Väljas härmatisest lõng,
sirab taevas aastalõpu hõng,
kuskil kelluleste hääl veel kaikus,
agaJumalik on see ülev vaikus,
kus armastust tunnetad,näed,
siis siruta ta poole oma käed...
Torm ja raju, sopp ja laga
ebaõnn ei vaikselt maga!
Üksi kest pärapõrgut
tige koll sääl sügab sõrgu,
pääs tal mõtted tigedad,
jõuluks ebasobivad.
Igavusest muru näksib
pikkasilmi ohvrit otsib.
Aga ega päev ei läinud päris raisku
kiusatud sai mitut maukku,
Kinni võtsin tosin jõulumeest,
lume muutsin vihmaveeks!
Tore on see jõulusära
seda teab iga mära
jutumõte koab kah ära
kratt see hüppas üle tara.
Kui siis algab jõuluöö,
algab raske tonditöö
UUHHHUUU!!! KOLL-KOLL JA ÖÖÖÖ!!!!!
Keset ööd, kui aknad härmas
keegi koridoris lärmas,
kolistas ja katsus uksi
karjus nii, et situ püksi.
Trussikutes hapu näoga, voodisoe
ja tähtsa moega
tagant toast siis tuli issi,
käigult laadis jahipüssi.
Käigult sihtis
käigult lasi
ukse pihta tina pani.
Ja kes auguline haavleist,
suitsev, tahmane ja kaame
jalgel tuikus ukse taga
ennäe imet-jõuluvana.
Jõuluvana hullas hoovis,
ja sai kohutava nohu.
Kähku terveks saada soovis
neelas alla nohurohu.
Nohurohi tundis tööd
lasi ninamahlad valla.
Tatt see jooksis kogu öö
mööda habet sirgelt alla.
Nüüd jõuluvana vattist habe
on kuivand tatist täitsa rabe.
Vodka for ever! Ahjus belgia liha sibula, kaps a ja kartliga, lõhnab vägevalt, ehk ei maga seekord maha kui valmis saab. Eestlase rahvusroog küpsemisel, saksa vodka juba 3. pudel. Multi- kulti jünger jeuroopasupast.
Tahtse minnä lauda manu,
satte sälülü.
Saasi lasta vii ma vällä,
satte sälülü.
Laut om sääne kauge kotus,
üle välu tuu.
Mõtli vaja iks om lasta,
esi sälülü.
Tules teta, kipelt lasta,
saassi külele.
Mõtli, poogõn, lase siia,
ärkse ülesse.