kas tõesti kevadhooaja viimane???
Nädal algas Andis kenasti - selline L=70 cm kala tuli ära, kaalu 3 kilo ja paar grammi peale.
Vesi oli paarkümmend senti kõrgem, "oma" kivi peale ronida ei saanud. Jäin siis mingis kohas seisma, tegin igaks juhuks ühe kontrollviske ja imetlesin kerimise ajal läbipaistvas vees oma saapaninasid. Järsku käs nii 15 m peal iilge mulksatus. Tõstsin pea ja nägin suurt keerist. Ehmatusest jätsin kerimisegi katki, ja vist sel hetkel ta uuesti ründaski (või oli eelnevalt rünnanud, aga ujus minu suunas, ja siis pööras ümber). Vahet pole. Igatahes kui ta esimest korda pinnas ära käis, hakkasid kepsud all kergelt tudisema. Igaks juhuks astusin ühe jalaga kivi pealt maha, et vähem valus kukkuda või nii. Mackey kõrvalt karjus et kas käes või. Vastasin midagi taolist, et kättesaamiseni siin veel terve igavik aega. Kala oli viisakat tüüpi. Pinnas käis vähe ja hüpata ei viitsinud. Algul tundus väga korralikult kinni olevat, aga hiljem nägin, et ainult kolmiku ühe haruga suunurgast. OK, sain temakese siis enda kõrvale. Kahva ja kongitsat ma põhimõtte pärast ei kasuta. Käega kuklast võtta polnud mõtet, jäme teine liiga. Kala oli rahulikult paigal, lasi ennast paitada eest ja tagant, aga kui lõpuseid näppisin, et sinna näpud lükata, ta ärritus ja pani jeehat. Siis läks päris kaua, enne kui ta uuesti enda juurde sain. Seekord otsustasin pöidlaga lõuast rabada. Vaja oli mitu katset, sest temake ei tahtnud suud korralikult lahti teha. Lõpuks pöial lõugade vahele ja... Krt, valusasti tõmbab, rsk. Näpp puru ja kala jälle kadumas... Mingi hämara refleksi ajel rabasin käega talle vette järgi (geenius!) ja kuidagi juhtus nii, et surusin ta endale vastu jalgu. Siis sain lõpuks teise käe lõpuste vahele ja kala veest välja. Poleks mackey't kõrval olnud, oleks vist rõõmu pärast röökinud. Kokku siis 4. merikas sel hooajal, ja kõik on suurusega läinud tõusvas joones. Ei julge rohkem minnagi, tea mis elukas siis veel tuleb! Statistiliselt viimased 9 käiku andnud 7 korral kontakti(d) kala(de)ga, püüdnus ainult hõbetatud 105 mm landiga (taat54 käsitöö).
21.05.2010
Jutt ilus ja mis me kalast veel räägime, sellise asja eest max. points.
Ilus kala! Minule imponeerib ka see kongitsa ja kahva põhimõte! 5
Esimese hoog mõtlesin, et kas tõesti selle aasta esimene 3 kilo jõekat, aga vahet pole. Kala ilus ja jutt samuti. Saaks see hooaeg ise juba sellest kilo piiristki üle. No mitte ei tule. Samas ka mina ei kasuta abivahendeid kala väljavõtmiseks veest. 5+
Mina oleks siis ka röökinud kui ka viis Mackeyd oleks kõrval kuulamas...
Viis punkti naagu naksti.
Ilus kala ja mönus jutt ! 5+ !
Võimas! Selle pildiga tuli üle pika aja endalegi merikapüüdmise isu peale
Tubli tulemas ja edu edaspidiseks
Veel niipalju, et kaldal näitas mackey digikaal lausa 3,5 - 3,6 kilo! Ütleme ausalt, et siis täppiskaalu tablood vahtides olin natuke solvunud... Ainult 3 kilo... Vat mis juhtub, kui jõuad juba veel suurema numbriga "ära harjuda". Aga jah, ilmal on vist omad plaanid, kui veel ühe-kaks tretti jõuab teha, siis on hästi. Olen ka ise juba häälestanud ennast jõekate peale. Et siis taas sügisel merega tegeleda. Tänud kõigile!
need ike kõikse täiuslikumad esitused kus hää pilt ja sorav jutt kenaste kokku klapitatud oo, 5p
njaaaa, kala oli ilus ja nägid selle veest välja võtmisega parajat vaeva,nii et oleks võinud seal rõõmust karjuda küll, nii et Tallinn oleks kuulnud. Selle rõõmu pärast poleks mind olnud küll vaja karta
Tean isegi mis tunne see on kui kätte saab
Edu ja suuri kalu edasiseks.
Ilus kala! Rasvauim on usinate kalakasvatajate näppude vahele jäänud. Eks ta sealt Pudisoole lastud partiist pärit hõbedik ole.....
Vobla - pildilt pole näha, aga rasvauim on puutumata. Seega 100% looduslik kala...