Järjekordselt siis sellest teemast. On ju vähipüügist palju kirjutatud aga mis peibutis kõige parem oleks sellest ajalugu millegipärast vaikib. Ämm ja surnud kass pidi muidugi hea olema aga kaubandusest mis oleks kättesaadav?
Kommige kes millega püüab.
konn on jah ikka see kõikse parem ja veel lõkkel vähe küpsetatud ka. Muidu , kui retsida ei taha siis poodi ja kas maksa või räimi.( ja ei tohi kasutada seda va õli-jätan ütlemata, sest äkki mõni saab hoopis inspiratsiooni) sööt siis marli sisse ja mõrda, või siis natale.
Minuarust on jutt riknenud ja haisvast söödast legend. Kõige parem on ikka värske ja peamine - VERINE sööt. Maks on kindlasti väga sobiv, ainult vähid kipuvad selle kiiresti nata pealt per__e panema. Ise olen proovinud peale maksa ka kajaka, haki, tuvi ja veiselihaga. Aga see oli ammu...
Mina olen kuulnud ka, et see liha haisema laskmine pole see kõigeõigem, värske liha pidi ikka kõigeparem olema.
Kunagi käisn ka sõbraga vähil ja söödaks lasime siledaga varblase parvest üks 7 isendit ja toitis kätte küll
Eile panin pooleks lõigatud ahvena kahte mõrra sisse...täna seal kus pea osa oli sees oli 30 vähki ja seal kus oli ahvena saba oli 17 vähki... saba polnud isegi puudutatud....samas pea oli obseluutselt ära söödud
Esimesel augustil algas kuu aega kestev vähipüük. Augusti jooksul on harrastuslik vähipüük püügiloa olemasolul lubatud kaheksa maakonna veekogudel, kus selleks on olemas piisav vähivaru.
Vastavalt vähiuurijate ettepanekutele tohib tänavu vähki püüda Harju, Saare, Viljandi, Valga, Võru, Põlva, Tartu ja Jõgeva maakonnas.
Keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialisti Jaanus Tuusti sõnul peab iga vähipüügi loa omanik järgima veel mõningaid vähipüügiga seonduvaid nõudeid. „Vähil püütud saagist tohib kaasa võtta vaid üle 11 cm pikkused vähid, mis on mõõdetud laka ehk saba otsast kuni pearindmiku lõpuni ehk nn otsaorgini," ütles Tuusti. Kõik väiksemad isendid tuleb samasse veekokku tagasi lasta. Lisaks peab loa omanik ise püügil kohal viibima, s.t. oma luba kellelegi teisele kasutada anda ei tohi.
Enne uude veekokku püügile minekut tuleb kontrollida, kas püügivahendid on korralikult kuivatatud, vältimaks haiguste levikut. Püügiandmed tuleb esitada loa andjale õigeaegselt, st 5. septembriks (seda sätestab tänavu 21. jaanuaril välja antud keskkonnaministri määrus nr 8, mis reguleerib kalastuskaardi taotlemise ja andmise korda ning muud sellega seonduvat).
Lisaks tuleb püüdjatel meeles pidada, et päikeseloojangust päikesetõusuni ehk öösel eramaal viibimiseks on vajalik maaomaniku nõusolek, lõket tohib teha ainult selleks ettenähtud kohas ning maha ei tohi unustada tekkinud prahti.
Kõigist märgatud rikkumistest ja salapüügist tuleks informeerida keskkonnainspektsiooni telefonil 1313.
Lisainfo: Jaanus Tuusti, keskkonnaaameti vee-elustiku peaspetsialist, tel. 51 18445, jaanus.tuusti@keskkonaamet.ee
Uskumatu aga tõsi. Käisime võrus puhgamas. Sõber sõi jäätist ja viskas jäätise vette. Se hakkas sulama seal kaldas ja siis märkasime mõne aja pärast . et 3 vähki olid sinna kaldase tulnud kus jäätis ära oli sulanud. ja se oli mingi12 ajal päeval. Vähid tulid nii madalase kaldasse , et nende tundlad olid veest väljas. Ja me seal samas ujusime ka enne.
180 cm traati läbimõõduga 2-3 mm. Keerata rõngasse, otsad ühendada, võrk külge siduda (mitte eriti pinges, et jääks nagu tagurpidi seen.) Kolm nööri a´1 M. siduda serva võrdsetesse kaugustesse üksteisest. Nüüd siduda kõik kolm nööri omavahel kokku ja kinnitada neljanda kahemeetrise nööri külge, mida saab siduda lati külge. Nata keskele panna peopesasuurune plekitükk(sobib kilukarbi kaas) Naaskli või naelaga augud läbi lüüa ja pehmest traadist kaks väljaulatuvat juppi selle keskel, kuhu siduda sööt. ONGI KÕIK
to panjack> Nõges ei pikenda ühegi vähi elu. Nõgesed lihtsalt kõrvetavad vähke ja nad siputavad rohkem ning seega paistavad elujõulisemad.See igas asjakohases raamatus ka kirjas.
Plaan oleks vähiga "käsi valgeks" saada. Kuhu võiks pärnu kandis mõrrad likku panna, et miskit ka saada oleks? Mõrrad on, huvi on, luba saab ka võetud, teaks vaid kuhu võtta...vaatasin neid veekogusid kuhu lube antakse, mõnes pole 30a vähki nähtud niiet selle peale ei saa kindel olla, et kuhu lube antakse, sealt peab saama.
https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/kalastamine/vahipuuk
Pärnu maakonnas on vähipüük keelatud Paadrema jões, Pärnu jões, Pärnu vallikraavis, Reiu jões, Sauga jões, Tuudi jões ja Vanamõisa jões.
Ja seda minumeelest juba üsna mitu aastat vähemalt Pärnu
jões ja vallikraavis niiet linnast ametlikult kahjuks ei saa püüda.