Otsi

Vastupandamatu lant

Autor: ceemic
Neljapäeval sai Rantsiga väike landitesti-retk tehtud Põhjapoolsetel jõgedel. Kui rohked haugipulgad ja üks kena ärapääsenud täpiline Rantsil välja arvata, oli üsna actioni-vaene päev. Pika päeva päästis siiski lõpuks üks 39cm "talviselt rihm" jõekas.

Olin juba otsustanud, et teen enne kojupöördumist üksi ka teise püügipäeva otsa. Seetõttu magada õnnestus vaid mõned tunnid, kuid Rantsi tehtud soolaforell "hommikusöögiks" oli kena ärataja.
Päiksetõusuks olingi uuel jõel kohal.
Ei läinud vist kümmet visetki, kui ühest kenast august esimese tagasihoidlikus kotimõõdus (L38,5) kala kätte sain.
Mõned päkapikud ja tunnikesed edasi, ning jällegi samas mõõdus kala kaldale. Tundus juba selline keskmisest aktiivsem päev tulevat.
Jõudsin lõpuks oma lemmiklõiku, aga seal oli kuidagi eriti aktiivne lasteaed. Seisin ühest kuusest vahetult allavoolu ja loopisin selle kuuse taha ülespoole lanti mõned korrad, kuid ei miskit. Kuuse all oli suur auk ja korralik kalda-alune. Ragistasin siis teisele poole puud, ning loopisin seal edasi. Vise ülesvoolu tõi otsa järjekordse päkapiku. Too sulistas ikka isuga, kuid sain ta siiski valutult tagasi lasta. Hakkasin juba edasi astuma, kuid otsustasin miskipärast veelkord seda puualust proovida. Lasin landi vaikselt allavoolu ja jõudsin vaevu mõned vändapöörded teha, kui ilus kala hirmsa pauguga sealtsamast kalda-alusest otsa kargas. Käitus ta siiski üllatavalt tsiviliseeritult, ning hoidis vaikselt puskides keset jõge. Tundus, et selle kala väljavõtmine kahvaga pole vist eriti probleem. Kuid hetkel, kui seljalt kahva haarama asusin, otsustas tüüp teha sööstu otse minu jalge ette kalda alla, kus ohtralt puujuuri ja muud sodi. Ja kinni ta seal oligi. Hetk veel, ning kala läinud. Õnneks sain küll landi tagasi. Kala julgen pakkuda mõnedsajad grammid ülekiloseks.
Kenast kalast oli küll kahju, kuid miskipärast väga pikalt kripeldama ei jäänud. Otsustasin jõe ületada, et järgnevate "aukude" jaoks paremaid viskepositsioone saada.
Jõudsingi õige pea kohta, kus varem teisel kaldal viibides paremad viskevõimalused puudusid. Seisin ühe kurvi peal ning mõtlesin, kuhu visata. Kõige lubavam koht tundus olevat otse piki kaldaserva. Piki kallast jooksis "risu ja okste vöönd", ning paistis olevat ka piisavalt sügav. Häda oli aga sellest, et otse ees oli suurem risuhunnik ja veest väljaulatuv känd. Magusam koht jäi aga just vahetult selle taha. Ei tahtnud siiski lähemale ronida, ning tegin pika viske paralleelselt seda kallast ning lant maandus kohe õigesse kohta. Tegin mõned vändapöörded, ning jõudsin juba mõelda, et kui nüüd midagi otsa ei tule, jääb lant kindlasti sinna kännutaha kinni. Käis aga pauk ja kena kala oli otsas. Kuna, nagu hiljem selgus, oli seal üsna madal, kukkus see loom kohapeal hirmsasti marutama ja liikus ähvardavalt lähedale sellele kännule ning risuhunnikule. Siiski suutis ta kena akrobaatilise võtte abil end täpselt kännu kõrvalt, üle risu, mööda lennutada ja juba sööstis minu ees vabas vees mööda põhja. Kuid seda vaba vett ka seal palju ei olnud, kuna nii vasakule kui paremale poole jäid uued takistused, ning pidin seda kala üsna jõuliselt lõa otsas hoidma, et ei korduks pool tundi varem kogetu.
Lõpuks kala leebus, ning tuli üsna kergelt pinda. Haarasin seljalt kahva, ning üritasin vaikselt kala sinna sisse poetada. Esimene üritus nurjus, kuna väikse kahva jaoks oli kala veidi kogukam ja väänas end üle kahvaserva välja tagasi. Teine üritus lõppes õnnelikult, ning kala oli kaldal.

Pika jutu põhjal võiks nüüd eeldada, et tegu hirmsa kolliga, kuid kaugel sellest. Võiks ka veel küsida, et miks üldse kahvaga jännata. Mõlemad kohad olid aga kõrge ja järsu kaldaga, ning vetteminemiseks sobimatud isegi kahlakatega.

Minusuguse algaja jaoks oli tegu siiski kena rekordiparandusega.
L46,5 1,20kg
11.08.2012
12.08.2012 10:06
0
0
jutt nagu raamatus,5 silma
12.08.2012 10:36
0
0
Kahvaga vist see jama,et kui lant konksuga kahva haakub ja kala üle serva tagasi kukub võib kala ka lahti sipelda.

Ise muidugi võtan kalad välja käsitsi,et adrekas viimse hetkeni üleval oleks ja eks neid kalu ka vahest pääseb,aga ega kõiki ei peagi ära sööma.

Kala muidu täitsa OK.
12.08.2012 20:27
0
0
ma kah paadunud kahva mittekasutamise austaja. Kusjuures ega neid juhuseid just palju pole, kus korralik kala ära puterdada õnnestub. Mõni ikka juhtunud on, teed peale seda ühe või kaks sigaretti, mölised omaette inetute sõnadega, lubad järgmine kord olla tähelepanelikum ja nii edasi. Kusjuures ühinen scuba tähelepanekuga - adrekas on laes kuni lõpuni. Eriti lahedad on olukorrad, kus kala saad haardesse alles mingil viiendal katsel.

Aga ilusa kirjeldusega lood on alati kõrgeimat hinnet väärt, ning kalagi ju väga ilus. 5p.
12.08.2012 21:52
0
0
Kahva kasutan selleks, kuna ma ei suitseta


Alles mõned nädalad tagasi pääses üks kena kala pärast mitut luhtunud üritust teda kätte võtta, kuna jätsin kahva autosse. Sai kahlates püütud, ning kaks korda sain kala kätte, kuid see libedik suutis ikka end lahti väänata ja vette libiseda. Kuna vesi oli nabani, siis oli see toimetamine seal parasjagu ebamugav. Lõppes asi sellega, et kala ujus mu selja taha, ning tõmbas ühe kolmiku haru kahlakate külge kinni. Ise pääses ta loomulikult minema


Minu poolt ikka tõsine amatöörlus...
13.08.2012 09:02
0
0
Ega minagi kade mees pole ja lajatan viieka kogu kupatuse eest.
13.08.2012 09:09
0
0
liiga pikk jutt, see tähendab, et autor jutumees.

Ja siit järeldades, on kalale kindlasti pool suurust otsa jutustatud!

Aga, et mitte töönädalat rikkuda, siis lajatan ikka 5!
Palun oota