Kilusõda. vol2 e lõunanaabrite kättemaks

Ei leidnud siin sellist teavet, aga ehk huvitab teisigi, kui leiate oma püügivahendiga saadud " oskar lutsu " moodi kala.
Teema ise siin:

Lätlaste asustatud tuurad on jõudnud Pärnu lahte

Üks Pärnumaa rannavetes tänavu püütud lätlaste märgistatud noor tuur, kes õnnelikult vabasse vette tagasi jõudis.

Läti riik lasi mullu septembris Daugava jõe suudmealal Liivi lahte 1500 märgistatud Atlandi tuurakala, kellest osa on jõudnud nüüd juba Pärnu lahtegi.

Asustatud kalad olid aastavanused ja kaalusid keskmiselt 200 grammi. Kalade märgistusel on kiri RIGA BIOR ja viiekohaline number.

Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi ihtüoloog Heli Shpilev palus kalamehi, nii kutselisi kui harrastajaid, silmas pidada, et püünistesse sattunud märgistatud tuuradest tuleks teada anda.

“Alates käesoleva aasta märtsist tänaseni on Pärnumaa kalurite püünistesse sattunud tuuradest teatatud seitsmel korral, viimased kaks alles mõne päeva eest,” ütles Shpilev.

Tuura leiud tänavu kevadel esinesid Pärnumaa vetes Uulu, Kabli ja Suurna sadama piirkonnas. Seitsmest kalast õnnestus kalureil elujõulisena merre tagasi lasta viis isendit.

Ihtüoloog lisas, et Atlandi tuur on kaitsealune kala, keda peab õrnalt kohtlema, ja püütud tuurad tulebki vabasse vette tagasi lasta.

“Märgistatud tuura püüdes tuleks meelde jätta või üles kirjutada märgistusel olev viiekohaline number,” soovitas Shpilev. “Kui võimalik, siis kala mõõta ja kaaluda, kuid teha tuleb seda ettevaatlikult, et teda mitte vigastada. Hiljem saab siis täpsustada tuura tabamise täpse koha, päeva ja püünisetüübi.”

Märgistatud tuuradest on Pärnumaal paslik teavitada otse Shpilevit telefonil 511 3279 või e-postiga heli.shpilev@ut.ee, sealt omakorda teavitatakse leidudest Läti teadlasi, kes neid andmeid koguvad ja analüüsivad.

Suured kalad

Ehkki lätlaste merre lastud tuurad olid alles paarisajagrammised, on nad hästi juurde võtnud.

Pärnumaa vetest seitse-kaheksa kuud pärast asustamist püütud isendite kaal kõikus 360–640 grammi piires.

Tuurad võivad kasvada väga suureks, kaaludes kahe-kolme meetri pikkustena 100–200 kilogrammi, rekordiliselt isegi rohkem.

“Vaatamata hiiglaslikule kasvule ja röövellikule väimusele, pole tuur märkimisväärne röövkala,” märkis Shpilev. “Täiskasvanuna puuduvad tal isegi hambad, mistõttu ta on sunnitud toitu veekogu põhjast välja tuhnima, leides sealt mitmesuguseid karpe, ussikesi ja kirpvähilisi. Peale selgrootute võib ta süüa põhjalähedasi kalugi.”

Püünisesse sattudes käituvad tuurad väga abitult ega oska Shpilevi kinnitust mööda oma jõudu vabadusse pääsemise nimel kuigivõrd rakendada.

Ohtlikult vähenenud

“Ehkki tuur asustab tervet Atlandi ookeani ning sellega piirnevaid meresid ja kogu Euroopa rannikut, Läänemerd, Vahemerd ja Musta merd ning Põhja-Ameerika idarannikut, on ta muutunud haruldaseks,” rääkis Shpilev.

Eesti viimane looduses üles kasvanud Atlandi tuura Läänemere vorm sattus kalurite püüsesse Muhumaa vetes 1996. aastal pärast 26aastast vaheaega. Kala kaalus 140 kilogrammi, oli 2,7 meetrit pikk ja tema vanus arvati olevat üle 45 aasta. “Läänemeres on Atlandi tuur sedavõrd haruldane, et asustusmaterjali saada pole võimalik,” rääkis Shpilev. “Seetõttu pärinevad lätlaste asustatud tuurad Põhja-Ameerika idaranniku vetest. Need on Läänemere tuuravormile kõige sarnasemad kalad.”

Eestis on samuti Atlandi tuura asustada püütud, kuid Soome lahes, mitte Liivi lahes, nagu lätlased nüüd üritavad.

Tuur on siirdekala, kes ujub merest kudema jõgedesse. Eesti tuntumad tuura koelmud olid Narva jões. Kudemispaikadesse rändavad tuurad lumesulamise ajal.

Tuur võib erialakirjanduse andmetel elada inimeaga võrreldava aja, kusjuures suguküpseks saab see võimas kala alles 7.–20. eluaastal, isased varem, emased hiljem.

Tuurale on hävitavalt mõjunud tööstuse areng ja vete reostatus, samuti kudemispaikasid hävitanud inimtegevus, nagu näiteks kuderännet tõkestavad tammid. Aga arutult intensiivne püügisurvegi.

Tuur on hinnatud maitsva söögikalana ja delikatessiks peetava marja, kullahinnalise musta kaaviari tõttu.

“Meil kalakasvatustes kasvatatavad tuurad on sisse toodud võõrliigid, enamasti Siberi tuurad, ja neid on võimalik oma toidulauale osta,” selgitas Shpilev. “Inimene on kalakasvatuste tarbeks aretanud mitu hübriidsetki tuuraliiki, mis iseseisvalt looduses hakkama ei saa, kuid sobivad kasvandustes kasvatamiseks.”