No on kohe kollide aasta!

Ilusad merikad.

Ai kurja! Võimas.

Võtab sõnatuks.

Mitu 2+ kala see aasta püüda kavatsed muidu?

Mõnda on ikka õnnistatud

Alles uinutasid siin kõikide valvsust lausega,et nüüd sul hooaeg,vähemalt talvehooaeg läbi.Et suurveega püüda ei oska.Oi seda salakavalust.

Igal juhul vinge.Kumb siis parem vastane oli kollidest.`?

Pole midagi öelda , pildi autoril on sellel aastal looma moodi kalaõnne ! 5+

Hästi tehtud, õnnitlen

Ise pidin peaaegu ära uppuma voolus kui jõesängi üritasin aimata seega parem ootan, las rahuneb. Kurjam, alles polnud vett, et kalu kaldale saada, iroonia...) 5+

Ega sellest kõrgemast hindest pääsu pole. 5+

Rsk - kuna Peipsi pandi kinni, siis ka tuleb homme kahese järgi minna.

Lihtsalt ei jää muud üle.

Ärge lolliks ka minge,see merika kutsikatega esinemine suht mage

Planeeto jutu jätkuks ütleks, et kalaõnne on tõepoolest. Pole sel hooajal ühelgi uuel jõel käinud ja midagi oma püügistiilis ka eriti muutnud, kuid eelmine hooaeg jäi ikka väga tagasihoidlikuks... Pole vahestatistikat teinud, kuid ülekilo kalu on olnud rohkem, kui allakilo isendeid.

Scubale niipalju, et suurveega püük mulle tõesti ei istu, täna nagu ka eriti miskit pihta ei saanud, kuna kalad tulid suht kohe püügi alguses, hiljem oli totaalne 0 ja tunne, et püüda ei oska või kalu pole. Aga eks inimene õpibki ju kogu elu ja erinevates tingimustes püüda ongi huvitav. PS meie pakk jõudis ka eile kohale, tuleks miski päev läbi ja tooks ära.

PS kaks: kui vastaste võitlust hinnata, siis saab sel hooajal esikoha üks 1,2kg kala, kes tegi sellist tantsu, et viibis vees vähem aega, kui vee peal. Need kaks üle 2kg kala, mis saanud olen, on pigem sellised nina põhjas sonkijad ja end jõuga vee all hoidjad olnud...

Talisman, eks Eestis vist pea iga vooluveekogu ka lõpuks kuidagi merre jõuab aga praegusel hetkel siiski merekala suhtkoht välistaks, siiski mitte 100%. Üksikud punased täpid olid ka täitsa olemas aga pildilt tõesti ei paista...

Ahjaa, ära tasub märkida veel seda, et suuremal oli kõhus hiir. Esimest korda selline leid kala maost

Küll on ikka mõnele mehele selleks aastaks õnne antud. Ma sinu asemel ostaks iga päev lotot ja ennustaks spordivõistluste tulemusi

Aga ju siis eelmise kolliga samast jõest ei tulnud - siis välistati täielikult merekalaks olemine, nüüd enam mitte...

Ega neid jõgesid mu arust väga palju polegi, mille puhul saaks öelda, et merest saabumise tõenäosus olematu, aga välistada ka ei saa. Esimese hooga ainult 2-3 meelde tuli. Ülejäänud jagunevad ikka nii, et kas 100% kalast jõekas, või siis on täiesti normaalne võimalus merekala saada...

Sa oled uskumatu tegelane jah..Krt kus sul on ikka õnne.10+

No comments!

Väga viis!

Nu jah... Jääb vaid hirmuga oodata, millega varsti

Tonuv või Makrell lagedale tuleb?

Kolle nagu suurvett!

5.p

Väga kobe kala! Mul oli ka paar aastat tagasi ühel 1.2kg kaaluval jõekal hiir kõhus..

no ma ei või! Oled jõudnud viimasele levelile Mis aga hiiresse puutub, siis juba ammu plaanin soetada lemmiklooma poest, konks taha ja natu tina sisse.

5+++

Väiksem ju puhta merikas,,,,

Teeme nii, et kui need kalad püütud Peipsi vesikonnast, siis on tegemist jõekatega.

Kui aga merre suubuv jõgi, ntx. Pärnu, Pirita, Kasari harud, Koiva ülemised harud jne. ülejäänud merre suubuvad jõed, siis ikka merikatega tegu. Ka see eelmine kala suure pea ja jämeda sabada,,,,

Ma absull neist jõekapüüdjatest aru ei saa, ilge salatsemine, susserdaminer jne. mäng käib, aga edevus on nii suur, et vaja selliseid laialivalguva jutuga pilte üles panna!?

Aganoh, see minu arusaam

Edu!

Arvan et see konkreetne kala on siiski püütud jõest mis kohe merre jookseb mitte ei tee seda "lõpuks kuidagi". Nüüd paljud paisud kaladele läbitavad on, kindlasti tekib nii mõnelgi forellitajal edaspidi kahtlus kalade päritolu määramisel. Kalade püügimõnu jääb ju siiski samaks.

Klge sõbrad, vahe on meeletu kuna kõik hakkab pihta toidubaasist ja sealt ka tingitud kasvukiirus.

Kui ikka Peipsi vesikond ntx Põltsu harud, Avijõgi, L-Eesti nired, siis tõesti seal olemas

ka 3kg kalu, aga need ikka haruldased ja sealt siuke kätte saada on kõva sõna. Kuna neid vähe ja vähesed lihtsalt putuktoiduga, mis küll hiljem võib asenduda väikese kalaga menüüs, aga ikkagist on väga vaevaline sellise kala kasvamine 3 kiloseks.

Meres aga kilu-räim jm. kalad kiirelt merika kasvu edendavad.

Seega on minuarust ikka küll suur vahe, kas puhast verd jõekas või jõkke ära eksinud merikas.

Samuti ei saa ma aru neist kalameestest kes iga hinna eest sellist kala tembeldavad jõekaks (jah meelt erutav teadmine et sain 3kg jõeka, aga see on ju enamasti enese petmine) aga kui see välja jätta siis mujaoks täiesti arusaamatu mis imekala see JÕEKAS siis on, et kõik tahavad saada suuri jõekaid.

Jõekas on tunduvalt sitem võitleja konksu otsas kui merikas, kulinaarselt punase lihaga ja putuktoiduline jah ehk suti õrnema lihaga, aga see pole argument, kuna hõbe ja rammus merikas ei jää maitselt maha.

Seega ma ühtegi argumenti jõeka kasuks ei leia, merikas parem võitleja, suuremaid exemplare 2-3-4-5kg võimalik saada jnejne.

No milleks vaja alati saada punane kala mis kindlasti on jõekas???

Äkki keegi seletaks? Pliis

Egas muud, kui arenege ja püüdke ka teisi kalu ja liike ja lõpetage see jõeka ülistamine ja salatsemine ükskord juba ära Onju-eksju

Edu!

aamen Juraka kommentaari peale!

Jurakas igipõlise võistlejana ei taha tunnistada võistlus- ja võidumomenti selle kala püügis?

Minu arust meriforelli on liiga raske kinni püüda !

Talisman jama ajad, igat kala on põnev püüda,,,, ka särge pikalatiga, tonkatada, spinnata jne.

Ja mulle just see mitmekesisus rahuldust pakub, mitte mingi 1 kalaliik ja püügistiil.

Seega võistlust ja võitu siin teemas ma küll taga ei aja.

Mujaoks see jõeka ülistamine juba hulgim aastaid täiesti arusaamatu.

Loomulik on, et iga harrastaja peab oma hobi parimaks. Nii ka forelliteemas on ülimaks forellipüük. Ega sellepärast veel kritiseerima pea. Keegi püüab putukaid või korjab marke ja naudib seda ning ei maksa teistel küll targutada, kui mõista ei suuda.

aamen! mu arust kalastamine ongi über põnev oma mitmekülgsuse poolest. Eks kõigil on mingi aeg mõni" hullus" peal. Mõni jääbki hulluks, aga küll viskab üle. Hea on see, et saad püüda erinevaid kalu, erinevatest kohtadest, erineva tehnikaga ja erinevate tulemustega viimane on kõige tähtsam.

ddt, kas siis muu kala püük polegi kalastushobi? ))

Või küsin teisiti, kas jõekapüük ongi kogu kalapüük? ))

Veelkord lisan et kalapüük ongi lai mõiste ja sinna alla käivadki kõik

kalad ja erinevad püügistiilid.

Ja see ongi KalastusHobi ju

Mõistmisest rääkida siis tundub et sul sellega raskusi.

Võimalik et vähene kogemus kalastamise kui terviku üle, või mingi muu

probleem, aga usun et see lahendatav kui valutult edasi areneda.

Ma ikka eelpool kirjutasin jõeka kui kala ülistamisest ja see mu jaoks arusaamatu.

Ja kui aastaid seda foorumit lugedes on pidevalt ette tulnud olukord kus jõeka

püüdja on kuidagi parem-osavam-edukam ja targem kalamees kui teised.

Varem seda siin mõned lennukavehkijad teadsid rääkida ja sarnaste piltide ja teemade all siiani tarku liikvel, kes seda ülimat kala ja püüki ülistavad.

Aga mis on selle juures kõige halenaljakam, et pidevalt nad ju kalaliigiga (meres käinud-toitunud-kasvanud) kala ekslikult jõekaks peavad.

Niiet jälle kordan, ärge nähke kolli seal, kus kolli pole

Ja mina tunnen ennast ka väga hästi särjepüüdja või tonkavenna kõrval, peaasi et

tegemist poleks oskamatu lambikonnaga vaid tõsise kalastusfanati ja hobiarmastajaga kel kõrvade vahel ka miskit.

Edu ja peale jõeka elab eestis veel kimbuga muid huvitavaid kalu

Spordiga võrreldes sina jurakas oled mitmevõistleja, kuid on ju olemas ka üksikalade tegijad ja ega seepärast üksteist tasu võõriti vaadata või haletseda teiste piiratust. Pühendunud tegijad ju kõik.

No saan aru kuhu sihid.

Aga,

mitmevõistleja teeb laialt, aga ntx. kõrgushüppaja, et edu saavutaks omal alal, peab ju ka jooksma, tõstma, painutma vms sporti tegema, et oma konkreetse ala peal tippu jõuda.

Onju

Aga ok, sul ka omamoodi õigus, aga egas ma maha olegi paadunud jõekapüüdjat

teinud. Lihsalt minujaoks arusaamatu selline kitsarinnaline lähenemine.

Aga see minu pobla, onju

Aga kirjutama ajendas mind jälle siin see, et kalu exponeeritakse siin saidil, ehk pannakse pilte üles, näidatakse ja seda ikka sp. et teistele hobivendadele näidata tulemust.

Onju

Aga siin ju korduvalt ja korduvalt lõigatakse endale näppu sellega, et ennast petetakse illusiooniga et tegemist jõekaga ja mitte meres käinud-kasvanud merikaga.

Seega näen mina ainukest lahendust antud probleemile, et kui pannakse pilt, siis ka kirjutatakse kust jõest saadud see punane kala.

See lahendaks selle salatsemise ja laialivalguvuse.

Loomulikult jääb siin veel üle üks võimalus, et püüdja valetab jõega ))

Aganoh, alustuseks hää seegi kui ikka tahad tähelepanu ja oma saagiga edvistada, siis tuleb olla ka täpne, ehk kust püütud.

Kui seda ei tehta, egavist siis jääbki üle kahtlejaid, mitteuskujaid ja vastupidist väitvaid teisi kalamehi.

Ohjah, väsisin ära,,,,

Edu ja täpsust edaspidiseks

NB! ja see laialibvalguvus ja salatsemine alati ainult jõekateemas on.

Ühegi teise kalaga pole probleemi kust see ilus isend püütud on.

Olgu selleks latikas emajõest või merest.

Haug järvest või jõest.

Või ahven tiigist või ojast.

Jne.

Seega teiste kalaliikidega kunagi pole sellist jama siin olnud, kui see

hädine jõekas. Ja sp. vist võssa see teema lootusetult läinud ongi.

Edu!

Jurakas , suhtu sellesse salatsemisse äärmise huumoriga . Neid jõgesi pole ju palju kust priskeid kalu saadakse. Ja inimesed ikka tahavad oma suurt rõõmu jagada , olgu see viis ahvenat või 15kg lõhe . Entusiastid võisid saada kummagi variandi puhul sama võimsa emotsionaalse naudigu . Poistel liigesed korras ja füüsilist võhma jagub , las marutavad ....hiljem istuvad tonka taga nii ,et vähe pole... eksole

Planeeto ei saa huumoriga suhtuda, kuna asi laialivalguv ja ebamäärane.

Ja kui ikka jõeka ja merekalaga puusse pannakse siis huumorist asi kaugel

Aga las marutavad ja, pääasi et ise rahul ollakse

Edu!

Eks arvata oligi, et läheb kõvemaks diskussiooniks teemal, kas tegu mere või jõekaladega. Nagu ma juba enne mainisin, ei saa 100% kindel olla, et tegu jõekatega ja ausalt öeldes minu jaoks see liialt suurt tähtsust ei omagi. Kalal käin siiski hobi pärast ja püüan ka teisi kalu peale forellide. Eks kõik ongi hooajati - talvel merel käin, kevadel põhiliselt forellil, nüüd varsti tuleb särg, siig, tuulekala (kõik ju vägagi erinevad püügistiilid), mida kindlasti püüdma lähen! Suvel forellile harva satun, kuna ei istu sääskede ja ülepea heinaga maadlemine, pigem merel koha trollin. Sügisel juba Narva, Selja (senini tulutud aga jonni ei jäta) jms külastused, enne jääd kodujõe sonnidelt jigiga ahvenapätsid kuni ring jälle täis saab. Eks iga aasta proovin ka miskit muud, minu jaoks uut kalaliiki teadlikult püüda.

Tagasi teemasse siis Eestis siiski neid jõgesid jagub, millel on merega ühendus aga merekala kontsentratsioon neis üsna hädine. Kasvõi tuues välja Pärnu jõe vesikonna tuntud forellikad nagu on Vodja ja Esna, miks mitte ka Prandi. Kui palju me oleme kuulnud nendest jõgedest saadud merekalade kohta? Eriti, kui jutt käib jõe absoluutsest ülemjooksust? Eks neid sinna ikka eksib aga...?

Mis antud kaladesse puutub, siis mõlemal siiski selged punased täpid peal on, seega merekalade puhul peaks tegu olema pikalt jõkke jäänud isenditega, mitte eelmisel sügisel tulnutega? Siit pildilt tõesti punast ei paista, omal arvutis sama pilti sisse zoomides aga need selgelt näha. Ei viitsigi tegelt midagi kellegile tõestama hakata, minu jaoks on oluline see, et hooaeg on alanud väga kirevalt ja pakkunud unustamatuid emotsioone ning hetki. Ja just see viimane ongi see, mille järel mina jahil käin!

Edu ja jaksu kõigile!

Ahjaa Jurakas, ei saaks küll öelda, et ainult jõeka puhul hull salatsemine käib. Näiteks alles siin käis vägagi elav ja tuline arutelu mingi järvekese üle, kus kalamehejuttudes vms haugi tiriti. Teadjad mehed lausa oma teadmisi müüsid. Ei tea kas keegi ostis ka?

ära svennu juraka juttu väga hinge võta - ta siin kõige isasem karakter aegade algusest ja las õpetab elamist ja laseb auru välja . ta poindid on ju paljuski õiged, aga ka merekalaga juba sellised pildid - http://www.kalale.ee/sisu/NywxMzc5MzYwLDAsMCwx/. ühegi kalakoha liigne "üleshaipimine" pole hea - erinevad ju veekogud ka nö "haavatavuse" osas. ühe jõekese jaoks võib liigse koormuse tuua üks pildiallkiri, üks peatükk trükises...

su eelnimetatud jõekestest on ka ülevalt korduvalt merekala saadud muide - kõik sõltub aastatest, veeseisudest. jäägu jõeka püügi juurde ka see merika-jõeka vaidlus. mind see ei häiri ja kui ise peaksin 2+ kg kala saama, lasen kahtluse korral ka kontrollida. alla selle piisab enda jaoks enda silmast ja enda sisetundest küllaga.

Svennu see salajärv ju vähese kogemusega kalamehele saladus oli.

Ja loomulikult ei pärsi ühegi kalamehe püügirõõmu teadmatus mis kala ma just kätte sain. Elamus on tagatud, ja seda uhkem mida suurem on kala.

Pärnu ülemjooksule (tean veel paljusi teisi jõe algeid) kuhu merekala välja ronib, pole ju mingi saladus see. See alati nii olnud ja hea näide ka siiani suurima jõeka pähe tembeldatud merekala Paide alt.

Samuti tean olukorda, kus vanema generatsiooni lennukaguru püüdis ühest merre suubuvast jõest (suur betoontamm koguaeg ees olnud) selle suht ülemisest otsast 2,8kg jõeka ja see teadmine temas oli vist ca 20a. Ma praegu sealtsamast iga aasta selliseid "jõekaid" püüan

Niiet antud teemas pole probleem püüginauding ja selle suurus, vaid hoopis

väga konkreetne olukord, kus merekala võetakse jõeka pähe ära.

Ja kui nüüd pildiautorilt küsida, kui pikk see väiksem kala pildil on ja kui pikk on

merika alamamõõt?

Ja ongi suuuuur probleem olemas, kus tahtmatult ntx. on kotti pandud alamõõduline.

Ei tee kedagi maha, aga tõesti on VÄGA SUUR vahe, kas tegemist on

merikaga või jõekaga. NB! jõekaga.

Alati saab jälle ajada jutu sinna, et tegemist ju pm. sama kalaga,,,,

Aga kui nüüd süüvida ja päris lõpuni aus olla, siis siiski pole see nii lihtne.

Onju!?

Aga egasmidagi, edu kalameestele ja endile rahuldustpakkuvaid hetki vetel.

Ei ma miskit südamesse võta, tegelt mis Juraka kommentaaridesse üleüldises mõttes puutub, siis enamasti ta üsna argumenteeritud juttu ju räägib, seega põhjust temale vastuvaidlemiseks polegi. Ja noh, olgem ausad, ega polegi ju mõtet, kuna tal alati õigus on. Vähemalt pole ma veel näinud juraka poolt kirjutamas sõnu, et sorry ma eksisin vms

Siit lihtsale loogikale tuginedes tuleb tõdeda fakti, et tal ongi alati õigus!

Oo, tänud ja olen meelitatud

Agajah, lihtne on ju kinnitada teadatuntud tõde,

eximisvõimalus ju puudub

Tegelt mõned korrad siin saidil olen ikka tunnistanud et eksisin.

Vabalt võimalik, et ka seekord.

Edu!

No kui ässad arvavad,et liigi märamiseks piiab sellest teadmisest et kas jõel on merega ühendus ,siis ei oska miskit kosta.Mereühendus loob võimaluse,et kala on kas see või teine,aga liigi määramiseks ikka teised kriteeriumid.Ei maksa unustada,et jõekas võib olla suurem kui merikas ja vastupidi,aga senikaua,kui pole tõestatud vastupidist ,kehtib süütuse presumptsioon.

Ja ei istu see mitmevõistlus kõigile.MInu pärast olgu see latt kui pikk tahes,no ei lõõ särg pulssi käima.Asi ikka selles,et mida raskem on kala saada,seda väärtuslikum ta tundub.Särje saab kuidagi ikka kätte,aga 2 kilost jõekat pole paljudel,vaatamata aatakmneid valatud higile.

Ag keegi võiks tõesti otsa lahti teha ja 2 kiloste kohti avaldama hakata.Vast leidub siisn selliseid.

Pean vajalikuks hoiatada ,et meeldivast hobist, paranoilise enese piitsutamiseni on vaid üks samm . Ajaga võib kaasneda tolerantsi tõus ja enam ei suudeta kalastust nautida ,ammugi enam ei märgata loodust ...., vaid alati saab keegi rohkem , suuremaid , vähe ja väikesed ... jne . Kalastusfanaatikust võib saada tõsine "orav rattas" , kelle mõnu on muteerunud maapealseks põrguks. Ma olen päris kindel ,et paljusid saadab nii päeval , kui ööl sundmõtete kett ja sellega peab võitlema ... Alustuseks proovige vaadata teiste inimeste kalade pilte ja tajute oma emotsioone ...olete juba ohtlikul lävepakul ? Warning !

Vale Planeeto

Vähemalt minupuhul. Ma kellegi saagi või suuruse peale ei oska kade olla.

Kuna mulle endale vähemalt tundub enda saagikus ja saak juba hulgim aastaid piisav ja rahuldustpakkuv.

Aga ühe asja peale oskan ma vist küll kade olla ja see on see kui keegi saab minust rohkem aega-kordi kalal käia.

Vot see on küll kadestamist väärt

Auga.

Nu lumetaat alles avaldas siin ju mõned? Küll läbi lillede aga kes neist läbi vaadata oskas, see ka kohad välja luges. Koordinaate siin jagada on küll eriline totrus, sest ilmselt poole aasta pärast ei ela selles lõigus ka maimugi. Mitte, et harrastajad selles süüdi oleks. Eks seda siin ka röövikud loevad ja vaatavad... Loodetavasti nad neist lilledest läbi ei näe...

Ma pigem hoiatasin "uusi poisse" kes lähevad homme hommikul teiste meeste seedekulglas olevaid kalu püüdma ..43 km jalgsi jõeni ,siis 25km mööda jõge ja pärast ringiga tagasi ...lööb südame käima küll , ka laisema tuksutaja !

jurakas 20. aprill 2013 22:52:20

".... Ma praegu sealtsamast iga aasta selliseid "jõekaid" püüan "

kamoon mees- kui valetad, siis vähemalt kõigile usutavalt !

merikatundja

ja mingit iba ajad siin pidevalt. kõik forellid on ju geneetiliselt merikad, ainult sama erinevad kui meie sinuga

1. meist on maailma kõige ilusam, osavam ja targem ja tema otsa imevad ennast ka külgepidi ja keelualadel kõige suuremad kalad

2. on lihtsalt "lennukapede"

simpel. sama lugu on ka forelliga

a sa erks võiksid ikka plaati vahel vahetada. mitte kõik pole idioodid ja ei tasu oma ülemuslikku ainuõigust kellelegi peale suruda.

saa normaalseks kalameheks lõpuks. poisikeseiga ju läbi. tee lapsi ja kasva ise kah nendega koos....natukenegi

Ui, mis kivialt nüüd kivike välja ronis.

Mis valetamisest sa räägid? Keda lennukaguru ma üldse silmas eelnevalt pidasin.

Said ikka sellest aru? Ja kus on valetamine?

Seleta seda.

Kivike kas vahepeal oled peale 2 raamatu veel midagi juurde lugenud, et kohe nii

tarka paned? Ah?

Või oled lõpuks aru saanud, et spinnavehkija ei saa kõigil jõrvedel ja jõgedel hakkama ühe ridvaga?

Oled ve, no ei usu

Arengust ja plaadivahetamisest rääkida, siis sina ju pisike oled jäänud samale tasemele nagu suu aastatetagused merikapildid siin saidil, kus edvistamine tumedate püksirihmadega, mis kuskilt jõesuudme lähedalt püütud.

Teised ikka arenevad edasi,

sina seisad paigal ja tundub et ka raamatute lugemine endiselt unaruses ja reaalsed teadmised vetelt endiselt kesised või lausa puudulikud.

Aiai, pahapaha, häbi sulle.

Kivike, sulle üks mõistatus lahendamiseks,

Kui jõekas ja merikas on geneetiliselt ju samad kalad (see su suur tedmine ju)

siis

miks on nende kahe kala alammõõdud nii erinevad.

Kohe ilgelt erinevad.

Vasta sellele, pliis.

Ja et sul stiimul oleks, siis väidan et oled tühipaljas teoreetikust põhulõug

kel vetel omandatud reaalsed kogemused puuduvad ja nagu lugeda-näha. siis

puudub ka targast kahest (kunagi väitsid et sellest piisab) raamatust tarkuse omandamine.

Nigu pühjendad mu küsimuse mulle ilusti ja põhjendatult ära (võid spikedada mu eelnevatset kommidest ka, kus ju vastus olemas) siis siinsama teema all

tunnistan, et oled targem kui mina kalapüügis ja tõesti kalapüüki jagad.

Seniks aga ilusaid märgi unenägusi sulle lambikonnast kivike.

JUrakas,kus see koht siis on,kus sa igal aastal 2,8.-seid merikaid püüad,mis jõekatele sarnanevad.Pilti ka ikka,kui mitte siia.siis meilile

Merre suubusvast/suubuvatest jõgedest.

Eelmine kevad jäi suurimaks 3,2 paar aastat tagasi sain kevadel 4,1kg püksirihma.

Praegu tuleb ära oodata suurvee langus ja siis mul paaris jões paar sellist lõas.

Aga püügimõnu väike, kuna võitlejaid neist pole, meres täisjõus hõbe ikka see mis

vererõhu ja aderka üles ajab.

Jurakas, nimeta siis ikka konkreetselt ka mõni selline jõgi/lõik, kust sa neid püüad. Alles ju kiresid, et ilgelt salatsetakse "jõeka-jõgesid"

..oh küll..mis kired..

nonii...mõtlesin oma postituse all,mitte kiremist,vaid kirgi...

1. jurakas valetab... et sai eelmise aasta salacgriva jõe võistlusel kala, pannes pildile üles mitte enda püütud kala vaid...

kuid tuntud põhulõuana väidab, et oli 2012.a.lätis tegija. ma tean, et ta seal uhkelt nullitas, ju teavad teisedki... meeldetuletuseks link kah, onju erks

http://www.kalale.ee/sisu/NywxMjcwMjA5LDMsanVyYWthcywx/

Võitlus võitluseks,aga jõekapüük ongi rohkem selline vaikselt omaette nokitsemine.Selline merikapüük,kus küünarnukk villis naabri vastu hõõrumisest sarnaneb tõesti haugipüügi,särjepüügi ja säinapüügiga.Lihtsalt kõigile ei istu,see avavette landi pildumine.Minule näiteks ei meeldi ka suured jõekajõed,kus küll kollilootus suurim,aga sama lugu,et lihtsalt pillud jõkke,küll see kala siis ikka tuleb.Puudub see täpse roika,mätta ja muu peidupaiga nillimine.Maitse asi.

Mis siinsesse pilti puutub,siis just väiksema oleksin kindlaks jõekaks pannud.Punane täpp sees.Mullusuvistel üle kahestel Peipsi jõekatel polnud ühtki punast täppi ja muidu ka heledad.Jarko Jaadla väidab,et igal aastal iga jõekas ei koe ja siis jääb ta hõbedaseks.Jällegi targutamise koht.Kas hõbedane merikas peaks praegu jões olema.

2. su küsimus nii lihtne, et hale kohe:

kuna merre laskunud smolt saavutab esimese mereaasta lõpuks miski kilose kaalu ja järgmise aasta lõpuks on ta juba kahene, siis kiirema kasvu tõttu on ta ka jõkke kudema tuleku ajaks pikem.

alammõõtu ei määrata täna veel õnneks mitte kalameeste suva järgi, vaid ikka selle järgi, millal kala suguküpseks saab, lootuses et ta jõuab vähemalt korra kudemas käia

ps. õlle libistamise kõrvale võiksid sinagi erks need 2 Falkuse raamatut läbi lugeda. no sul küll need mööda külgi maha ei jookse

ja palun ära hakka teravmeelitsema, sul lihtsalt puudub selline omadus.

kusjuures mulle üllatuseks, ühes jões, kus märgistatud jõeforellid ringi ujuvad, oli kalade aastaseks juurdekasvuks mulle üllatuseks mingi peaaegu 700g kui ma väga ei eksi...

äkki see mees, kes valdab täpset inffi, täpsustab kui viitsib

P.S. ma ei pea ennast Kindlasti Mitte guruks...

isegi tean, et jutt jaanusest oli. aga tol ajal kui see kala püütud, polnud tal veel lennukat käes... sa ju mäletad hästi ,et see 2,8 oli püütud (kui ma täpselt mäletan) nr. rainbow meppsiga rdt-st üles ehk sealt kus sina neid "...2,8-seid ja suuremaid..." hulgakaupa püüad. no oleks neid pilte ja kiremist siin foorumis kui sa viitsiksid võsas möllata ja ragistada.

sa ju laevakapten ja selle asemel ,et kevadel jõe ääres vaeva näha, sa sumistad oma mikromootoriga vanniga sõprade- tuttavate püügitsoonis ja rikud nende kalastuspäeva mere ääres

aga tänu taevale saad vähemalt rahvale säinavanne ja tuulehavi hunnikuid näidata. ma ei ütle midagi kehva su kalapüügioskuste kohta ja teatud seltskonnas räägid sa vägagi aksepteeritavat juttu.

aga anna andeks- internetis oled sa ikka küll selline mees, et anna kannatust...

Mulle meeldivad ka pisikesed ojad kust keegi pole kunagi kolle saanud ... sellised vahelduva maastiku , liivakivipaljandite ja mõnusate käärdudega . Pole hingelistki kui lähed kasvõi nädalavahetusel ... , aga 4-5 korda aastas ja sellest piisab ... õudne , kui tulevad sääsed ja puugid hammustama

Aga ärge krt särjepüüki alavääristage , sellel on ka lausa oma koolkond . Lugesin Inglismaal Drennani sponsorluses on maa parim särjepüüdja , kellel pole kahju kõik oma aeg särgedele kulutada . Ta on ainuke mees riigi peal kellele on registreeritud üle 50 särje kaaluga 2LB (ca 900gr) . Särje saab ikka kätte (loe : väikese jõeka ka) ...aga kõiki koolkondi ühendab ihalus saada hiiglaslikku eksemplari ja see pole naljaasi ! Igale oma ... eksole ja kõiki püügiviise harrastada on ikka jube kallis ka ning on vaja palju ruumi kuhu kõik kaatrid,platformid jms mahutada.

Svennu palju õnne ja pane veel selliseid pilte aegajalt. Pole tükk aega nii head lugemist olnud enam

Kivikas 21. aprill 2013 00:29:37

1. jurakas valetab... et sai eelmise aasta salacgriva jõe võistlusel kala, pannes pildile üles mitte enda püütud kala vaid...

kuid tuntud põhulõuana väidab, et oli 2012.a.lätis tegija. ma tean, et ta seal uhkelt nullitas, ju teavad teisedki... meeldetuletuseks link kah, onju erks

http://www.kalale.ee/sisu/NywxMjcwMjA5LDMsanVyYWthcywx/

-----------------------------------

-----------------------------------

Sa kivikas oled ju puhta idioot ja mu paljude aastate tagune võrdlemine sind "turunaisega" peab igati paika.

See pilt ju 100% tõene, kust küll sa võtad need rumalad mõtted ja arusaamised kivike?

Väiksem kala on eelmise aasta Salatskiriva võistlusel minu poolt püütud kala.

Selle kala väljavõtmist minu poolt nägi kõrvalt E-kala, ehk Raivo, keda ka tunned ja

telefoni number on sul ka olemas. Helista talle, küsi.

See et ma selliseid väikseid kalu ei vii võistluse lõpus kaalumisele on minu puhul tavaline ja Salatskrivas olen seda ka eelnevatel aastatel teinud.

Too aasta kui Kruus kaameraga kohal oli sain samasuguse, mida ka kaalumisele ei viinud,,,,

Ohsind rumalukest turunaist küll.

Suurem kala pärit aga Paldiskist ja ka minu enda püütud.

Oda, mis selle paadiga meres kalastamise kohta ütlemist on? )))

Et kui mul on paat siis ma kalda ääres kalastada sellega ei või ve?

Seleta mulle seda kindlasti, äkki ma miskit valesti teen, sa ju "paadispetsialist", kes elus palju paate-kaatreid omanud ja tead kuidas tegelikult käituma peab.

Seleta paadispets kivike mulle seda kindlasti, onju

Jaanusest rääkisin eespool jah, ja ma ei väitnudki et ta selle kala lennukaga sai, praegu tuntakse teda kui lennukaga püüdjat, vanasti jooksid nad Reinuga koos ikka spinnad käes.

Seal jões täiesti tavaline, et iga aasta merikas sealt tammist üle läheb ja mingil hetkel kogu jõe ulatuses merikas sees.

Varem arvati et ei suuda üles minna, sp. ka nii kindlad teadmised et jõekas 100%.

Alammõõdu erinevuse kohta ei suutnud sa kivike mulle midagi uut kribada ja minu eelneva ümberkribamine on ju mage.

Seega sorry pisike, oled turueit ja mitteoskajast lambikonn edasi.

Aga ole positiivne, sa pole ainuke selline, ma tean paari samasugust veel.

Pildisoovijatele seda, et ma ju pole viimased aastad ühtegi püksirihma või jõekat merikapähe siia pildina üles riputanud. Vist olen sellest lihtsalt välja kasvanud ja selline kala minule eputamissoovi enam ei paku.

Seega mina ei pea ju mingeid jõgesi ega kohti ka siia täpselt kirjutama.

Onju

Sorry et teise mehe pildialust risustan, aga see rumal ja vale turueide Kivikase iba

oli vaja lahti rääkida.

Edu!

Jurakas, räägi parem seda, kaua merekala jões viibima peaks, et talle punased täpid peale tekkima hakkaksid?

Svennu, eesimese talvga veel kindlasti mitte, ma ise arvan et suve peab ka kindlasti lisaks jões olema, siis vast teisel või isegi kolmadal aastal juba punased täpid seljas.

Aga punasel ja punasel täpil ka veel vahe sees, enamus merikatel siuksed tuhmpunased ehk matid ju need täpid.

Muarust päris kirkaid ehk erku jõhvikapunast, nagu päris jõekal, merekalal jões selga ei tekigi, või siis vähemalt hulgim aastate pärast.

Aga mõnes jões võib see sellest tingitud olla, kirpvähki ja putuktoitu vähe ja punase kala menüüs pisike kala on.

Niietminevõtakinnikustõdeon

Edu!

See nüüd küll ühtegi kala automaatselt merikaks ei tee, kui jõgi merega ühenduses on ja kala 2+ kg.

Miks kellegi rõõmu rikkuda demagoogiaga?

Kusjuures, nii ceemicu kui Svennu puhul, kellede pildi alla on need read sattunud, on mõlemad käitunud väga viisakalt, lugupidavalt ja mitte üleolevalt teiste suhtes. Kuigi me ju teame, et nende pildid pole ainukesed see aasta siin galeriis kuhu need kommid oleksid võinud ära mahtuda. Miks vahet teha?

Lambist alavääristada teiste tulemust.

Ei lähe kunagi meelest, kui üks 2,5 kilone forell kaugelt juba ühe kõige ässama mehe poolt meie Vabariigis nii merikaks kui merikaks ära tembeldati. Hiljem siiski selgus, et kala pole ühtegi päeva meres viibinud.

Pole siin ühtegi meest kes pildi pealt ära ütleks kellega tegu.

Noored tulevad peale, teevad tegusid millest ässad aastaid und nägid, tunnustada võiks selle eest, mitte kalapüügituju teistelt pealt ajada.

Edu igatahes ja kivi kotti )

Järgmine tark platsis

Ja lugeda ka ei mõista selline,,,

Kas merika kätte saamine kuidagi vähendab püügirõõmu? Või kui saad aru et on "vale" kala konksu otsas, siis rebid landi suust, ropendad ja lähed õnnetult koju ))

Tundub et sellised meil siin eestis on.

Aga kui nüüd õpiks lugema ja loeks eelmised kirjutised ilusti läbi, siis keegi ei tee kedagi maha.

Sp. ka pildiautor ei olegi solvunud või kuidagi õnnetum.

Ah, ei jahuda, jooksen merre, ilm ilus.

Edu!

erks- sa pole kusagile kasvanud ja viimased 10 aastat ainult ühte ja sama juttu ajad siin foorumis. kui sinu juures miski arenenud on ,siis on süvenenud sinu nartsissm. ma ei kavatse sulle midagi seletada ega tõestada. eks sa oled eluaeg hakanud siis aiaaugust rääkima kui katus kinni kiilub

jurakas, lugesin su 20. aprill 2013 17:58:31 kommentaari uuesti läbi. Kas pidasid silmas "eelmise kala" all toda 2,8kg isendit, mille kuu tagasi sain? Kui nii, siis tolle kala puhul mul kahtlust siiski pole, kuna ta püüdsin ühest peipsi alamvesikonda kuuluvast jõest. Sarnaselt praegustele kaladele oli ka eelmisel üksikud tuhmid punakad täpid saba lähistel. Ehk välimuselt ju sarnased. Hetkel suurim vahe neil kaladel ongi selles, et üks püütud jõest, mis lõpuks merre voolab, teine aga sellisest, mil merega ühendust pole (kui nii öelda võib, sest läbi narva see vesi ju lõpuks merre siiski jõuab).

Kas need viimased olid nüüd merikad või jõekad või midagi nende vahepealselt, ei saa meist keegi kunagi enam teadma... Küsiks veel hoopis sedasi, et miks terve elu jões elanud kalal lõpuks need punased täpid kaduma hakkavad ja need mõned üksikud ka tuhmiks muutuvad? Või on jällegi tegu merika kutsikaga, kes kellegi entusiasti poolt jõkke asustati ning kala olude sunnil pidigi oma terve elu jões veetma?

Ja kas sel viimasel juhul on tegu ikka enam merikaga... Minu silmis mitte, võibolla kellegi silmis on. Kuidas üldse kalakaitse käituks näiteks minu L39 kala peale, kel samuti mõni üksik hädine punast värvi meenutav täpp peal vaid oli? Teeks trahvi alamõõdulise merika eest?

Ma ei hakka jurakas sinuga siin vaidlema aga pole vaja isiklikuks minna eksole.

JUrakas,on ikka vahe küll ,kui lähed rebasejahile ja peale lasku selgub,et oled hoois faking shaakali ära killinud.

Kõige naljakam asja juures on see, et meriforelli noorjärke on asustatud jõgedesse, mis pole otseselt merega ühenduses...

No nad ju nagunii sama liik,aga kui elab jões ,siis on jõekas.Jões ei kasva nii kiiresti ja seepärast ongi suur jõekas püüdjale väärtuslikum,kuna suur jõekas on haruldasem kui samasuur merikas.

Just,

siinsel saidil kümnest jõekat püüdnud mehest üheksa loodavad suurema punase kätte saamisel, et tegu kindlasti jõekada.

On ju nii

Samas kui osad targad kohe ka räägivad, et see ju geneetiliselt sama kala, ehk vahet ju pole

No krt, seletage mulle siis, miks üheksa meest kümnest tahab et ta suur punane, mis püütud jõest oleks kindlasti jõekas!?

Ah?

Müstika

Vastus peitub siin, et tõesti on võimalik et mõni suur ntx. 3kg jõekas ujub Põltsus või harudes, Avijões või L-eesti niredes, aga need on kindlasti üksikud kalad võrreldes merest jõkke ronivate 2-3-4kg merikatega kes hää ja piisava toidubaasil kiirelt nii suureks kasvavad ja uskumatult kõrgele algetesse välja ronivad. Sp. ka niivõrd erinev alammõõt neil kahel kala ju ongi. Seega kui erineb toitumisbaas ja selelst tulenev kasvukiirus, siis ikka on ju täiesti erinev, kas jõekas või merikas, missiis et mõlemid on püütud jõest.

See et Pärnu jõel on tammike kus eluaeg siiski kalatrepp on avatud olnud ja kindlasti ka osa kala siiski ööpimeduses seda julgevad kasutada.

Sama lugu tammidega erinevatel jõgedel kust justkui kala üle ei saa, aga igal aastal ma oma silmaga näinud, et headel veerohketel sügisnädalatel siiski eduliselt osa kala seda teeb.

Ma aru saanud et 1-2-3kg-ist merikat võib nimetada lendkalaks, kuna nende kehamass ja jõud annavad võimu ennast üles suruda sealt kust 5kg ja suurem kala seda teha enam ei suuda. Olen seda oma silmaga korduvalt näinud.

Seega mehed, lõpetage see Jõeka ülistamine ja endale lootuste ja illusioonide loomine

Kui ikka pole Peipsi vesikonnast, siis see 10nest üheksa valem peab paikka

10nest juhust 9-sal saate petta.

Edu!

Jurakas, mitu 2+ kala sa Peipsi "vesikonnast" saanud oled?

Kätte pole saanud ühtgi. Otsas on olnud paar kolli ja paari sarnast olen ka muidu näinud omi asju toimetamas.

Aga egas ma käi kala 2+ jõekate pärast ja sellest pole ma kunagi aru saanud, et kui kuhugi auku jäi suur kala mida täna kätte ei saanud, siis homme, ülehomme, üleülehomme kindlasti käin teda sealt püüdmas.

Püük peab olema spontaane, muu läheb juba töötegemiseks.

Aga kus on töö mida tehakse tulemuse pärast, seal ka kummitab kohe rutiin

Edu!

Merikad,lõhed ronivad Koivas harudesse ja see on 400km . Eestis polegi krt nii pikke jõgesid ,seega forellid on kõvad ujujad ...eksole?

Kõik kalad on võrdlemisi kõvad ujujad. Ei tea mina, et vahepeal mõni maa peal puhkamas käiks

Kuule päris raske on isegi kuivamaa elukana 400km maha jalutada ,et "kudema" minna ...Ikka minnakse lihtsamat vastupanu teed ja tõugatakse paarikümmne kilomeetri raadiuses ära See peab ikka hull valu olema ilma mootorita 400km ?

Veel kord Jurakale siin pildi all.Kui Peipsi vesikonnast tabada 10 2 kilost jõekat,siis on nad 100 prossa kõik jõekad.Aga kui sama arv tabada Põhja eesti jõgedest.siis on ainult üks neist jõekas.No ei ole see teaduslikult loogiline.MIngi osa võivad olla,aga ei saa olla,et ainult Peipsi vesikonnas jõekas üle 2 kilo kasvab,No ei saa.Need kalad,kes üle paisude sügisel tulevad on reeglina programmeeritud nii,et nad ka peale kudemist sealt paisudest jälle alla valguvad.

Kes varem kes hiljem.

Kas keegi merest pole jõekat saanud punaste täppidega ? Et nagu põgeneb niru kirpvähi pealt kilu ja räime sööma . Noh umbes sama , et Soome suurema palga peale

No teeme veel korra siis siin pildi all

Scuba just teaduslikult on see p-eesti jõeka protsent veel väiksem kui 10-9sale.

Mul on 2 korda õnnestunud kadunud Rein Jäeveküljega viinalaua taga istuda ja selle mehe seletusi kuulata.

P-eesti jõgedes kus suue lahti on tõenäoline pea 100% et vähemalt paari kilone kala on toitunud meres ja jälle jõkke tulnud.

Sa kirjutad, et sügisel tõuseb aint kala merest jõkke, jep, enamus teeb seda, aga väga suur osa tuleb vastu kevadet või kevadel uuesti jõkke.

Miks see pidi nii olema, et söögi pärast, pesakohti kaema, soojema vee või on lihtsalt hea rondida sinna kust sa pärit oled algselt. Lõpliku tõde saab see teada, kes kalade keele ära õpib.

Agajah, kevadel tuleb päris palju merest kala uuesti jõkke ja sp. nähaksegi hõbedasi kalu talvel-kevadel jões ja keegi jälle arvab, et need jõekad kes kude vahele jätnud

Tegelikult on tegemist tavalise merikaga kes vähe aega jões olnud.

Ma ise selliseid palju püüdnud.

Aga see 10-9sale on reaalne, kuna pea kõik kalad jõuavad otsaga ikka merre, kuijust mingit tõsist takistust pole vahepeal ette saanud või on mingi muu tõsine rõõm või mure.

Kui ikka ilgelt pidulaud kaetud ja süüa palju, siis vast jah ei lasku ära, aga kus meil p-eesti jõgedes on siukset toidubaasi, Peipsi vesikonnas ehk, kus igasugu erinevate kalade maimu väga palju järvepoolses osas on.

Svennu küsisigi, et miks sealsetel kaladel vähe punast, see ongi seletus, et kala põhitoit neil ja kust see punane siis ikka selga saab.

Seega kui merega ühenduses jões kala on 500g siis võib olla veel tõesti nö. järelkasv kes pole veel meres käinud, kilone ka ehk, aga suurem kala ikka üpris kindlat meres käinud.

See minu arvamus ka, kuna paljude aastatega sama märganud, ja ca 10+a ikka väga palju nii merikat jõest kui ka päris jõekat püüdnud.

NB! just mõlemit kala ja sp. arvangi et need kalamehed kel pole olnud seda võimlaust lähtuvadki nö. et "kindlasti on jõekas" no onon, 100% on

Ohjah, minge kalale parem

Edu!

Jägala vesikonnas Soodla ja Jänijõgi on ülevalpool Linnamäe tammi ja Eesti kõrgeimat 8 meetrist koske ning kindlasti merekaladele saavutamatud.

"Kadunud" Rein Järvekülg? Kas sa mitte Arvi Järveküljest ei kirjutanud?

Üks oli isa, teine on poeg.

Jägala vesikonnale võib rahulikult lisada ka Kunda jõe ja paar jõge veel, kuhu tõesti merekala edasi ei pääse.

Arvi siis jah ikka.

A kui kõrgele need 1-2kg ja ehk ka kolmesed "lendama" suutelised on? Kas Sindis ka üle lendavad või on tegu ikka 100% trepist tulijad? Sügiseti Sindis ikka vaatamas käinud, nu poole peale hüppavad välja, mõni harv hästi õnnestunud hüpe ka üle poole aga napikaid näinud pole... Pole muidugi liiga palju aega seal vahtides veetnud ka. Aga hüppajad siis just 1-3kg vahel kalad olnud...

Peipsi vesikonnast rääkides ei mõtle ma otse peipsisse voolavaid jõgesid.Kohe kindlasti ei lähe merreminekutungist ja toidunäljast Põltsu valgala kala allavoolu teed mereni otsima ja Emajõkke toituma särgedest.Olen päris mitu aastat püüdnud ja mitte just 2-seid aga kobedamaid forelle saanud ja aktiivse kasvu perioodil,soojemal poolaastal ei ole küll arvestataval hulgal mingit kala nende mast leidnud.Jõekas suudab ennast nuumata vabalt kirpvähist ja mitte kuskil alamjooksul vaid tihtipeale ta just peale kudemist üles väga ahtakesse jõe ossa trügib,ka suur.Ja nuumub seal paljalt kirbust.Asi selles,et kui meres peab merikas ikka seda pisikala aktiivselt taga ajama ja sellega ka kaasneb energiakulu,siis jõekas elab oma kalda või mätta all ja vähese energiakuluga võtab allavoolu tulevat kirpvähki.Ja kasvab päris ilusti.

Arvan,et merikat ei erista jõekast mitte ainult see,et jõekat hoitakse mingi takistusega jões kinni vaid mingi geneetiline väljalülitus ei tekitagi neis tungi kuhugi allavoolu merre peale kudemist kimada.Jõekal on see tung nagu kadunud ja peale kudemist jääb vabalt paigale või koguni trügib ülesvoolu.

Seeega arvan,niikaua kui keegi ei näita mulle teadustööd märgistatud kalade rändeid uurides,et ka mereühendusega jõe kollid võivad vabalt ollagi sellised,kes ongi jões eluga rahul ja merre ei lähe.

Muidugi on teada,et merikas hakkab jõkke juba suht varakult pressima,mitte ainult sügisel.Aga talvel kevadel jões olevad rihmmerikatest küll ei julgeks oletada,et ta korraks merre minnes jube ruttu oma konditsiooni jälle suvel tagasi tulekuks taastada suudaks.

Mis kirpvähki puurub,siis minu suurimate kalade maos on see olnud 99 prossa ainuke kraam,ka puruvanad,mingeid kalamaime üliharva.KUsjuures ka 2,5 kg-stel havidel Preedist olen maost leidnud vaid kirpvähki tabamise hetkel.MIs mind väga imestama pani.

Seega ilma konkreetse teadustööta on kalade liikumised ainult oletused ja arvamused ja kaks forelli vormi,mitte üks meriforell.Mis suhtes nad jões on on väga küsitav.

Juudas, kus oli alles lugemist väga hea, jätkake samas vaimus ja lõpuks räägime kõik suurekala kohad välja ...

Pildi autor võiks uurida natuke forelli bioloogiat ja asjad endale selgeks teha. Merikas ronib sügisel mööda niresid ka edasi kui vaja. Sinu pildi peal on selgelt näha, et tegemist meriforellidega.

Scuba ma enam ei viitsi jahuda, siiani ma isiklikult kohanud ainult ühte meest kel Järvekülg nimeks, kes argumenteeritud juttu ajanud. Meie võime ainult oletada ja arvata. Ja enamus siin saidil puhta paska ajavad.

Truuka suust tuleb asjalikku ja tarka juttu, kui rääkida merikast ja jõekast, kuna see mees ikka väga palju neid kaldaid trööbanud ja sp. ka ikka väga palju näinud ja kogenud.

Aga su viimase pika jutu võtab üks lühike viide kokku, miks siis ei uju meite Peipsi vesikonna jõgedes meeletult 2+ kala ringi?

Jusiis ikka pole toidulaud piisav.

Punkt.

Ja loogish, et Põltsu oma harudega on ka Peipsi vesikond.

Edu!

Lendamisest seda, Vasaka tammist väga paljud üles lähevad, peaasi et vett üleääre peale tuleks. Tammil kõrgust ca 1,5m aga õnneks suti kaldes.

Pirtal Vaskjala tammil olen ka korduvalt näinud olukorda, kus suured kalad, suurimad 5-6kg suudavad ennast pea kolmveerandini vedada ja siis vajuvad tagasi. Samas 1,5-2kg on sealt üles saanud.

Pärnu jõel paisust vast ikka enamus kes tõuseb läheb kalatrepist, kuna ise pole seal ka eriti hüppeid näinud. Samas suvel seal jalutades olen korduvalt näinud kuidas turb, säinas, särjed, viidikad kalatreppi kasutavad ja eduliselt seal üles-alla liiguvad.

Kas siis punane kala on rumalam? Kindlasti mitte, aga ettevaatlikum kindlasti.

Eks siis ööpimeduses läbitakse see lõik.

Meres ka hommikul ma näinud merikaid 20cm vees ja nigu valgeks läheb, nii ronivad sügavamale. Samuti võrguvennad põlvekõrgusesse vette võrku pükstega panevad.

Kala tuleb, aga proovi sa päeval spinnaga sealt saada, üliharv juhus.

Seega eks see vajumine toimub öösel ja eks seesama ka jões kärestikel jm. ohtlikes kohtades toimub, siis lihtalt kala julge.

Aitab äkki nüüd?

Edu!

Ahjaa, unustasin Vaskjala tamm ca 2m kõrge.

Olen seda märganud, et veemass peab piisav olema mis üle ääre vastu tuleb, see annab kalal võimalusega sabaga vees jõudu läbi pressimiseks.

Kui vett ei tule peale siis saab ainult hüpata ja kui hüpe pole piisab, kukub kohe ka tagasi.

Ohjah, väsisin ära

Kurat kui targad siin kõik on. Te sittagi ei tea ju kus kohast see püütud on. Paisul ja paisul on vahe. Jah mõni punane saab Sindist üles (leiab kalatrepi) ja rahvasuu räägib, et on näinud ka ühte otse üles ujumas. Saab punane üles ka paisust millest siin eelnevalt jutt käis (kust Kodar oma 2,8-se sai). Aga on paise kus taga võib punane tina sittuda (Jägala) aga üles ei saa.

Ja mis kuradi forelli bioloogiat siin uurida on vaja, et roomab vahepeal kuival maal või?

Teades kust see kala saadud, siis sinna merekala ei saa... samas võid merika ka Endla järvest saada kui keegi vahetult enne püüki selle sinna süles kandnud on...

See pole püüdja isiklik rekord, lihtsalt üks ilus kala ja minu silmis jääb ta igavesti JÕEKAKS, mida iganes siis isehakanud ihtüoloog juraks väidab!!!

Sellega on siin ühtlasi ka see diskussioon LÕPPENUD!

Irw,

Simmu kirjutab, teades kust see kala saadud....

Ma ja enamus siinsed ei tea seda, sellest ka see laialivalguvus ja segadus.

Seega tunnistan, pole selgeltnägija ja palun kergemat karistust

Siiski võiks nagu põhjusest rääkida mis selleni asja viinud on, mitte tagajärgedest.

Suti analüüsivõimet ei teeks tõesti paha, et niisama seosetut tatti pritsida.

Jurakas,meeletlt ei saa ju suurt kala olla,sest ka kogu forelli populatsioon kindlates jõekajõgedes on ikka tugeva püügisurve all ja koelmute tõhusus ei suuda kasvanud kalafännide nõudmisi enam rahuldada.Kui paariks aastaks panna Järva lukku,siis küll neid kaheseid ikka tuleks.Forellid näevad ju iga päev kellegi lante,kui kaldajälgede järgi otsustada.Väiksemad ja lollimad nokitakse peale mõõdu saavutamist välja.Mõni üksik ettevaatlikum ünneseen saabki võimaluse suureks kasvada.Tuntumatel jõgedel pole enam päeva kus keegi parematel lõikudel hommikust või õhtust püüki ei teeks.

Kui vaadata suurimate ca 3 kilo alla jõekate vanust,siis ega nad mingid igandid ei ole 5-7 aastaga selliseks kirpvähipeal kasvab.Kui mõnes jões ca 700- 800 g aastas kasvab on ju teada.

No sa Simmu võid ju seda jõekaks pidada, selgub, et oled järgmine kalamees kes tegelikult sittagi ei tea. Kas sa seda teadsid, et Paunkülast on ka kunagi saadud forelli ja samas on saadud ka Harku järvest. See on toimunud muidugi vene ajal. Huvitav mismoodi need kalad sinna said. Kunagi oli selline kõva kalateadlane nagu Mart Kangur kes tegeles just lõhe ja meriforelli bioloogiaga kes teadis meriforelli rännetest nii mõndagi. Ei hakka siin pikalt kirjutama aga otsige poodidest raamatuid lugege läbi ja tehke asjad selgeks. Ei ole Juraka bestfrind aga eelpool tooduga olen 95% päri.

talisman, consalez, Harjus2000, kui väidate teistest kindlamalt ainult pildi põhjal meriforelliks, siis peate ka sama kindlalt näitama kuidas välistate jõeforelli.

Scuba. Sa vist ajad ka vanuse määramisel, lisaks toidubaasile, liikumisele jm. merika ja jõeka sassi

3-5.a. on selline kilokanti jõekas. Tõsi, eks kogu loomariigis on nii, et alguses ja mingi kasvuni viskab rohkem. 2,5+ jõekad ei ole 4-5 ega 6.a. Ikka korruta see kahega!

Merikas küll 3-4.a. on 2+ kala. Aga siit tulebki suur vahe, nagu ka Jurakas kirjutas.

2,6kg merikas saadud ka Esna jõest, Tartu maantee silla alt. Ja ainult paar aastat tagasi. Valgejõe ülemise otsa kohta ma küll kahtleks, et seal merikat on.

Antud Svennu kalad peaks olema püütud kohast, kuhu merikas siiski ei pääse. Kindlasti on siin galeriis palju kalu pandud jõeka pähe merikaid. Ma soovitan alati võtta tükk nahka, soomuseid ja erinevaid pilte ning Tartusse kalanduse osakonda või Tallinnasse mereinstituuti. Mina oma suurte kalade puhul nii teinud. öeldakse kohe ära, kas on meres käinud või mitte. kui liiga vana ja suur pole siis ehk ka vanus enamvähem.

Svennu vist ka küsis, et miks täpid tuhmid suurtel? Muutuvadki. Vaata vana kulti, nagu nässakas Aga tegelikult väga suurte jõekate puhul on see, et kraabi tuhmi täpi alune soomus maha ja näed naha pean erkpunast täppi. Soomused hakkavad tuhmuma, naha peal aga väga hästi näha erepunaseid täppe.

Üldiselt Juraka jutt õige. ka nende kohtade kohta, kuhu merikas ei pääse ja mõned kohad veel, ning ülejäänutes ei saagi sa kindel olla. kalade värv ja täpid jm. on jõgikonniti ja ka lõiguti erakordselt varieeruvad ja pakuvad naid endale silmailu- vastati mereinstituudist

Natukene kirjandusest väljavõtteid ka:

N. Mikelsaar "Eesti NSV kalad" 1984. Jõeforelli elueaks arvestatakse kuni 15 aastat, mõnedel andmetel tunduvalt enam.

E. Pihu "Matk kalariiki" 1987. Eluiga keskmine 15 - 24.

J. Plomann "Salmoniden" 1971. Lk. 39 märgib 6 aastase forelli keskmiseks pikkuseks (L) 32 - 52 cm.

L. Koli "Retkeilijän kalaopas" 1977. "Hyvissä ravinto-olosuhteissa kasvaa 6-8 vuodessa 40- 45 cm:n pituiseksi, ..."

Niipalju v eel, et Valgesse kindlalt merikas üles tuleb ja ka Loobusse.

Ehk mõni aasta raskendatud, aga mingid aastad kindlasti on saanud.

Jägalas nüüd Vetla pais ka ees, ja kala liikumine veel kitsam.

Aga ülemises otsas kindlalt jõekas aint ikka elutseb jah.

Edu!

Seda küll. Loobuski ülevalt merikaid saadud! Seda küll.

Svennu üks kala võib merikas olla tõesti

Ja samas selles mõttes sul Svennu ju pole hullu, kuna pole esimene üle kahene ja see suur kolakas ju püütud kohast tõesti, millel mereühendust ei ole. Teinekord võta suurelt soomused, nahka ja saada uuringutele, kui on kahtlust, et võib merikas olla. Siis ei jää painama, kumb krt oli. Tänasel päeval ikka osatakse vaadata, mitte nii nagu Eesti rekordi ajal

Kas see 6+ kg Prandilt , mis rekordiks on kirjutatud võib olla "vale dimitri" ?

Jurakas, vasta palun

Tonuv, ega ses suhtes mind ei piinagi. Oleks see esimene ülekahene, oleks soomuse ka kindlalt saatnud. Praegusel juhul, kui oma rekordist jäi ca 800gr puudu, ei näinud asjal liiga suurt pointi. Ma ise oma pead selles küsimuses liialt vaevata ei viitsi. Ise pean pildil olevaid kalu pigem jõekateks aga ei välista ka pikalt jõkke jäänud merikat. Neid kalu nägi reaalis ka 14a forellipüügikogemusega aktiivne kalamees, kes pidas samuti neid jõekateks. Aga nagu ma juba varem mainisin, siis absoluutne tõde jääb teada saamata!

Noh muidugi mitte selliste meeste jaoks nagu harjus2000 jms seltsimehed, kes pildi järgi 100% kala liigi paika panevad. Teadmata siinjuures püügikohtagi!

Ma tean kahte lugupeetud kalameest, kes tol ajal, kohe umbes täpselt samal perioodil Prandil merikaid käisid jahtimas, olla olnud sees. Saadud, nähtud. Teiseks üks kalateadlane maininud, et tolle aja määramine oli "nii ja naa". Ma räägin, mida ise kuulnud, vahetult. Ei ole kuulujutud. Kolmandaks paljud tõsised kalamehed sama arvavad. Ja neljandaks, alati ju see kahtlus jääb, kui püütud mereühendusega jõest. Onju. Võibolla tuli kõigest 4 kilosena sisse 4seid merikaid sealt muidu saadud küll.

Kuuendaks, või mitmendaks iganes, mind suht külmaks jätab, mis liik on. Ma ei tea miks. Ja samas ei taha püüdjale ka meelehärmi teha, ilmselt peetakse ikka jõekaks ja kui keegi minu käest küsiks, mis on Eesti rekord, siis see sama 6 kilone ju on ja nii ka vastan. Oleks kuskilt Peipsi vesikonnast, siis usuks 6-7kg jõekatesse. Üle 3,8 mina kuulnud ei ole, ilma mereühenduseta jõest saadut. Loomulikult ei tea ma vähemalt pooli asju, kuid siiski.

Svennu, a mis kohapealt see 14a püügikogemusega arvamus kindlam või parem on, kui harjus200 oma. Samamoodi suht meelevaldne ju. See, kui mõned punased täpid ja ei ole tüüpiline merikas, ei tähenda, et poleks poolt kasvust merest saanud või vastupidi.

Ma olen Paide alt saanud merikaid, mis on kaugelt juba arusaada, et merikas ja selliseid, mille puhul ka minu 20.a kogemusest jääb väheseks 100% määramiseks. Või siis ma ei ole nii pädev igat kala määrama, lihtsalt visuaalselt, mis on ka kahtlemata õigus.

Tonuv.Need kirjanduseviited on ilmselgelt mingite väga toiduvaeste jõgede andmed.Mingi Põhjala tundrajõgedes võib ka 10 aastane paarkümmend senti olla.Vaatame ikka Eesti andmeid.

Kui oled oma kalade soomuseid saatnud,mis vanuseid neile on pakutud.

Svennu rekordil sai lugeda aastaringe ja 6-7 aastat saime,rohkem ei venitanud välja.Kui on registreeritud,et aastas vütab 700 g juurde,siis võid ise korrutada.Kui 500 g,siis saab kah 6-7 aastaga kolme alla kätte.Kalad võivad küll erineva kiirusega kasvada nagu inimesedki ja eri jõgedes.Näiteks oma ca 2-se vanuseks kah kuskil 6-7 aastat sain.Muidugi mina loen üheks aastaks laiemat ja kitsamat kasvuringiringi koos.Maimu east võib aasta max 2 ka kaduma lugemisel minna,ei vaidle,aga poolega küll ei eksi.

Ja kuidas ma jõeka toidubaasi saan sassi ajada.KIrpvähk ja puruvana on põhiline soojemal poolaastal.Kesk eestis ka talvel,viskab konna ja luukaritsat kah sisse.Ma ei ole ühtki püütud forelli lahkamata ja mao sisu uurimata jätnud.Siin ei ole lihtsalt vaielda midagi.

Need on siis allikaliste jõgede kalad.Mingits muudes jõgedes võib ka muu olla tähtsam toidus,aga räägin sellest mida ise oma silmaga 7 aasta jooksul maost leidnud ja mingi teadlaste kabinetivaikuses pastakast välja imetu mind ei huvita.

Siis peaks Uus merema,Austria ja PÕhja ameerika jõekad ju mitmekümne aastased olema.

Eestis saadakse 6 aastaseid ja vanemaid forell üliharva ja kui Svennu saab kuus vaid ühe sellise,mõni kuu 2 tk,siis seda võibki lugeda üliharva saamiseksJa seega ka see minu vanuse lugemine klapib.Asi on selles,et ka eestis erineva suurusega ja toidubaasiga jõgedes on jõekas erineva kasvuga.Parimates jõgedes võib ikka kiiresti kosuda.Ja nagu inimeste hulgas võib ka kalade hulgas olla patoloogiliselt suurekasvulisi,kes siis rekordkaladeks saaavad.Ja suht lühikese ajaga.Kuldreegel on,et pisikeses ojas jääb forell väiksemaks ja suuremas suuremaks.

Scuba teab rääkida

et keegi saab, saadakse, lühikese ajaga, suure ja väikesekasvulisi, suur ja väike oja,

kuskil kiiremini, kuskil mitte, kuldreegel,,,, jne

Su argumenteeritud ja täpselt põhjendatud juttu ei suuda vist, ega julge enam keegi vaidlustada, ma ka loobun.

Väike soovitus aint, heatahtlik, kirjuta mõni artikkel või raamat kohe

Vaatasin su pilte ka, mis arvad kes su oma piltidel enamuses esindatud- jõekas või merekala?

Edu!

Scuba, sa pisut üllatasid. Kirjutad, et pastakaid imevad teadlased mingu metsa ja sina tead? Et oled mõned aastad püüdnud ning alati lahanud kalu...

Anna andeks, kuid Pihud ja Järvekülgid on lisaks ka kalamehed, mitte ainult pastakaid imevad...

Selgita siis palun, miks kalakasvatuset toodud kevadel inkubeeritud maim on sügisel jõkke laskmise ajal kõigest lepamaimu suurune ja kui lastakse alles järgmisel sügisel, siis 12-13 cm. Meriforelli merre laskuvad 2,5-3a smoldid 18-20cm pikad. Et kohe esimese aastaga võtab 700gr ja siis iga järgmisega? Ega ikka võta küll. Ma pakuks jätkuvalt 2,5-3kg jõeka vanuseks 10-12.a. Üle pooleteise, siis ei kasva enam nii jõudsalt. Peaksid loomariik tundma, ka loomad, linnud, inimesed ei kasva enam täiskasvanu eas väga palju juurde ja ei saavuta jõekas 3-5.a. 3kg!

Merikas küll aga siin olemegi jälle otsapidi seal tagasi, millest jurakas alustas...

Tõnuv,miks paned mulle sõnu suhu.Ma pole kordagi väitnud,et 3 kilone jõekas on 3-5 aastad vana.Näita kus ma seda ütlesin.On ikka oluline vahe kui ütlen 5-7 aastat vana läheb 2-3 kilo vahemikku.Aastas võtab pikkus juurte kuni 10 cm.Arvuta ise edasi.Ja nagu ütlesin,kollid kannavad endas ilmselt kiirema kasvu omadusi ja võivad väga vabalt olla ka hilisema sugukõpsusega,mis loob eelduse,et kasv nii ruttu ei aeglustu.Praegu kaalutakse jõekale ülemmõõdu kehtestamist just selle pärast,et jõekas ei muutuks kalameeste püügisurvel mingiks kääbuseks ja suuremad,kiirema kasvu omaduste kandjad saaksid jões sugu teha ja oma kiire kasvu geene edasi anda.Muidu ongi jõekas varsti 15 cm-selt suguküpsja püütav kala 500 g ja kollidest näeb vaid und.

Kui teil on tuttavaid teadlasi,siis paluge see diskussioon siisn läbi lugeda ja mu jutus nõrk külg les leida.

Ma tean bioloogiast üpris palju,raamatut küll ei plaani,ja kasvuhormooni tasemed on eri indiviididel ikka väga erinevad,nöiteks VeerpalulAga ainult see ei määra kasvukiirust,eesmärkorganites peab olema ka palju piisavalt tundlikke retseptoreid ,et hormoon saaks toimida.

Näitks pisikese ojas ,teate neid küll,ei kasvagi jõekas kunagi 3 kiloseks,aga kolle püütakse ikka kollijõgedest ja seal kasvukiirused hoopis teised.MIne vaata Oostrikul kudemist ja siis Preedis,pilt hoopis erinev.

Ma mainiseinkah,et võin maimuea kasvuringides tõesti 1-2ga mööda panna.Aga Eesti rekordil 6 kilosel leiti 10 aastat kindlat vanust ja paranduseks võib paar aasta juurde panna.

Merikas võtab vist esimese aastaga meres kuskil kilo juurde.

Jah olen lahanud oma saagi ja kui laual ikka kirpvähid vastu vahivad ,siis ükski teadlane mind ümber ei veena,et need on viidikad.Ja teadlased võivad kinnitadaet talvel on toidus rohkem konni ja kala.Muul ajal ikka pisike puru.

JUrakale niipaljuet minu galeriis on kõik jõekad raudselt.Paar vanema aja pilti vast merega ühenduses olevast jõest. Kõigi suurematel on punane täpp ikka nii ere ja tugev,et mis ma ikka oskan öelda.

1976. 3.mail määras dr. L. Rannak Mereinstituudis kahe jõeforelli vanused, aastased juurdekasvud jne. l 32,5 niisakala, 470 g, 4 aastane, kudenud 2 korda. l 41 niisakala,1020 g, 7 aastane, kudenud 4 korda. Seda loeti heaks kasvukiiruseks.

2-3kg on ka samas muidugi parajalt suur vahemik. Ütleme siis nii, et 3-5.a 2 kg ei kasva, kui jõekast räägime, mitte merikast ja 6.a ka 3 kg ei kasva.

Sinu poolt külastatavates/mainitud ojadest on ka saadud suuri kalu.

Loomulikult on kirpvähk peamine toit, kuid kevadel muutub aktiivseks ikka siis, kui juba 1-2 konna seedekulglast läbi käinud

Ma olen viimasel aastal uskumatult palju hiiri leidnud kõhust muideks ja konn on ikka suur toidubaas. Kevadeti, kui end nuumama hakkavad, siis väga tihti 2-3 kõhus. Muidugi, kui sa 90% ainult ühel jõel käid ja see, kus sa peamiselt käid, seal tõesti konna palju pole. Maimu siiski lõiguti on.

Kui saad kunagi ühe suure kala, saada mereinstituuti soomused, pildid, nahka, vaata, mis öeldakse. Ka mulle on 1100gr kalale, kunagi, öeldud Tartust 5-6.a vanuseks. Ddt enamvähem samast skaalast räägib. 2,5+ kalale jätkuvalt 10-12a pakuks, olenevalt püügikohast. See Eesti rekord võib vabalt olla ka 8.a kui meres käinud. 10a seega klapib igati

Scuba sa ju puhta ühte külge omandanud oled.

See eesti rekord on loomulikult merikas kelle Kroon kinni püüdis.

Järveküljelt spetsaalselt küsisin 10kond aastat tagasi, et kuidas varem hinnati-määrati neid kalu,,,,

ütles lihtsalt, täpsed uuringud siis olid keerulised ja segased ja suuresti hinnati visuaalselt ja pinnapealselt. Et umbes nii, et kle tahad et oleks jõekas ve? No ok, olgu jõekas.

Seega juba kohe oma jutuga lähed sa rappa, see 6 või 8a vanune kala ongi ennast suureks kasvatanud meres toitudes ja sellest ka see kasvukiirus ja aastate nappuse vahekord. Seega jälle ajad sassi merikat ja jõekat.

Ühte head legendi olen ka veel kuulnud selle kala kohta, et olevat olnud Paide alla sitatoru juures elutsenud kala, (paaril mehel oli seesama ka varem seal otsas olnud) kes sõi Paide all sealt torust tulevat inimeste poolt torru lastud jäätmeid ja sp. ta nii harukordselt suureks kasvasgi )))))

No klge, miks üks kala mõistis seal toituda, kas to ainuke tark kala oli ve, kes suu lahti palukesi torust ootas

Scuba ja kui su kalad on enamusest pärit paarist jõest siis puudubki sul tegelik ülevaade võrrelda eestis toimuvt ja oskus arvata või vahet teha kus on merikas, kas on merikas või on kindlalt jõekas.

Edu!

Dtt näited on niisakalad ja need ongi ju pisikesed.Kollid ikka emased meil siisn.

Just see,et püüan kindlaid jõekaid annabki mulle kogemuse rääkida jöekast,mitte potensiaalsest merekülastajast.

Ühesõnaga Eestis võib 10 aastane olla 1 kg ja ka 5 kg olenevalt jõest ja toidubaasist.

Svennu ligi kolemsel kindlaid rõngaid oli 7 .Minu 1,95-sel kah .

Ja ikka Tonuv miks sa ikka3-5 vahemikku pakud.3 aastane selge,et alles 25-40 sendi vahel kuskil.

Svennu kala ei käinud meres.

Nii huvitavat lugemist leiab ainult otsinguga foorumi algusaastatest ! Palun jätkake ...

Päris hea lugemine siin.., Jurakal vist väike näpukas juhtus.. minu teada Kroon küll seda 6+ "jõekat" ei püüdnud.., ise olen üldjuhul arvestanud selliselt, et esimestel aastatel jõekas kasvab ca 8-10 cm aastas (tea, ehk on kuskilt kirjandusest silma jäänud).., ehk siis mõõtu kasvab jõekas ca 3-4 aasataga.., umbes sellel ajal hakkab ka kiire kaalu kogumise periood.., selline 500 - 700 g kala on aasta pärast juba korralik ülekilo kala.., ehk siis kilone jõekas võiks olla ca 5 a..., edasi ei tea miskit arvata.. lihtsalt minu "skaala" ei küüni kõrgemale Sellised siis võiksid olla miskid keskmised numbrid.., loomulikult sõltub kõik ikka suuresti todubaasist ja ehk ka "geneetilisest" soodumusest.., kalade tegelikud kasvukiirused võivad erineda ikka kordades...

Tonuv, küsisid, et miks ühe mehe arvamus kindlam on, kui harjus2000 oma? Vastan sulle sest, et:

1) tema nägi neid kalu oma silmaga reaalis peale püüki.

2) tema teab täpset kohta, kust need isendid püüdsin.

Minu meelest kaks üsna olulist fakti, kas pole? Ma ei ütle ega väida rusikas vastu rinda tagudes, et tal õigus on aga kui nüüd võrrelda kahe mehe arvamust omavahel (mehe, kes nägi neid reaalis ja teab püügikohta ja mehe, kes näeb vaid pilti), siis milline arvamus sinu meelest suurema tõenäosusega õigeks osutub? Eks loogiline, et harjus2000 võis täppi panna ja need ongi merikad aga palja pildi najal seda 100% väita??? Kui ta teab ja tunneb kalade bioloogiat nii hästi, nagu ta seda väidab teadvat, siis seda uskumatum ta väide mulle tundub. Võin kihla vedada, et näidates seda pilti inimestele, kasvõi sealt instituudist, kes erinevaid kalade liike pikalt määranud on, või kelleleiganes pika jõekapüügi staažiga kalamehele, saaks vastuse, et pildilt võimatu miskit öelda, või äärmisel juhul, et tundub see aga vabalt võib olla ka too...

Mis kalade vanusesse puutub, siis huvitav teema, kas sa tonuv oma kolli vanust teada ei saanud, kui soomused saatsid?

Ma tahtsin k a just Tonuvi kolli vanuse kohta küsida.

Ma kordan veel,et kui forelli keskmisi näitajaid vaadata kõikide jõgede lõikes,siis see kasvukiirus nii hea ei ole,sest just netist vaadates võib 5 aastane kala olla viie erineva jõe andmetel ca 25 cm kuni 50 cm ja parimate jõgede 8 aastased ongi 60 cm.Rõhutan,et kollid ongi erakordne nähtus ja just oma kasvukiiruse poolest,mis võib suguvendade omast just kiirem olla,Koll eipea olema kiviaegne sammaldunud seljaga isend.

Veel niipalju et kasvukiirus on tsükliline ,ei sõltu päeva pikkusest.Sõltub vee temperatuurist.12 kraadi juures kasvab kõige kiiremini,8 kraadi juures juba oluliselt aeglasemalt ja ka 15 kraadi juures aeglasemalt.Seega tahate kolle,kraadige suvel jõge ja siis teate kus lootused suuremad.

Allikatest kaugel alamjooksudel jahtub vesi sügisel kiiremini ja ka püsib külmem külmal talvel,suvel vastupidi.Ilmselt siis forell seepärast talvel allikate juurest parajamat soojust otsib tihti.

Olete kintlasti lugenud,et Haapsalu lahe ahven väikseks jäänud.Just sobiva võrguslimaga suurte välja püüdmise pärast,mis jätab ellu pisikesed,kes on siis DNA poolest kääbusvormid,mis hakkavad varakult sigima ja kui suured pätsid väljas ja geene ei levita,siis ongi varsti ahven vana aga pisike.Sisuliselt võib inimene niimoodi suure kala väikseks aretada.Seega oleks tegelikult tõesti kasulik üle 50 cm forellid c ja r-idaja saaks suuri tulevikus rohkkem.

MIs eesti rekordisse puutub,siis pidid need soomused Paides või kuskil alles olema ja tuleks Dopinguproovid uuesti analüüsida.Ei tahaks küll Hr.Klemmi kurvastada.

Minu suurima kohta küsisin kahest kohast vanuse kohta. Ühest öeldi, et soomuste keskne osa jube kulunud, et nii vana kala ja jube keeruline täpselt öelda, teisest, et 10 aastat kindlasti.

Svennu, ma tean väga hästi, kust su suured püütud. Suurim tõesti mereühenduseta, kuid need siin mereühendusega ja see 14a kogemusega sõber ju siiski sama meelevaldselt, kui harjus2000. Tõsi, nägi neid kalu, kuid silmajärgi ikkagi keeruline väita 100%, kas on kunagi merest tulnud, või ei. Seda tahtsin öelda.

Ups, näpukas muidugi, Klemm on püüdja.

Põhimõtteliselt võib siis jõeforelli teemas nüüd kommenteerida see,kes püüab mereühenduseta jões.Teised peavad merika teemasse kolima

Mehed jätke juba jonn ja jätke viha. Laske sel kalakesel minna juba, vaagub teine kuskil pilve piiril ning ootab oma saatust mida spetsid otsustavad.

Mõistlik. Aitab küll sellest teemast, las kalad puhkavad

Mõistlik

Niipalju veel, et ma vihane pole nagu kordagi olnudki selle teema juures.

Edu!

Jurakas,see on sinu puhul tõesti midagi uut.Ma kartsin,et varsti peab juba mingi maantee mingi kilomeetriposti juures kohtingule tulema

Lahe asjalik lugemine.

Üks küsimus tekkis küll. Jõekale ülemmõõt, et umbes 50+cm jõeforelli ära võtta ei või. Huvitav ainult see et milline inspektor on piisavalt pädev jõekaldal kindlaks tegema milline ikka on jõekas ja milline jões elutsev merikas

Ise kusjuures sama mõtlesin, et hetkel on pahatihti kotti rännanud jõekakollid hoopis merikad, siis jõeka ülemmõõdu kehtestamisel vast vastupidi. Üle 50cm jõekas raudselt ju merekala ja rändab kotti ikka...

Siis võtab inspektor su kala jõe ääres ära,sügavkülmutab,proovid saadab laborisse ja ootad paar nädalat otsust,nagu kiiruskaamera trahvikviitungit.Kui oled vale kala võtnud,siis inspektor sulle seda ei tagasta vaid sõidab sinna jõe äärde ja viskab laiba looduslikku ringlusesse

nii, et kes on nüüd see mees, kes tõstab käe üles ja ütleb, et taob jõest alamõõdulist merikat välja?