6,8 kg uus isiklik rekord

Plaan oli teha pikem püük, jääda ööseks peale ja püüda järgmise päeva lõunani. Jõel oli kerge põhjatuul, mis tekitas teatavat kahtlust, tavaliselt põhjakaar justkui ei soosi. Samas taevas pilves ja õhk mõnusalt soe, mis justkui positiivne. Vastu tulijad ütlesid võtu kehva, et vähe ja väikesed :-)

Alustasin siis kuskil nelja ajal popperiga, kuid sedakorda edutult, mõned mööda rabamised ja ei muud. Ju siis pole see päev, tuleb mõni teine päeva päästja leida. Peale mõningast katsetamist, jäin Strike Pro XBusteri peale, mis tundus antud tingimustesse – suht kiire vool ja madal, parim olevat. Andsin temaga siis minna, vahepeal teise ridvaga popperit vahele. Põnevamatel kohtadel lasin ankru sisse, et piirkond korralikumalt läbi loopida.

Pool kuus heide allavoolu ja esimene kala otsas, aga laisk sell, suurema siputamiseta lasi ennast kahva vedada, kuigi kinni oli vaid õrnalt suu servast. Kaalumine – 2,1kg, karistuseks laiskuse eest sumpa.

Püüan edasi, oplaa, üks sell ründas popperit nii, et lendas täies pikkuses veest välja ja tegi salto! Aga mööda seekord. Üritan teda veel meelitada erinevate asjadega, aga edutult. Lasen natuke alla voolu, keegi on otsas, tundsin, et raske, aga see tunne jäi üürikeseks, enne kui jõudsin sidurit järgi anda, läinud. Kahju tavaliselt sellised teist korda ei raba, viitsi enam meelitada, ühte juba meelitasin ja tulutult. Triivin parem edasi ja lasen XBusteril ringi tantsida.

Suht kitsal lõigul heide risti voolu ja oppaaa, jälle taga, sama raske – sama kala? Ja ongi raske, hoiab sügavamale, peab olema tõsisem sell!!?? Annan sidurit järgi ja tõmbab ilusti rullilt nööri maha, paneb üles voolu, veab mind koos paadiga kaasa! Ok, päris kummaline niimoodi ülesvoolu väsitada. Laseb ennast alla voolu minu poole ja paneb jälle üles, kala veel näinud pole! Ja hoiab ilusti paati vastu voolu, tore, see väsitab. Aga nüüd, kisub kalda poole, ai-ai, see on ohtlikum, kupulehed seal mõned ja mine tea, mõni juurikas, kuhu pugeda? Aga ei leia ta seal pidet ja kalda ääres tuleb esimest korda pinnale – noo, see on iluss! Põlvedesse tuleb kerge tudin sisse, tunne mida nagu enam ei mäletagi? Ja siis jälle keskele tagasi ja nöör jookseb jälle rullilt maha, no mis seal ikka, sõidame. Teispoole kaldasse, pinda, ilus kala, alla tagasi, kuid vajub nüüd minust alla voolu. Nüüd oleks mõistlik triiv peatada, muidu mine tea, kuhu veel sisse sõidame. Viskan teisest pardast ankru sisse, et kala jääks alla voolu, siis mugav teda veel sõidutada. Aga va sinder hakkab taas ülesvoolu ronima, aga seal krd ju ankrunöör, mille ümber teda küll ei oleks vaja ajada!!! Kisun teda ridvaga tagasi, et mine aga uuesti alla voolu – ja õnneks on näha, et jõud on raugemas, enam väga vastu ei vaidle, püsib minust risti voolu. Kerin vaikselt, tuleb pinda, ja ümberpöörd, ja summ alla ja nii veel mõned korrad. Võtan vasaku käega kahva ja üritan kahva suunata, aga pool meetrit enne kahva – ja ümberpöörd, ja põhja poole. Kahv käest ja uuesti vaikselt kerima, teine katse, sama lugu. Kolmas katse, no nüüd on loha ja kahvas! Huhh, pole veel kaalunud, aga tuleb tunnistada, et üle pika aja üks kala, mis ikka käe värisema pani. Seni saadud 4 – 4,5 kg-seid, millega käsi juba harjunud, aga see siin - on tõsisem, kui palju? Konksu eemaldamise protseduur polnud keeruline, kuna kinni vaid ühe haruga suu servast, nii et tormakam asjaajamine oleks tõenäoliselt tema kasuks lõppenud. Kaalumine ja noh 6,8kg ja 90 cm! Vau uus isiklik rekord! Polegi nii pikk, aga krd-i jäme! Lasta tagasi? Või mitte? Ei krd, eelmine kord lasin 4 kilose tagasi, aga seekord mul aega küpsetada on, võtan ära. Kas sump peab vastu talle? A no kui ei pea, las läheb, tema õnn - otsustan sumba kasuks – seal eesolev 2,1 kilone tundub nagu mingi alamõõduline seal kõrval.

Istun, mõtlen, vaatan ringi, mis siis nüüd? Plaan oli öö-hommik läbi püüda, aga mida ja milleks, kui selline koll juba paadis on? Kas sõita koju ära nüüd? Aga milleks ma siia tulin? Saaki saama või kalal olekut koos kõige selle juurde kuuluvaga nautima? Kahju nagu ära ka minna, siin nii kena?

Ok püüan natuke veel. Ankur välja, triivin edasi. Saan umbes 100m triivida, heide madalama poole kaldasse kupu lehtede serva. Kiirelt kerima ridva ots ülal, et kinni ei jääks ja paraki, mauh, sull, mull, sulin, mulin, vett lendab jupi aega, kuniks keeran ridva otsa alla ja sell taipab sukelduda. Noh meil juba kala on, mis me siin pikalt jaurame, mõned tiirud ümber paadi ja suht jõuliselt kahva. Väike :-), 2,86 kg :-)! Kell on pool üheksa. No nüüd aitab, rohkem ma süüa ei jõua, ja peale sellist saaki, ei paku isegi c&r enam pinget! Kahju nautimata jäänud ööst ja hommikust, aga panen asjad kokku, mootorile hääled sisse ja sõidan kodu poole! Kus toimub hilisõhtune foto sessioon!
Kena püük, kena saak, kalapüük on mõnus ja kala maitseb hea!

Kusjuures XBuster on mul juba oma paar hooaega kastis olnud, kuid pole talle õieti käiku andnud. Lendas kuidagi laperdades ja ei olnd kunagi õieti mahti talle keskenduda. Nüüd äkki aga vaat et põhitegijaks saanud ja teist korda järjest korralikku kala toonud. Vaatamata suht tahumatule väljanägemisele, teeb eriti vastu voolu stopp-go kerides üllatavalt elegantset ja erksat mängu. Ja paistab, et kollid oskavad seda hinnata!

Alamõõdulisi ei saanud!

Ja nagu ikka, siinkohal taaskord soojad tervitused Mepps 3-ga haugi püüdjatele! :-)