2,6 kilo tõsist võitlejat

3 nädalat puhkust on vaikselt läbi saamas, esmaspäevast taas neegrivärk ja puha. Tegelt ei ole siiani käikude kohta midagi viriseda, kala on tulnud korralikult ja korralikku. Täna varahommikul siis ka uus rekord.

Sissejuhatuseks läks üks kilo-pooleteisene jõekas oma teed, kui oli päris pikalt rullinud, sööstnud edasi-tagasi ning lõpuks isegi ühe laisa küünla visanud. Õnnestus ta putukamaiustamise vahepeal oma helehalli leechi otsa saada. Edasi paar pisilast, mõned muljetavaldavad lainetused ja löögid, aga ei midagi konksu otsa.

See tegelane tuli ühest suht madalast ja heinasest sirgest võrdlemisi pika viske peale. Lihtsalt vajus otsa. Ei peksnud ega midagi. Lihtsalt ujus jõnksutades minema. Keerasin siduri suht mõistlikult kinni, siis tuli kala minu suunas. Hoidsin tamiili pinges, lasin kalal söösta ja rullida nagu ta tahtis, ainult siis, kui ta paaril korral hakkas risusele kaldale juba ohtlikult lähenema, tirisin vähe tugevamalt vastu, et teda sealt kaugemale saada.

Tunnistan, et see isend on kahvakala. Vabanduseks vast see, et kallas oli liiga kõrge ja põhi liiga mudane ja vajuv, et üritada kätega kangelast mängida. Kahva ta kohe ei mahtunudki, kukkus kahvalt tagasi vette ja jätkas trallitamist. Mingi aja möödudes tõmbas ta oluliselt tagasi, lasi ennast külili ja lasi pea veest välja tõsta. Nii ta kahva libiseski, pea ees ja pool keha kahvast väljas.

Eelmine rekord - samuti üle kahene - püsis täpselt aasta ja 5 päeva. See kala siis: l=55 cm, L=60 cm, m=2,60 kg. varustus: Fenwick RiverRunner Light 7'2'', Daiwa Luvias 2004, helehall leech.