netiawarustest...
Ennast otsides, vaeva trotsides,
varbaid lüües ja valusalt kukkudes -
mida mõistame, mida aimame -
iseendast ja enese uhkusest?
Rõõmu tundes ja nuttagi tihkudes,
südant hoides
avali pihkudes,
pettumust tundes ja väsides,
tähtedelt taevastelt küsides -
olen ma kes?
ja kelleks ma saan?
Milles on mõte kõigel siin Maal?
Vastuseid kartes, vastuseid peljates -
ise ei teagi, et iseend eitame!
Otsime seda, mida leida pole, leiame seda, mida otsinud pole
Ma näen aga ei vaata
ma lepin aga ei kaota
Armastan päeva,kuid öösiti ärkan
olen hajameelne,aga kõike märkan
Reegleid järgides nad purustan
kõike mäletan,vahel iseennast unustan
Olen tugev,kuid vajan sind
kallistan,aga ei puutu
Olen muutlik,kuid ei muutu
naeratades pisaraid peidan
Tahan luua aga lõhun
Olen suur aga ometi nii väike
Olen vaikne aga räägin palju
vahel näed mind,vahel mu varju
Ei ole ma igavik-olen vaid hetk
Olen päev,mil säravad tähed
Saadan su ära,kuid ei taha,et lähed
ma andestan,kuid ei unusta
Tahan teada,kuid ei küsi
Olen vaid hetk,mis ei püsi.