Esiteks me ei läinud ju sinna jooma, kui keegi kurtis, et Rummi sai ainult 40 korda lõnksata.
Gromkal olid ainult mõned kastid karastus jooki bock ja meil mõned lauaveed.
Olime viisakad poisid, kummikud sirgelt ja triigitud jalas terve see aeg, ainult Gromkal oli üks kummik veidi porine teisel päeval, see kriipis mu hinge terve see reisi.
Oi Gromka!
Sind peab lõputult lohutama, sul oli ju nii palju tublisi hetki:
Kui Rebane 10 kilose otsa sai, siis see aeg, kui ta haugi väsitas ja haug teda, siis ju lausa rabati kahv mu käest ära ja öeldi, et Koslepi eriauhinnatud kahvamees täna ei kahva, sina olid ju see mees, kes haugi kahavsse sai ja paati tõstis. Vaata, kui tubli sa olid!
Ma pole ennem sellist haugi väsitamist näinud, kindel see, et Rebane ja haug võtsid selle aja jooksul vähemalt kumpki kilo kaalus alla.
Hea oli, et paadis oli kaasas kast bocki, mis su peagi peale rasket kahvatamist jalule aitas- ilus ju!
Eks kõhud olid ka pärast sellist vägitegu tühjad ja mõnusad olid Raiksi tehtud võileivad, mida võis psenitsnaja lauaveega alla lodistada- ilus ju!
Ära unustada, et lubasid mulle korraladad Muhomori kahava kursused, et välja selgitada tõde, et, mis on tähtsam, kas kahva võrgu värv või kahvamise tehnika.!? Ootan!
Ühte ma ei saanud aru, et miks sinu haugid landi otsas, vee peale tulles alati ära minestasid- vat see oli tehnika, ei mingit rabelemist, täielik mõistatus?!
Aga muidu ju oli ilus seltskond mõnus, haugid väga kenad meie vastu!
Ja lõpute lõpuks – Gromka! Sul on nüüd signeeritud jerk, mille sulle kinkisin lohutuseks- võta see välja ja vaata- usun, et rõõmupisarad ilmuvad su palgele!
http://fotoalbum.ee/photos/gromit/69388943/
Väga ilus reis oli! –( ühel tüttöl sadama kail.)