Kalad passisisid ühes sopis ja kohe kui serva peale jõudsin, läks madinaks. Kõigepealt tuli kaugelt üks pruun emane, kelle vabastasin ja siis kohe järele preemiaks paks hõbe. Kõndisin justincase temaga ikka kaldani, et 100% kätte saada. Loojangul ka üks ilus hüppas üsna minu lähedal. Ja päev tagasi ühel võimsal madalikul olin tunnistajaks millelegi väga suurele, kes haaras tohutu jõuga lanti ja nii kui tundis, et pinge, pani vee pritsides diagonaalis mere poole, tõmmates end puhta jõuga naksti lahti. Oli liini lõpus ja kahjuks kaugel, ei näinud ma külge ega turja, jäi vaid meeletu jõutunne. Oleks välja hüpanud, teaks vähemalt, mida taga nutta
Tasub käia, järjest siin 4 päeva kala otsas käinud ja palju hüppeid. Põnev varasügis igaljuhul meie punastega käimas