Sai pisut müratud.

Sai siis neljapäeval mindud korki leotama kuigi erilist usku polnud, sest ilmad olid jahedaks läinud.Viskasin peibutist sisse ja varsti nägin ka kala mööda ujumas.See värk muidugi tõstis toonust ja andis lootust.Paar tundi istutud ja siis ta tuligi, ainult et esimese hooga purjetati ikka puhtalt sinna, kuhu ise taheti ja see oli muidugi kõige tihedam rohi, mis läheduses.Hoidsin siis ritva suureme ja väiksema pinge all, aga kala ei andnud endast mingit elumärki.Nii me vast istusime mingi 15 minutit ja ma pidasin aru, et mida edasi teha.Otsustasin siis vaikselt rapsima hakata ridva otsaga ja see talle mitte peale ei läinud, igaljuhul hakkas ta elumärke andma.Paar-kolm korda veel sama protseduuri korranud oligi ta lõpuks rohust lahti ja 5 minuti pärast kaldal.Kaaluks oli 13,5 kilo ja püügiriistaks endiselt 6 meetrine käsiõng.