See palju sul kala on ei muuda tegelt ültse püsti saamise keerukust. Mõistlik on kalad ajada pikema lõa otsa et saavad eemal ujuda mitte et seod kogu kimbu otse vööle, siis selge et lisaraskus võib vahel väga suureks minna. Kahlamis kahv ka selline mis ujub poole medrase nööri otsas. Tegelt kahva ültse vaja pole.
Mul endal kõige hullem lugu oli tegelt novembri kuus. Landi võrku kinni viskasin. Sikutasin ja tirisin aga ikka kätte ei saanud, rinnuni vees olin ja 10 meetrit sügavat vett minu ja võrgu vahel. Laine paar korda üle pükste sisse lõi ja siis mõtesin et pohh, toon ära landi ikka. Sumasin kiirelt landini, rebisin välja võrgust ja tagasi kalda poole, kaelani märg muidugi. Sügavas vees polnud häda midagi, aga madalas asi jamaks läks. Kahlakad ääreni vett täis ju, mida madalamale läksin seda madalalmale ka vesi pükstes vajus ja jalad nagu pakud all. Mingid jube suured vene kummipüksid olid, mõlemas sääres võis vabalt 30 liitrit vett olla,kartsin et püksid pooleks rebenevad. Igaljuhul mingist hetkest käia ja püsti seista ei jaksund, roomasin kaldale
To ammu oli, ühistranspoordiga kalal käisin siis, bussi muidugi sellisena minna ei kannatanud, kola kokku seljakotti ja sörkides kodu poole, nii 10 km kuskil, sai sooja vähemalt