Elussöödaga püügi varustus ja nipid

Kui spinnaga püüad, siis vale varustus loomulikult, samuti tehnika ei saagi õige olla. Elussöödaga püük peaks toimuma ujukiga õngega. 

viisik teemale !
Ja hr. Venno laseb nüüd omad teadmised "rahvamajandusse" !

Ei taha tasuta omi teadmisi jagada. Raha pakkuge.

Pakun et sellist veekogu pole olemas kus haug olemas, aga lanti ei võta ja elusat võtab.  Need jutud tekivad kuna ei osata landiga püüda.

Paljud käivad lanti loopimas aga ei saa, ma ise püütsin ka seal varem landiga. Aga noh mina ei tea kas see spinna või mingi rulliga õng, ega ma nimesid tea.

Sa ikka ankurdatud ja ankurdamatta unnal teed vahet?

Võib ka käsiõngeks nimetada. Kuid jah, siis üheharuline konks olema peab. Mina püüan reeglina kahestega, pangu türmi kui tahavad. Vahel ühesega kah, kuid sobivaid on meie kaubandusvõrgust keeruline Leida. No kõiki poode muidugi läbi pole käinud kah.

teed pool suitsu ära,siis lükkad koni teise suunurka ja võib haakimisega alata. elussööda kork on muidugi oluliselt kogukam särjepüügi omast.  mingeid imenippe sel püügil küll ei ole.    Aga, kui on risune või siis muud sodi täis veekogu,siis nii kaua mökutada ei või.

Ja ritv võiks olla pigem jäigemat sorti, muidu ei haagi ära. Kui paremat pole, siis kõlbab mingi suvaline turult ostetud ritv kah. Mul mingid odavad 2,40pikad ridvad, 50-150g testiga. Jaxon ja SurfMaster äkki olid? Kuna nendega tihti ei vehi, siis kaal minule ebaoluline. Rullid on 4000suurusega, samuti odavad jupstükid. Hyperloop oli nimi, kui ei eksi. Tamiil 0,3 mm ja ujuk vastavalt söödskalale. Ujukid mul libisevad, parem, kui südavamas kohas vaja püüda. Tross võiks ikka olla 30cm vähemalt, on juhuseid, kui koll lühematega püüdes on ära hammustanud, kuna kuidagi pole võimalik näha, kui sügavale haug on neelanud, kui haakimise moment on käes. Konksud reeglina kahesed ja teravad. Vahel ka üheharulisega püüan. Ja elusaga püügil on mõistlik üsna tihti kohta vahetada, mitte oodata kolm päeva, et ehk haug ujub ligi. Haakimine käib mul sisetunde järgi, kuid liiga pikalt oodata ka pole mõtet, sest tihtipeale laseb haug sööda lahti, kui molutada.

Käisin eile elussöödaga püüdmas. Sain 2 haugi, esimese haue sain kohe algul ja teise lõpus. Esimene läks tagasi ja teise võtsin kaasa. Suurt haugi ei saanud. Paljud läksid otsast ära.

Uhke lugu.

Üks vanamees kes seal paisu ääres elab, räägib ka et suurt haugi pole enam näha olnud. väikseid on kuhjaga, ma pole ise ka sealt suurt haugi saanud.

Aga kas selle rakendusega (kus kahene konks on kalal suus ja ühene seljast läbi) on suurem võimalus haugi kätte saada, või on asi ikka selles et väike haug ei jõua seda elussööta korraga suhu võtta ja ei jõua siis konksuni.

Väike ei peagi ju otsa jääma.

Ega see haakimine ei pea teab mis jõuline liigutus olema. Vaata kui vähe on vaja ritva liigutada, et konks sõrme läheb.
Oodata tuleb jah mingi aja. Ma ise ka olen oodanud suitsu jagu. Aga see selline kiiremat sorti suits ..
Kork peab selline olema, et söödakala seda põhja ei jõuaks vedada. Tross peab otsas olema. Alles oli juhus kus haug haaras hoopis ussi järele. Sai teise ka veepeale aga siis siputas ennast ja tamiil katki.
Kas 3 harulist konksu ei tohigi siis enam elusöödaga püüdmisel kasutada ?

Unnaga võib, kuid õngega mitte. Kui olla igati seadusekuulekas kodanik.

Kunagi ammu sai hädaga krabatud üks 4,20 m korralik madjakas elusööda jaoks kaasa. Siiani püüan sellega. Jube hea on korki ujutada ja juhtida ja kalaga sama lugu. Hästi hõlpsasti saab roigastest, kõrkjatest ja kupulehtedest eemal hoida. 
Selline sobiks hästi http://www.voblafishing.com/et/a/tonkaritv-yokozuna-ryoshi-yk5-3-90-4sec-80-150g
Tehke proovi.
 

Aga kui on rulliga õng, kas siis võib kolme harulisega püüda?

Ma küll vähe püüan aga kasutan suht väikest korki ja tina. See annab kalale rohkem võimalust ringi liikuda. Ahvenat püüdes panen väikse konksu ülamokast läbi. Oluliselt parandab kala liikumisvõimet versus seljast läbi.

RC mehikesed seda piinamist kuulevad vöi CR oli,nu vahet pole,ühed patareid puha,vat need pahandavad.

kalal suht üxkõik kas sureb läbi seadusliku või ebaseadusliku püügi...surma paragrahvid ei huvita...

Käisin elussööta püüdmas. Vennaga kahe peale 50 tükki saime, oleks rohkem ka saanud kui usse oleks olnud ja kui poleks jalgratastega pidanud tagasi minema (kodust kogretiigini 15 km).
Oli tegus päev . Nädala lõpu poole lähen siis haugi meelitama.

Minu kogemus näitab, et koger muutub peale teist seismispäeva laisaks ujujaks... elussööt peab ikka värske ja vilgas olema

Mina olen koguaeg tünnis hoidnud, mitu nädalat on seisnud ja midagi pole juhtunud. 

... ja mina ei saa aru, et mis kogred w konksud sul on et sul ussid otsa said... Ütlen ausalt, et mina saan ühe väikese ja peenikese ussijupiga (suisa nahaga) ca 20 -25 kokre ... Viimasel ajal püüan hoopis saiaga, ehk siis ime väikese saiakuulikesega .. Proovi !
 

Püütsingi saiaga pärast, sai tuleb kergesti otsast ära. Ussid olid surnud. Unustasin juurde kaevata.

Koger on kaval kala, kelle kättesaamiseks tuleb palju vaeva näha. Palju kavalam kui forka või karp. Onon...

.. Venno! ... mis seal kavalat on... Maximum 30 minutit ja vähemalt 20 -e kalaga minekut....

 

Välismaal tehtud sport-profiunnidega peab püüdma. Nendel on igasugused kavalad suurte kalade äraminemist takistavad viled ja vidinad küljes

minu viimane kogrepüük oli punutud kartulikorviga, üks heide, 5 min ja u 15 kala

Üleeile sai siis käidud, ma sain 2 väikest haugi. Sõber sai 2-3 ja 1 kg haugid. Kohe kade meel tuli.

pole põhjust kadetsemiseks,ega see haug ju suurem asi söögikala pole. püügirõõmu pakuvad ka väikesed

Maitse asi. Mulle näiteks muna-jahu ja pannile haug väga maitseb. Kui juhtub rohkem olema, siis veel marinaadi kah. Vot on hea suutäis. Minu meelest pole punane kala jälle teab mis unistuste toit. Söön, kuid kui valida, siis pigem muud.

.. mina teen haugist alati ainult kotlette.. terve pere lemmik kalapala .. isegi väike plika kes muidu pirtsutab iga luu üle ja jätab kala pigem söömata, suisa õgib neid

Ma vaidlen vastu neile, kes väidavad et mõnes veekogus haug lanti ei haara vaid elussöödale maias! On küll sellised veekogud. Enamasti väiksemad, tiigid-järved-paisud, kus söögilaud suur! See pole loomulikult 100% tõde, kuid on veekogusid, kus olenemata aastaajast ning ilmast saad haugi eluskalaga garanteeritult, landiga aga VÄGA erandjuhtudel. Toon näitena valgas asuva pedeli paisjärve, väike linajärv (endla lk), laiuse paisjärv. Kui söögilaud suur, siis möödatuhisevat lanti ei kipu enamasti haug rabama, ninaees lootusetust olukorrast pääsu otsiv, aeglaselt ujuv kogrepunn on aga väga isuäratav! Sama teema suviti ka väikesel emajõel, tahad suurt havi- elussööt toob selle suure suurema tõenäosusega kui mistahes lant sama püügiperioodi jooksul!

Kixiga nõus, aga on olnud ka juhtumeid, kus on õnnestunud undade vahelt ärritusvärvides landiga havi välja meelitada. Ja seda just kohtades kus looduslik söödabaas on suur.  Ilmsalt võtab mitte sp. et kõht oleks tühi, vaid oma territooriumi kaitsmiseks... Eelmise aasta hilissügisel v. emajõel kogesin sellist asja korduvalt

Eks ta ole jah nii. Elussööda eelis on see ka et haugil on rohkem aega et kala haarata või et tekiks isu sööda järele. Mõnel haugil on lihtsalt pikemad juhtmed .