Haug on sel kevadel kuidagi eriti loid ja lodev. Peale 6endat välja võetud "pasahunnikut" käis landipihta tõsiseltvõetav pauk. Otsa aga ei jäänd. mõne hetkepärast ujus paugutaja paadi ninast mööda. Silmajärgi ei tundunud miski suurem olevat. Viskasin paar korda siis sinnapoole kuhu ta läks. Aga ei midagi. Kolmas kord viskasin sinna samma kuhu ennemgi. Vööris istuja märkas aga et näe kala ujub nüüd teisele poole. ja täpselt minu landi tuleku suunas. sedasi raaaahulikult. Ja niikui silmapiirilt kadus ja landiga kohakuti jõudis käis sama kõva pauk ja oi seda tralli mis lahti läks... siinkohal peaks hakkama neid sööste ja küünlaid kirjeldama.. lühidalt öeldes: se kalaliik on väsimatu. isegi pärast paadis, enne kui talle head ööd soovisin, oli keeruline teda vaos hoida.
kaalu oli 2,5 kg. Landiks Strike Pro miski havi vobler. Roheka küljega.
Hmm...teine oli teistmoodi lahe juhus. järgmisel päeval. saime päris korraliku laine ja tormi osaliseks. läbimärjad ja suht külm oli olla...
viskasin landi pikalt välja ja jätsingi ta sinna - ise samalajal teiselt paatkonnalt karjuvas kõneviisis rummi küsides. ja nii mitu korda sest nad ei kuulnud kohe. saades oma "otsas juba" vastuse keerasin end siis kermisasendisse tagasi ja...
niikui lanti liigutasin - käis täpselt sama kõva pauk. aga seekord oli ta täis viskepikkuses
eelmisest päevast olin õppinud ühe asja õnneks selgeks: tross ja merikas ei sobi kokku. trossist lihtsalt ei jää midagi järgi ja oli mõne sekundi küsimus kui ta ära oleks läind.
niisiis: seekord sain tõsise sõidu osaliseks.
se kaalus 2,4 kg
kui ta paadis lõpuks oli - mõistsin nende meeste hingeelu kes vaid neid kauneid täpilisi landi otsa ootavad.