ilm oli kuri, sadas vihma ja virutas tuult, hambad ristis ootasin oma hetke ja tasus rsk
Mauk lendas otsa mere kõige tormisemast osast, ründas lanti täiesti madala peale ja haaras lõpus viimaste meetrite pealt, õnneks suutsin sidurit kohe järgi anda ja võitlus võis alata. Ladus hüppeid, tormas mööda merd. Kes selliseid ilma rasvauimeta püsse otsa saanud, teavad, milleks selline tegelane võimeline. Mingi hetk hakkas siiski väsima, aga kangutada ma kohe kuidagi ei julgenud. Suured lained aitasid teda lõpuks kaldale saada, üks laine viskas kivide vahele, teine kaldamadalasse ja siis ma süstisin. Lühike jässakas tegelane, pikkust 67 ja kaalu oli ilma vereta suts alla 4kg. Selle kohta oskan vaid öelda- mul väga vedas. Konks oli korralikult kinni ja ühe haru murdis võitluse käigus ära. Tavaliselt nii lõpus ründavad kalad kõik pääsevad. Landiks Aapua. Idast. Ja üks väga korralik ka pääses-tõmbas kinni nagu oleks kivi taga, siis sööstis maa poole, keeras hõbedast külge ja läks. Jõudsin vaid õhku ahmida....Võis olla sama kategooria kala. Aga niigi juba hästi. Sügises on asju ja osad ehk veelgi ees,,,
