ise omasin oranži MS-i ja kõhu alt oli kuldne. Tarbjal sain sellega kaks nolki, kuid tundus et haug ei tahtnud seda eriti. õnneks on ta nüüd ka põhjas ja saan järgmiseks ahvena värvides osta. ega keegi siinsetest ei oska ütelda mis värvivalikut Tarbja haugid tahavad? Olen proovinud ka Stormi rohelise hüppavaga aga seda võttis ka ainult üks nolk. Otsas olnud ka Mepps BF musta oranži täpiga aga sellega ei ole ka ühtegi võttu olnud.
mina olen teinud rohuvabadele MS,kaks omapoolset ratsi...löiganud seda jäika traati,mis konksu kaitseb tunduvalt lyhemaks ja 1.versioon-tinutanud kylge peenest traadist aasa,mis asetub konksu kida taha
2.versioon-löiganud vanadest silikoonlantidest "nuudleid",mille yhendan yhest otsast lyhemaks löigatud traadi kyge ja teisest otsast katnud konksu teraviku....piisav,et rohtu ei haagi,aga haugi haaramisel puruneb...muidugi peab neid "nuudleid hulga kaasas olema,peale rabamist vahetad nagu ussi konksul...
aga kes ei viitsi jännata,edu ja jöudu poeversiooni pildumisel!(tegelikult sigahea lant ja RUHIJÄRVEST on sellega saadud haug 11,8kg...olin ise seda välja aitamas,enne kui söber selle landiga 2 tundi tulutult kummipaadiga haugi taga järvel triivis...
Minule on Minnow Spoonid tõenäoliselt kõige rohkem kala toonud landid. Kuna mu põhiline kalapüügi järveke on rohtu täis, siis on need ka kõige rohkem püügiaega saanud. Esimese MS sain mingi 10a tagasi ja sellest peale on mul alati landikastis neid erinevat värvi ja suurust olnud.
Eila veendusin, et sinise seljaga lusikas mõikab küll (trofees polnud suuremaid ahvenakarva lusikaid), ühe nolgi sain paati ja siis jätsin landi põhja, rsk, lõks tegi mingi nalja. Peab minema uusi ostma. Praeguste heinamaade peal on kõnealused ikka super head.
ka minu lemmiklant, Rapala ORIGINAALI kvaliteedis pole põhjust kahelda. Üks eksempar mitu aastat loobitud: konks jätkuvalt haakub küünde, läikiv lakitud pind on tehtud parimal võimalikul viisil: see on plastist landikeha on metalliseeritud, ning seejärel lakitud-värvitud(toonitud), plasti metalliseerimine pole ikka niisama odav värvi sisse kastmine, mida igas keldrinurgas saaks teha. Ok, vedru?pronksist konksukaitse lõpuks murdus, peale lõputut väänutamist. Ühesõnaga südametunnistusega valmistatud toode. Turul (ka poodides?) liigub hulgaliselt võltsinguid. Mu meelest lihtsaim visuaalne tunnus kas norm või saast on metallikvariant ja/või sepistatud konks (konksutraadi ristlõige pole ümar, vaid külgedelt lamedaks löödud)
Värv koorub neilt minnowspoonidelt nii kiiresti, et kohati tunduvad olema ühekordseks kasutamiseks. Havihambad, kivid ja kruusane põhi teevad kiiresti oma töö. Aasa juurest hakkab ka niisama värv kergelt kooruma. Muidu on ta teatud oludes tõesti geniaalne ja hästi toimiv.
Sööb see kes näeb, olenemata suurusest. Nimetatult ta ju olevat röövtoiduline varitseja. Sööb ja võtab seal, kus ta passib, seda, mida igapäev võtta on.
Jõel trollides ei ole mul näiteks seni vahet olnud kas on suur või väike lant! Haukab seal piirkonnas kus varitsedes mugavasti ja kõhutäie kätte saab. Vahel sõidan kilomeetri tühja ilma võtuta, kuid siis järsku on kõik võtud teatud alal, suurus on segamini, asupaigast varieeruvalt, sügavusest sõltuvalt, pedipaigast olenevalt. Haugi püüa siis kui suu on lahti.. talirasva kogumine, peale kudu taaselustus jne. Pane tähele kalaliigi puhul hambumuse aegsust.
Kala vahetab hambaid, justkui inimene piimahambad jäävate vastu. Kui havil on suu hammastest puhas, ega ta sal pure ühti, lõuad haiged niiet vähe pole. Kui uus hambapaar suus, lõikab kõike, kasvõi tilli mida veeall loputada
olen nende rohuvabadega solgutanud, küll originaalidega, küll järeletehtutega.
Mäng on jumale hea, ilustri ronib ka taimede vahel.
Aga kala sellega ei ole saanud.
Äkki 1 kala siiski oli 1000x kalastamise peale....