Sattusin üle pika aja Kohilasse ja et neljast kuueni aega parajaks teha läksin jõe äärde luurele, võtsin igaks juhuks kärbsetõuke ka konsumi peal olevast "kõige" poest. Vesi kõrge, Sõitsin vokiga kooli sillast kuni sigalani. Ühtegi kalameest näha ei olnud. Pakkisin ennast sigala sillast veidi ülesvoolu maha ja lasin korgil voolu kõrval sopis ringiratast ujuda. Ise krõbistasin sifkasid ja meenutasin kuidas kunagi lapsena seal samas kaldaäär kalamehi täis oli ja kõik järjest kiskusid. Loopisin veidi eelmisest aastast alles jäänud feedri putru väikse vanilje lisandiga ja mõne aja pärast oli esimene võtt. "Keskmiksärg" Nagu siinkandis kombeks on öelda. Jäin juba luureretkega rahule . Paari minuti pärast juba järgmine võtt ja jälle särg - vaata et veidi suurem. Ja nagu ikka kui võtuks läheb, siis jääb konks kuskile juurika taha kinni, joppas et sõlm nigel oli, vähemalt jäi kork alles. Panin prooviks marmõssi otsa aga kuna tina väiksemaks ei vahetanud, siis jäi see ka põhja kinni
Mõned võtud olid veel kellest ühe lasin tagasi ja siis järgnes 45minutit vaikust. Vaatasin et kell juba pool 6 ja pakkisin ennast kokku, et tagasi minnes veel mõisa juures väike peatus teha. Vabriku poolses kaldas on üks hea auk voolu kõrval. Seal oli näha ka et keegi endale istumise jaoks jämeda oksajuraka lohistanud. Ei pidanud pettuma - juba mõne minuti pärast oli ilus särg otsas - selle õhtu kõige suurem. Viskasin korgi vette tagasi ja raporteerisin sõbrale olukorrast. Kõne lõpetades hakkan välja kerima ja saan aru et siin on midagi otsas ja särg see küll ei ole. Sööt oli vist haugile haigutamise pealt vooluga suhu ujunud. Tõstsin ta napilt enne liini läbi hammustamist kaldale ja vabastasin peale kiiret fotosessiooni. See ootamatu külaline tekitas parasjagu ärevust ja lükkasin oma kokkusaamise veidi edasi lootes et võtt jätkub Aga sellele järgnes vaikus. Sai rahus peotäie sifkasid krõbistada. Otsustasin et teen viimase heite ja tulen tulema. Kala võttis, Haagin, Läks otsast. Koos konksuga.... Viies konks juba täna
Selge märk et Tamiil on vana ja rabe juba. Kojuminek nagu ikka - 5 min pikeneva lõpuga. Panin uue konksu otsa et saaks vähemalt ridva ilusti kokku panna muidu tamiil tilbendab. Märkamatult olin konksule juba hunniku tõukusid ka otsa pannud ja viskasin uuesti sisse. Kork ujus voolus ja keeras tagasivoolust kalda ette ja päris minu nina ette jõudes kala võttis. Haagin ja tunne selline et see sama haug on otsas aga ei, korralik ahvena mammi. Viskles kaldal nii et oksad ragisesid külje all. Pole elusees nii jämedat ahvenakolli saanud. Lendasin Järgmisel hommikul ka kohale suurte lootustega. Paks udu oli üleval ja sooja 6 kraadi. Sama koht mõisa taga aga kala ei võta. Mingi hetk kuulsin et kuskil keegi lobistas aga aru ei saa kus. Siis käis mul nina ees kaldas heina sees lops ja nägin tumedat saba . Päris täitsa madalas rohu sees raibe müdistab. Tõstsin oma sööda siina kalda ette et näha kas kedagi huvitab ka. Aga vaikus... mingi pool tundi või kauem tiksusin seal. Hakkas juba külm kuni ühel hetkel kork kadus. Haagin.... Raskuse järgi tundus nagu see eilne ahven, võibolla isegi suurem. Aga Särg hoopis. Korralik mölakas..... Rohkem kala ei saanud ka. Kokkuvõttes jäin väga rahule, ilmselt purustasin nii ahvena kui särje rekordi.
