Enamus maakondi kannab ilma mureta,jõed samuti täiesti ilma mureta kui enamvähem teada kus ja kuidas tallata. Pärnu,rapla ja viljandi maakonna järved kus käidud,ei ole kordki olnud muret pealesaamisega või,et jalg kuskilt läbi käib. Jõgedega teine teema. Saarjõel sain puusani sisse niiet kõõlused valusalt pingul. Risti murdunud puud sulatavad veepööristega õhukeseks. Muud jõed kus käidud hoiavad samuti mureta peal,vaba vesi on tuvastatav sest lund peal ei ole ja madalikud on taimestikuga enamasti nähtavad,kuid siiski iga sammu ette tuuraga kõks. Seni puuritud augud kõiguvad 8-20cm. Eile Navestil ei olnud kaldaid lahti murdnud,paar sentimeetrit vett oli küll kohati peal kuid kummikuga ei häiri seegi. Võrtsu poolsetel järvedel ei kasuta ma enam 110mm käsivändaga puuri vaid 18voldist makitat ja 130mm sest seal sureb psna kiirelt õlg ära.
2x5amprise ja paari väikese 2amprise tagavara akuga laseb mureta mitusada auku
Kaks korda Suurelahe peal käinud. PA keeld kehtib aga neil oli viimane mõõtmine 22.12. Jää on 10-12 cm, aastavahetuse sula lihvib seda kõvasti. Käsi valge ja ahvena filee paneeritult ikka väegade hää.
Nuutsaku oli kõige hullem. Tahtsin risti üle järve kõndida ja poole järve pealt käis kummik pealmisest jää kihist sisse. Kaldalt üks vanem meesterahvas karjatas,ära sa liiga julgeks ka mine. Tulin oma sammupidi tagasi ja piirdusin puhkeala poolse kaldaga. Selline seis oli seal 18 detsember,arvestades,et vahepeal sulatas ja külmetas vaid mõne öö siis ikkagi jah,tasub tuuraga liikuda sest peab arvestama ka allikatega.Enamus järvedele tegi tuisk head kuid kohtades kus lumevaip peale jäi ennem sula,on jää vägagi ohtlik. Kuid siiski jah,enamus kannab. Kõige parema info annab sulle jääohutuse kaart,googeldades leiad.
Eelnev kontrollauk mõne meetri kaugusel näitas kahte kihti ja alumine oli vaid mõni sentimeeter. Paksu lume ja õhukese jääga tuleb enamasti tänada esimesi hulljulgeid mehi kes vee peale lasevad ja jääd teevad.