5kg marja täis haug saada. Kolm tundi püüki ja olin juba loobunud, läks vaikselt pimedaks ka. Aga just siis ta otsa tuligi. See oli ka ainuke võtt 3h jooksul. Hommikul ärgates oli mõte, et teen täna ka kuskil ühe tiiru aga tuul liiga kõva. Vahel käin ikka tugeva tuulega kalal aga see oli juba veits liiga tugev lendõnge jaoks.

Nädala alguses kolm hommikut kahlakatega püüki. Stsenaarium täpselt sarnane,tund kõndi kalakohta, 10-15 minutit püüki ja tund kõndi tagasi.Meres haugi paksult. Tulemuseks paarteist kilo fileed ja paar kilo marja. Marja kvaliteet jääb muidugi kevadisele alla, aga kannatab juba süüa. Suurim 3,76.Landiks buster jerk 2. .Meri luiki täis, nii et pakun, et vähemalt aasta lõpuni tuleb ilm soe.

Kui kedagi huvitab, siis käisime ühe tuttava kaluriga tema mõrda nõutamas. Kala liikidest põhiliselt mudil, aga ka ahven, siig,säinas,haug,vimb,särg,kiisk,lest ja räim. Siia jaoks pidi vesi veel liiga soe olema,aga juba vaikselt liigub.Võimalik, et ülejärgmine nädal, kui saarele satun, teengi võrguloa ja üritan ka siiga saada.

Lihtsalt ilus pilt. Minu meelest.

Aeg aastat kokku võtta. Püügihooaja kestus 26.04 -09.11.2022.
Kalal käidud ca 50x , enamus spinninguga. Püük nii jalgsi, kui ka paadist. Saak spinninguga 149 haugi, 5 säinast, 4 ahvenat ja üks tuulehaug.Õnge/tonkaga veel lisaks 22 vimba, 17 turba ja tuhande alla igasugust nn.kotletikala. Arvuliselt suurim saak 30.05 - 303 kala.
Suurim kala 18.10 - haug 4,1 kg.( ühtlasi ka uus isiklik rekord.) Uus kalaliik -tuulehaug. Lemmiklandid baby buster, buster jerk II, mullutu murdja ja professor. Miinuspoole peale 1 telefon ja kümmekond lanti. Päris kena aasta oli.

Proovi popperiga suurtaimestiku vahelt ja kivimürakate äärest ka. Adrekat saab küll

Olen popperiga püüdnud ja ka saanud. Kui sügisel haug madalasse tuleb, siis põlvesügavusest veest tavalandiga püügiga suurt vahet pole, eriti ujuva landiga püüdes. Polaroididega näed niigi iga kala ja tema liigutuse ära.Popperi miinuseks see, et nõuab suht siledat vett, mida merel harva juhtub.

Vimmad käivad hiius vist pigem toiduotsingul? Või on kudemist ka ette tulnud kuskil nires?

Tuiavad samuti nagu üksikud latikad

Ma arvan, et mandri kalad seal vesihiidlase nimekirjas, kuna aasta kokkuvõte, et mis üldse saadud.

22tk vimba tundus endalegi natuke liiga heasti. Turb puudub saarel üldse. Võrgust Üle ühe latika suve kohta pole ma saanud ja vimba vast mõni aasta kohta sedagi vaid mandripoolsest küljest.

Sõrust heltermaani vahemikus ühesõnaga viskab aegajalt neid sekka küll aga ikka üsna üksikud.

Turb ning vimb jah mandrilt.Vimba tegelikult Hiiumaal isegi on, mõrras olen näinud ja kuuldavasti ka võrguga saadud.