Peipsi sikuska Katastelt

kõbla varrest tehtud

Mis ajastul selliseid valmistama hakati?

Kui raamatut uskuda siis enne 1964.a.

See kõik ongi õige, selle kindlakstegemieks sai nähud aega ja Moora tõmmis etnograafilisest seisukohast pakub enamat vast kui et selle ülemise nööri kindlakshoidva jõnksu poolest, mida peipsi-äärsete rahvaste juures ei ole, kuid mida Läänemere.- Põhjarahvaste- rootsi- juures on. Ja need on otsitud püügivahendid kaasajal.

Polinski juttu et sellist tüüpi õng on haruldane, ei maksa tõsiselt võtta- neid, kuigi välja-arbatud ülalmainutud eripärasused- on olemas kõikides põhja-boreaalsetel rahvastel, eestlased kaasa arvatud.

Väike täpsustus selle minu veidi ebagrammatilise eesti keele juurde- tegu on tõesti omalaadse tehnikaga meie areaali püügis ja on arvata et siiani end tegelikult õigustavana. Ja seda sikk- säkulist tehnikat annaks kasutada ka praegu, sest ega röövkala saakemehhanism ajas ei muutu.

Muutuda võivad ainult saagitsejate mehhanismid kusagil seal kupli tumelus- venelaste kui tüüpiliste röövlite värk - allveeküttimine, saak, elekter, häbinimetused varell ja ahvunn, mis saavad minema samavõrd eesti argiajaloo prügikasti kui ka nende nimetuste loojad ja ideoloogidki.

Mida lisada näiteks Stockholmis orinigaalidena müütavate samalaadsete ritvade kohta on see, et neil on sama kuju (millest püüdsin rääkida eelnevalt) kuid et sellel joonisel oleks põhjamaade ritvadel vaid üks erinevus- ja nimelt peale viimast jõnksu veel üks vertikaalselt hoidev harkjalg nööri hoidmiseks.

millal neid valmistama hakati- pakun välja, et nooremal kiviajal ja pakun välja ka et tõsine püüdja saab nendega saaki ka tänapäevases euroopa kultuuriruumis Põhjas. Tänapäeva positiisvses mõttes- mehele, kes tahab saada korralikku kala ja alla 20 cm mõttetu ahvenaga jändama ei hakkagi.